Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riina Sikkut: Inimesed soovivad heldemat pensioni, aga selleks tuleb tulevikuks säästa

„Me teeme seadusi mitte ideaalinimeste, vaid pärisinimeste jaoks. Inimesed hindavad sageli oma eluiga lühemaks, kui see tegelikult kujuneb. Me eelistame tänaseid kulusid 30-40 aasta pärast tehtavatele, usaldame kõhutunnet ja tuttava soovitust. See ei tähenda, et inimesed on rumalad või halvad või vastutustundetud. Inimesed on inimesed. Pensionisüsteemi kujundades tuleb sellega arvestada,“ ütles Sikkut.

Pärisinimeste pensioni peale mõeldes soovitas Sikkut arvestada nelja asjaga. „Esiteks, inimesed soovivad tulevikus paremat elu. Ei ole võimalik, et pensionile jäädes tõstame järsku käed üles ja lepime aastakümnete pikkuse eluga toimetuleku piiril,“ rääkis Sikkut. Väärikas vananemine on Sikkuti sõnul inimeste ootus, millele vastamiseks tuleb pensionisüsteemi heldemaks muuta ehk tänasest rohkem säästa. „Plaanitavad muudatused viivad vastassuunas – vähenevad pensionisäästud ja tulevase penisoni heaks kogumine. Viimase 16-17 aasta jooksul kogutu väljavõtmine, sealhulgas nii, et väheneb esimese samba pension, on selline narrus, mille peale seni pole ükski riik tulnud,“ lausus Sikkut.

Teiseks osutas Sikkut sellele, et kavandatavad teise samba muudatused, mis võimaldavad inimestel ise investeerida või oma sääste hallata, ei lähe kokku nende tegelike käitumiseelistustega. „Uuringu põhjal ei soovi 73% inimestest investeerides võtta üldse finantsriske ning seni investeerib oma sääste umbes 5% inimestest,“ lisas ta.

Veel peatus Sikkut sellel, et kui inimesed väljuvad teisest sambast ja loobuvad edasisest kogumisest, siis võimendub niigi suur inimeste sissetulekute ebavõrdsus nende tulevases pensionis. „Aga riigil tuleb tagada toimetulek kõigile, kes on pensionieas“ lausus ta.* „*Neljandaks, lapsed ei ole pensionisammas. Lapsed on õnn ja rõõm ja sotsiaalne suhtlus. Võimalik, et ka vabatahtliku hoole ja rahalise toe pakkujad.“

Sotsiaaldemokraadid toetavad teise samba väljamaksete süsteemi paindlikumaks muutmist, kuid ei ole nõus teise samba lõhkumisega, mille tulemusena kasvab edaspidi oluliselt toimetulekuraskustes eakate arv.

Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo rääkis tänasel pensioniarutelul pensionisüsteemi eesmärgist ja põhimõttelistest valikutest, kuidas vanemaealiste toimetulek kindlustada. Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik tõi juurde rahvusvahelise kogemuse pensionisüsteemide kujundamisest ning Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja kõneles sellest, milline on pensioniks säästmise ja makromajanduse vastastikune mõju.

Täiendav info: Riina Sikkut, 5100866

Riigikogus avati Eesti maareformi käsitlev näitus

„Maaseaduse vastuvõtmine on väga oluline samm. Tolle aja kontekstis oli see ka väga radikaalne samm, mis tegi eestlased oma maa peremeesteks. Kui Asutav Kogu kokku tuli, Vabadussõja ajal, ei olnud eeskujusid selleks kuskilt võtta. Kõik Asutava Kogu liikmed lähtusid eesti rahva ja riigi huvidest ning see on eeskujuks meile ka tänapäeval,“ ütles Põlluaas.

Asutava Kogu eesmärk oli maareformi kaudu lahendada Eesti maaühiskonnas pingeid, mida oli tekitanud suur maapuudus. Maareformiga suudeti iseseisvaks saanud Eesti järgmise 20 aasta jooksul suurmaaomandite likvideerimise kaudu suurendada talude arvu 2,5 korda –  sellest annavad tunnistust näitusel väljatoodud arvud. Maareformi käigus tekkis lai omanike ring, mis suurendas noore iseseisva riigi poliitilist stabiilsust ja andis võimaluse põllumajandust kiiresti ümber korraldada kriisiaegadel.

