Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Menetlusse võeti eelnõu tubakaseaduse muutmiseks

Eelnõuga (412 SE) tubakaseadust eesmärgiga sätestada regulatsioon seni täpselt reguleerimata tubakavabale huuletubakale, et seeläbi tagada toodete ohutus. Eelnõuga korrigeeritakse ka seaduse sätteid, mis seatud eesmärgile vastupidiselt on kaasa toonud salakaubanduse ja terviseriskide kasvu. Samuti muudetakse sätteid, mille tõttu on vähenenud vähem kahjulike toodete kättesaadavus võrreldes kahjulikumate toodetega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 11.–13. juunini

Reede, 11. juuni

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 14.–15. juunil toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; Eesti seisukohad 14.–15. juunil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse ja keskkonnaminister Tõnis Mölder; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb impordi ja teatavate tarnete maksuvabastust seoses avalikes huvides võetavate liidu meetmetega, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; Riigikogu delegatsiooni kinnitamine osalemaks Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul;

majanduskomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 11: elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE);

väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisel videoistungil – kell 8.15: Eesti seisukohad 14. juunil Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Sündmus

Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Eesti kodukandi aasta küla konkursi raames koos hindamiskomisjoniga Kirepa küla Tartumaal, Hargla küla Valgamaal ja Kabli küla Pärnumaal.

Laupäev, 12. juuni

Kell 9 – Riigikogu täiendav istung

Täiendava istungi päevakorras on töönädala päevakorda kinnitatud, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?” arutelu.

Istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui kell 21.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjon kohtub Prantsuse Senati välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehe Christian Camboniga. Kohtumisel osaleb ka riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Kell 18 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Prantsusmaa Senati välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehe Christian Camboniga.

Pühapäev, 13. juuni

Kell 10 – võimalik Riigikogu täiendav istung

Juhul, kui laupäevase täiendava istungi päevakorras olevad päevakorrapunktid ei saa läbi arutatud, toimub teine täiendav istung algusega kell 10 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 14. juuni kell 9.

Teise täiendava istungi päevakorras on kõik need päevakorrapunktid, mis jäid esimesel täiendaval istungil läbi arutamata.

Välislähetus

9.–11. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil Berliini Saksamaale.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimeeste galerii täieneb Laurentsiuse maaliga Henn Põlluaasast

Avamisel osalesid kunstnik Lauri Sillak ehk Laurentsius, Riigikogu esimees Jüri Ratas ning Riigikogu liikmed.

Traditsiooni kohaselt on kõik taasiseseisvumisaja Riigikogu esimehed valinud Eesti kunstniku, kes tema portree maalib.

Laurentsius kirjeldab ise oma maalitud portreed: „ Mees maalil on kindlameelne ja sõbralik, väärikas,  nagu üks Riigikogu esimees peakski olema.” Portree on maalitud teose autorile omaselt vägagi detailselt, samas kui portree vähemolulised kohad on pigem jõulisemas laadis või sulanduvad sootuks tausta.

VII Riigikogu esimehe Ülo Nugise portree maalis Evald Okas 2000. aastal. VIII ja IX Riigikogu esimehe Toomas Savi portree maalis Aapo Pukk 2004. aastal. Laurentsius maalis 2011. aastal portree X, XI ja XII Riigikogu esimehest Ene Ergmast. Riigikogu esimehe Toomas Vareki portree on teinud Orest Kormašov 2011. aastal, XII ja XIII Riigikogu esimehest Eiki Nestorist tegi 2015. aastal maali Jüri Arrak.

Foto Riigikogu esimeeste galeriist: (autor, Erik Peinar, Riigikogu).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogus läbis teise lugemise volikogu liikme volitusi puudutav eelnõu

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE) nähakse ette, et kui volikogu liige töötab töölepingu alusel sama linna või valla ametiasutuses, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kehtiva seaduse järgi volikogu liikme volitused lõppevad ennetähtaegselt seoses omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel töötamisega. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta.

Eelnõu algatamise ajendiks oli õiguskantsleri taotlus Riigikohtule seisukoha võtmiseks. Riigikohus leidis, et kehtestatud piirangud omavalitsuse ametiasutuste töölepingulistele töötajatele piiravad ülemäära kandideerimisõigust. Sellest tulenevalt otsustas komisjon piirangut pehmendada ja toetada volituste lõpetamise asemel volituste peatamist.