Ülevaatlik näitus Toompeal tutvustab Eesti Vabariigis aastatel 1920- 1930 läbiviidud maaomandi ümberkorraldamise põhjusi, olemust ja selle mõju riigi käekäigule.

Näituse koostas SA Eesti Maaelumuuseumid. Väljapanek Riigikogu hoone vestibüülis jääb avatuks kuni 24. oktoobrini.  Näituse vaatamiseks tööpäevadel kella 10- 16 on vaja hoonesse sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tõnis Mölder: pensionireform paneb mugavustsoonis panku pingutama

„Tänu teise pensionisambasse kogujate sunnismaisusele on pangad saanud aastaid nautida konkurentsivaba ettevõtluse võlusid,“ märkis Mölder. „Kuna tururegulatsioon praktiliselt puudus, püsisid pensionifondide valitsemiskulud laes ning tootlus piinlikult madalal. Pankade suhtumist näitab ka see, kuidas rünnatakse reformi algatajaid sellega, et riik võtab väljuvalt rahalt makse. Jah, riik võtab inimeste tuludelt makse, kuid saadud tulu investeeritakse meie inimestesse tagasi läbi sotsiaalsüsteemi või tervishoiu. Riik ei võta seda raha endale nii, nagu teevad pangad fondi haldustasudega. Pankade esindajad jätavad mainimata olukorra, kus 17 aasta jooksul on ainult haldustasudeks makstud kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid.“

Mölder lisas, et pangad on juba alustanud jõulisemalt haldustasude kärpimist ning lubanud varasemast oluliselt paremaid investeerimistootlusi. Teise sambasse panustajad võtavad Mölderi sõnul raha välja juhul, kui näevad, et suudavad iseseisvalt paremini investeerida kui mugavustsooni langenud pankurid.

„Kui tänased fondipidajad arvavad tõesti, et 770 000 eestlast ei saa oma raha majandamisega ise hakkama, siis tulebki neil seda niimoodi sõnastada,“ rõhutas Mölder. „Veelkord – meie ei lõhu, meie ei lammuta. Meie ehitame sildu ja pakume inimestele võimaluse olla oma valikutes vaba. Meie usaldame Eestimaa inimesi.“

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 11.–13. oktoobrini

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 14.–15. oktoobril toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Mart Järvik ja keskkonnaminister Rene Kokk; Eesti seisukohtadest 15. oktoobril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil (s.h artikkel 50) ja Eesti seisukohtadest 14. oktoobril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

Välislähetused

10.–11. oktoober
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Soome parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanervaga ja globaalse eestlaskonna esindajatega Helsingis Soomes.

11. oktoober
Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski peab ettekande NordANi konverentsil „Alcohol and drugs in a changing society“ Helsingis Soomes.

11.–14. oktoober
NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Riigikogu delegatsiooni liikmed Leo Kunnas, Ants Laaneots ja Sven Sester osalevad NATO PA aastaistungil Londonis Suurbritannias.

12.–16. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Aivar Kokk ning delegatsiooni liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi (12.–17.10) ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 141. assambleel Belgradis Serbias.

13.–15. oktoober
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb NB8 kohtumisel Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeestega Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena pensioniteemat

Ettekande tegid mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik, Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Riina Sikkut.

Tarmo Jüristo sõnas oma ettekandes, et Eesti pensionisüsteemi teoreetiline netoasendusmäär on Euroopa Liidu madalaim, umbes 40 protsenti. Eestis on Euroopa Liidu riikide kõrgeim vaesusriskimäär üksi elavate enam kui 65-aasta vanuste inimeste seas, ligi 80%. Kuna suure osa 65-aastaste ja vanemate elanike tulud on vaesusriskipiiri lähedal, toob palkade ja pensioni suhte väikseimgi langus Jüristo sõnul kaasa vaesusriskis elavate inimeste kiire kasvu.

„Eesti on Euroopas esikohal pensioniealiste tööhõive osas, mille teiseks väljenduseks on Euroopa Liidu riikide madalaim keskmise pensionipõlve ja töökarjääri suhe. Kuidas keegi ka neisse numbritesse praegu ei suhtuks, osutab tänane seis tulevikuperspektiivis ühemõtteliselt sotsiaalsetele ja seda kaudu ka poliitilistele pingetele, nihutamaks Eesti pensionisüsteemi suurema valiku suunas. Arvestatav surve sellele, et Eesti pensionisüsteemis oleks tulevikus rohkem raha kui täna, on enam kui tõenäoline,“ rääkis Jüristo.