Eelnõu arutelu algas eelmisel istungil, kus läbirääkimistel võtsid sõna Riho Breivel, Martin Helme, Paul Puustusmaa, Jaak Valge ja Henn Põlluaas (kõik EKRE). Täna kell 10 alanud istungil võtsid läbirääkimistel sõna Tarmo Kruusimäe (I), Kalle Grünthal (EKRE), Heiki Hepner (I), Kert Kingo (EKRE), Anti Poolamets (EKRE), Rene Kokk (EKRE), Merry Aart (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Siim Pohlak (EKRE), Ruuben Kaalep (EKRE), Mart Helme (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Uno Kaskpeit (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Oudekki Loone (K) ja Toomas Kivimägi (RE).

Isamaa ja EKRE fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Istungiaja lõppemise tõttu lükkusid järgmisele, laupäeval kell 9 algavale täiendavale istungile:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) ja korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine ning valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) kolmas lugemine.

Samuti lükkus järgmisele istungile haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 arutelu.

Veel lükkusid järgmisele istungile valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE), valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE), valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE), valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE), valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) ning valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE) teine lugemine ja valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) ning valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma esimehe Dmitri Dmitrijevi sõnul toimuvad energeetikas ja rohemajanduses kiired muutused. Ta ütles, et paradigma muutuse keskel on oluline roll kriitilistel maavaradel, sh haruldastel muldmetallidel ning erinevatel keemilistel ühenditel, mis võivad põlevkivi kõrval suurendada Eesti rahvuslikku rikkust.

„Põlevkivi on Eesti üks peamisi maavarasid ning vajame selget arusaama, kuidas selle edasine kasutus oleks võimalikult otstarbekas. Riigikogu toetusrühma eesmärk on kaasa aidata, et Eesti tugevdaks oma positsiooni põlevkivi kompetentsikeskusena rahvusvahelisel tasemel,“ selgitas Dmitrijev.

Ta lisas, et põlevkivi väärindamise kõrval ei tohi ära unustada, et Eestil on märkimisväärseid haruldaste muldmetallide varusid, mida peetakse nii Euroopa Liidus kui ka USAs kriitilisteks maavaradeks. „Põhiküsimuseks on, kas ja kuidas on võimalik hoida nende kaevandamisel ning tootmisel ära ulatuslikud keskkonnamõjud,“ ütles Dmitrijev.

Toetusrühma liikmed

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma kuuluvad ka Erki Savisaar, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Rahnel, Oudekki Loone, Tarmo Tamm, Marek Jürgenson, Marko Šorin, Igor Kravtšenko, Mihhail Korb, Eduard Odinets ja Riho Breivel.   

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 88 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees kinnitas Kosovo presidendile Eesti toetust pürgimisel Euroopa Liitu

„Eesti on alati olnud Kosovo riigi tugev toetaja ja me jätkame sellega,“ kinnitas Ratas. „Üks meie roll Euroopa Liidus on jätkata tööd selle nimel, et Kosovo saaks viisavabaduse Euroopa Liiduga. Teame kui oluline on avada uksi ja murda jääd. Pole mingit kahtlust, et Eesti toetab jätkuvalt Kosovo püüdlusi, kuid peame mõistma, et Euroopa Liidus sellest üksi ei piisa ja tuleb saavutada kõigi liikmesriikide heakskiit ning kõigi kriteeriumite täitmine.“

Ratas meenutas, et Eesti tunnustas Kosovo iseseisvust 2008. aastal. „Oma ajaloolisest kogemusest mäletame hästi, kui oluline oli demokraatliku ühiskonna loomise varajane rahvusvaheline tunnustamine ja toetus,“ ütles Ratas. „Eesti on paar aastakümmet tagasi teinud läbi üsna keerulisi sotsiaalreforme ja teab, kui raske see võib olla. Nüüd oleme valmis Kosovo reformiprotsesse toetama.“

Ratase sõnul on Eesti valmis jagama oma kogemusi Euroopa Liiduga integreerumise ja reformiprotsesside vallas, eriti õigusriigi, hea valitsemistava ja e-riigi teenustega seotud valdkondades.

Ratas kõneles, et 16 aastat tagasi alustas Eesti e-valimistega ja on praegu valmis jagama oma aastatepikkust kogemust. „Ka meie ettevõtted on valmis jagama oma teadmisi ja tehnoloogiat, näiteks lahendusi, mis põhinevad digitaliseerimisel või tehisintellektil,“ lisas Ratas.

Rääkides majandusest, tõi Ratas välja, et ka majanduslikult on Eesti ja Kosovo väga sarnased. „Oleme mõlemad nii väikesed kui ka ekspordile orienteeritud. Samuti oleme mõlemad hästi teadlikud digitaalmajanduse potentsiaalist,“ kõneles Ratas. „Väikese riigina teame omast käest, kui oluline on hoida ärikliima investorite sõbralik ning pakkuda neile vara haldamiseks läbipaistvat ja turvalist õigusruumi. Digitaliseerimine on selleks otstarbeks muidugi kasulik abivahend.“

Kosovo president tänas Eestit toetuse eest oma riigi iseseisvusele ja ütles, et Eesti on neile eeskujuks oma demokraatliku iseseisva riigi ülesehitamisel. Ta tõi välja, et riik on aastatega palju arenenud ja muutunud. Kosovo elanikkond on tema sõnul noor ja Euroopa-meelne. Oma riigi strateegiliste eesmärkidena tõi ta välja püüdluse kuuluda NATOsse ja Euroopa Liitu.

Kohtumise fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Võrklaev: EKRE teeb riigikogus tsirkust ilma mingi sisulise põhjuseta

“Valitsusest väljakukkumisest saadik on EKRE pidevalt ähvardanud obstruktsiooniga Riigikogu töö täielikult halvata. Tänane valitsuskoalitsioon on püüdnud opositsiooni kõigi seaduste arutamisel sisuliselt kaasata ja nende märkustega arvestada. Kui Martin Helme ütleb, et EKRE ajab terve päevakorra umbe ajada, tähendab see, et neil ja nende valijatel puudub huvi sisulise poliitilise debati vastu. Kui EKRE oli valitsuses, oli nende jutupunkt, et demokraatia on see, kui enamus saab otsuseid teha. Opositsioonis ütlevad nad aga, et valitsus ei tohi teha midagi, mis nende seisukohtadega vastuollu läheb. See on uskumatult silmakirjalik. Absoluutselt kogu riigikogu tööd blokeerides naeruvääristatab EKRE parlamenti ja kahjustatab Riigikogu mainet. Koalitsiooni seisukohast saame ainult Riigikogu päevakorraga edasi minna nii nagu meie kodu- ja töökord seda ette näeb, ükskõik kui palju see siis aega võtab.

Mis puutub praeguse kunstliku pahameele sihtmärgiks valitud isikuandmete seaduse muudatustesse, siis need on veel valitsuses olles kooskõlastusringile saatnud nii siseminister Mart Helme kui siseminister Alar Laneman. Kogu EKRE valitsusdelegatsioon on seda eelnõu eelmises valitsuses toetanud. Mingit suure venna andmebaasi nendega ei looda, inimeste biomeetrilised andmed, mida riik juba praegu erinevatesse andmebaasidesse kogub, viiakse ühte suurde ja turvalisse andmebaasi, kus ei ole andmeid, kelle biomeetrilised andmed need on. Andmete kasutamine jätkub täpselt samamoodi nagu praegugi. Nii et mingit sisulist probleemi siin ei ole, kui EKRE-l oleks päriselt soov seaduses midagi paremaks teha, siis selleks oleme põhiseaduskomisjonis olnud avatud, muide üht EKRE parandusettepanekut me seal toetasime.”

Riigikogus moodustati isejuhtivate sõidukite toetusrühm

“Isejuhtivate sõidukite tehnoloogia on viimaste aastate jooksul üle maailma kiirelt arenenud. Eestil on siin samuti ette näidata üksjagu edulugusid. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja ettevõtjate koostöös sündinud autonoomne väikebuss Iseauto, mis on ühtlasi suurepärane näide meie teadlaste ja inseneride leidlikkusest. Iseauto põhjana on kasutatud riigi poolt 2011. aastal CO2 kvootide eest sotsiaaltöötajatele ostetud elektriautosid ehk vanad autod said uue elu busside näol. Lisaks teeb Rae vald koostöös Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooliga pilootprojekti, et isejuhtivaid busse nõudepõhise ühistranspordi osana testida.