Eesti teise samba fondidel on varasid kokku summas 4,5 miljardit eurot. „See on raha, mille me oleme viimase 17 aasta jooksul individuaalselt ja üheskoos kõrvale pannud ja mille võrra vähem peab järgmine põlvkond meie pensionideks panustama,“ ütles Jüristo. Teise samba väljamaksete süsteemi, mida hiljutised muutused juba oluliselt kohendasid, on Jüristo sõnul võimalik veelgi parandada, muutes seda paindlikumaks. „Fondide riskiprofiile ning inimeste fondide valikuid üle elukaare on võimalik edasiselt optimeerida, informeeritust on võimalik tõsta, keskmistel teenustasudel on ruumi veelgi allapoole liikuda. Kõik see loob tingimused kõrgemateks tootlusteks, kui seni on suudetud saavutada.“

Lauri Leppik rääkis ettekandes, et pensionide rahastamisel on kaks põhimõttelist võimalust. „Üks on see, mida me nimetame jooksvaks finantseerimiseks, põlvkondadevaheliseks ümberjaotuseks, ja teine, mida me nimetame eelfinantseerimiseks, kus iga põlvkond kogub endale pensionivara,“ ütles Leppik. Väga paljud Euroopa riigid kasutavad tema sõnul segamudelit, kus on nii jooksva kui ka eelfinantseerimisega pensionisüsteeme, ja mõnikord on selline segafinantseerimine ka ühe pensionisüsteemi sees.

Leppik ütles, et olukorras, kus jooksva finantseerimisega esimese samba asendusmäär on Eestis üks Euroopa madalamaid, siis inimesel, kes tahab oma tulevikku ratsionaalselt planeerida, kes ei soovi jääda oma järeltulijate ülalpeetavaks, kes soovib riske hajutada ja kes saab säästa üksnes väikeste summade kaupa, ei ole palju muid võimalusi kui pöörduda mõne eelfinantseeritava pensioniskeemi poole. „Sest riigilt täiendavat pensioni osta võimalik ei ole, riik sellist teenust ei paku ja paraku ka ei saaks pakkuda,“ rääkis Leppik.

„Eesti teise samba pensionifondid on saanud palju kriitikat ja ma olen nõus, et osa sellest kriitikast on igati põhjendatud. Ent me võiksime mõelda teisest pensionisambast kui avaliku ja erasektori koostööst. Erasektor osutab avalikku teenust,“ lisas Leppik.

Kaspar Oja keskendus oma ettekandes pensioni säästmisele makromajanduse kontekstis. Tema sõnul muutvad vananemise ja pensioniga seotud teemad ühiskonnas järjest olulisemaks. Demograafilise olukorra tõttu on tööturule sisenemise eas inimesi vähem kui väljujaid – viimastel aastatel on tööturule sisenenud ligi 6000 inimest vähem, kui sealt lahkunud ja see olukord Oja sõnul ei muutu.

Pensionieaks säästmisest üksi tema sõnutsi ei piisa, tarvis on kindlustuslahendusi. „Selleks, et puhtalt säästmisega, ilma kindlustuslahenduseta oleks võimalik pensionist ära elada, tuleb säästa oluliselt rohkem, kui tegelikult on efektiivne. Selleks, et kogumispension töötaks, on tarvis mingisuguseid kindlustuslahendusi, on tarvis neid väljamakse lahendusi, mis võimaldavad pensioni maksta pikaajaliselt,“ rääkis Oja.

Veel ütles Oja, et Eesti majanduskasvu aeglustumine käib sarnast rada Soome minevikuga. „Esimese samba süsteem, mis põhineb maksutulul, tõenäoliselt ei saa meile anda nii kiirelt kasvu, kui annaksid kapitalitulud, juhul kui on investeeringud tehtud piisavalt paljudesse instrumentidesse.

Riina Sikkut peatus ettekandes sellel, et pensionisüsteemi kujundamisel on tähtis silmas pidada, et seda tehakse inimeste jaoks. Tema sõnul tuleb arvestada nelja aspekti: inimesed soovivad tulevikus rohkem; inimeste teoreetilised teadmised ei realiseeru käitumises – ei oma tervise ega raha eest hoolitsemisel; sissetulekute ja vara ebavõrdsus on suur – maksudes, pensionites või muudes hüvitistes muudatusi tehes on kasulik silme ees hoida sissetulekute jaotumise kõverat; lapsed ei ole pensionisammas – eaka majanduslik toimetulek ei saa sõltuda tema laste olemasolust ja rahalisest olukorrast.

„Juba praegu on surve erakorraliseks pensionitõusuks ja me näeme, kui raske on ka seitsme-eurost pensionitõusu saada,“ ütles Sikkut. „Tööealise elanikkonna osakaalu vähenemise tingimustes ei saa me tagada toimetulekut pensionieas jooksvatest maksudest. Ja muidugi on mõistlik, et me leiame teisi lahendusi, on see siis inimeste enda kogumine pensioniks või midagi muud. Teist sammast on võimalik parandada, aga me ei saa vastutustundlikult homse lühiajalise kasu nimel tulevaste pensionäride sissetulekut sellises mahus löögi alla seada,“ lisas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Indrek Saar (SDE), Jürgen Ligi (RE), Tõnis Mölder (KE), Urmas Espenberg (EKRE), Priit Sibul (I), Heljo Pikhof (SDE), Oudekki Loone (KE), Aivar Sõerd (RE), Heiki Hepner (I) Kalle Grünthal (EKRE) ja Andres Sutt (RE).

Fotod (laekuvad viivitusega)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti maapiirkondade tulevikku mõjutab enim tööstuse automatiseerimine

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid ja arengut mõjutavaid tegureid. “Tootmise automatiseerimine, asjade internet, hajutatud energiatootmine ning rahvastikutrendid ja kohapõhine ringmajandus on need märksõnad, mis hakkavad lähima 15 aasta jooksul mõjutama oluliselt Eesti regionaalset majandust,” tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna projektijuht Uku Varblane.

Tööstustootmise automatiseerimine pakub võimalusi tööstuste säilitamiseks väikelinnades ja asulates ning ka uute investeeringute meelitamiseks.

„Automatiseerimine vähendab nõudlust tööjõu järele ja see tõstab keskustest kaugemal olevate maapiirkondade konkurentsivõimet. Teiselt poolt kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile ning riskiks on, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid ammenduvad,“ selgitas Varblane.

Asjade interneti rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt poolt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab kõrget töökindlust, samuti ka kiiret ja kvaliteetset internetti. Lisaks toob see kaasa uusi riske küberturvalisuses. 

Hajutatud energiasüsteemid tõstavad varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning nutikate energiasüsteemide arendamine mõjutab positiivselt keskustest eemal olevaid ettevõtteid, pakkudes neile lisatulu ja tööd.

Tartu Ülikooli teadlased leiavad, et täiendavaid võimalusi Eesti maapiirkondade arenguks pakuvad uute töövormide ja paindliku töökorralduse levik, inimeste rahvusvahelise liikuvuse suurenemine, rahvastiku vananemine ning ka kliimamuutusest tulenev kasvav toiduvajadus. Näiteks rahvastiku vananemisega ja kultuurilise mitmekesisuse süvenemisega võib kaasneda vastulinnastumine, kui inimesed kolivad linnast maale.

Uuringus tuuakse välja, et uuenduste ja sotsiaalmajanduslike protsesside mõju Eesti regionaalsele arengule sõltub siiski iga regiooni enda omadustest, näiteks asustussüsteemi iseloomust, tegevusmahust, sotsiaalmajandusliku arengu tasemest ja loodusressursside olemasolust. Jätkusuutliku regionaalarengu jaoks on väga oluline kohapõhine, olemasoleva majandusstruktuuri, tööstuse ja teeninduse digitaliseerimise taseme ning tööjõu oskustega arvestav regionaalpoliitika, leiavad Tartu Ülikooli teadlased.

“Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt on kiirem ja realistlikum jõukamates ning teadus- ja arendustegevuse võimekust omavates regioonides. Uuenduste potentsiaalne positiivne mõju võiks olla suurim just hõreasustusega perifeersetes regioonides,” rõhutas  Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada regionaalse majanduse arengustsenaariumeid Eestis 2035. aasta perspektiivis. Uurimistöö valmib selle aasta novembris.

Uurimissuuna materjalidega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/regionaalse-majanduse-arengud