Kui seda valdkonda veel jõulisemalt arendada, on meil suur potentsiaal haarata isejuhtivate sõidukite arendamisel maailmas juhtroll. Sellega koondaksime Eestisse ka valdkonna teadmised ning looksime hulgaliselt kõrgelt tasustatud töökohti. Toetusrühmaga soovimegi anda oma panuse, et Eesti sinna jõuaks,” ütleb toetusrühma esimees Mart Võrklaev.

Timo Suslovi sõnul väärib isejuhtivate sõidukite areng tähelepanu ühistranspordi valdkonnas. “See edendaks ühistranspordisüsteemi ning võimaldaks isejuhtivaid busse paremini katsetada,” selgitab Suslov üht mõtet, millega isejuhtivate sõidukite arengule Eestis hoogu juurde anda.

Toetusrühma esimeheks valiti Mart Võrklaev, aseesimeheks Erki Savisaar. Samuti kuuluvad ühendusse riigikogu liikmed Timo Suslov, Urve Tiidus, Õnne Pillak, Andrus Seeme ja Lauri Läänemets.

Arenguseire konverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub riigi muutuvale rollile

Täna, 10. juunil toimuv Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub riigi muutuvale rollile elanikkonna harjumuste kujundamisel ja keerukate otsuste langetamise toetamisel. Konverentsi peaesinejaks on nügimise teooria üks loojatest, Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomia professor Cass Sunstein.

„Viimastel aastatel on palju räägitud nii digi- kui ka rohepöördest, mis aitavad kaasa inimkonna keskkonnajalajälje vähendamisele,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Samas näiteks transpordis peab Eesti 2035. aastaks CO₂ emissiooni vähendama 28% võrra, kuid seni on transpordisektori kasvuhoonegaaside heide igal aastal hoopis suurenenud. Pole selge, kas vajalikus mahus vähendamist õnnestub saavutada ilma, et inimeste harjumused märkimisväärselt muutuksid.“

Arenguseire Keskuse uuringud on näidanud, kuidas mõõdukalt parem rahvatervis suudaks lisada SKP-le kümnendiku ja säästa oluliselt defitsiidi poole tüüritavat haigekassa eelarvet. „Samuti vajab läbimõtestamist, kuidas pikenev keskmine eluiga ei tähendaks lisanduvate aastate elamist valdavalt haigena ning suurenevat vajadust pikaajalise hoolduse järgi,“ lisas Danilov.

Danilovi sõnul neid probleeme ühiskondlike muutusteta ei saa lahendada. „Konverentsil keskendumegi sellele, kuidas jõuda muutusi toetavate hoiakuteni ning milline peaks olema ettevõtete ja inimeste vastutus keskkonna, tervise ja pensioni eest tulevikuühiskonnas,“ märkis ta. 

Konverentsil astuvad üles Riigikogu esimees Jüri Ratas, Roland Bergeri Transpordi Kompetentsikeskuse Saksamaa esinduse kaasjuht Tobias Schönberg, Norra transpordianalüütik Øystein Berge, Kantar Emori juhtekspert Triinu Ojala, TalTechi teadur dr Kaire Holts, Arenguseire Keskuse eksperdid Johanna Vallistu ja Uku Varblane, sotsiaalvaldkonna ekspert ja analüütik Katre Pall ja Kantar Emori juhtekspert Heidi Reinson. 

Konverentsi peaesineja on nügimise teooria (inglise keeles nudge theory) üks loojatest ning Harvardi Ülikooli õigusteaduse ja käitumisökonoomika professor Cass Sunstein ettekandega  „Kuidas toimuvad ühiskondlikud muutused? Kas saame „müksata“ inimesi parema tervise ja pensioni poole?“

Konverentsi vestlusringis arutatakse riigi rolli üle ühiskondlike muutuste juhtimisel. Vestlusringis osalevad arenguseire nõukoja liige Annika Uudelepp, Riigikogu liikmed Andrei Korobeinik ja Indrek Saar ning Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor dr David Ilmar Beecher.

Vestlust juhib Arenguseire Keskuse uuringute juht dr Lenno Uusküla. Konverentsi modereerib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Arenguseire Keskuse V aastakonverents toimub 10. juunil 2021 algusega kell 10 Worksupi virtuaalses keskkonnas.

Vaata konverentsi järgi: https://worksup.com/tulevik

Konverentsi koduleht: www.riigikogu.ee/arenguseire/teistmoodi-tulevik-2021