Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Rahvusvaheline seminar-töötuba “Teaduselt parlamendile”

Püüame ühiselt aru saada, millisel moel ja formaadis võiks teadlaste nõu kõige paremini jõuda nendeni, kes peavad piiratud faktilise pagasi ja tugeva ajalise surve all tegema otsuseid, mis mõjutavad meie kõigi elu võib-olla veel paljude aastate vältel. 

Räägime suud puhtaks, mida ja kuidas ei tohiks nõuandmisel mitte kunagi teha ning kuidas hoida üksteisest lahus nõuandmine, lobitöö ja kriitika ja protestimine. Kuulame tippspetsialistide soovitusi selle kohta, kuidas levivad ja mil moel interpreteerivad tegelikult meie vestluspartnerid keerukaid ja vastuolulisi signaale. 

Paneme tähele tipp-poliitikute arvamusi, millist tüüpi nõu nad on saanud kasutada. Harjutame esitluskunsti ja seda, kuidas oma teadustulemusi ja mõtteid teiste valdkondade esindajatele lühidalt ja atraktiivselt esitleda. Korjame arutlustest üles parimad mõtted, mida rakendada Eestis teadusnõustamise süsteemi arendamiseks.

Programmiga saab tutvuda siin. Ürituse töökeel on valdavalt inglise keel. 

Osalemine on tasuta, kuid tingimata on vajalik registreerida e-kirjaga aadressil: sekretar@akadeemia.ee või tel +372 644 2129 hiljemalt 21. jaanuaril 2019. Väljastpoolt Tallinna tulevate registreeritud osalejate ööbimiskulud katab Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskus.

Eesti Teaduste Akadeemia korraldab seminari koostöös Arenguseire Keskusega ning Euroopa komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (European Commission Joint Research Centre, JRC) algatuse “Science meets Parliaments. Science meets Regions” raames ja toetusel.

Majanduskomisjon saatis Eesti laevandust toetava eelnõu teisele lugemisele

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul laekus rida ettepanekuid, et luua soodsam pinnas ja huvitatus protsessi käivitamiseks. „Eelnõuga peame tagama laevade tulemise Eesti lipu alla, kuid samas kindlustama ka laekumised riigieelarvesse,“ ütles Sester.

Komisjoni esimees lisas, et majanduskomisjon toetas neid muudatusettepanekuid, mis loovad kõige paremad tingimused püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Eelnõusse tehtud muudatustest olulisim on meremeeste palga tulumaksust vabastamine. „Kui eesmärk on tuua laevad Eesti lipu alla ja saada riigieelarves tulevikus teenustasu registripidamiselt, tonnaažimaksult ja kaldateenustelt, siis nullprotsendiline meremehe tulumaksumäär toetab seda kindlasti. Selle otsusega tegi majanduskomisjon ajaloolise sammu Eesti kui mereriigi tuleviku kindlustamisel,“ märkis Sester.

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et nullmäära kehtestamisel on võita sada korda rohkem kui kaotada. “Kui me ka tegelikult soovime tuua kaubalaevu Eesti lipu alla, siis meil ei ole pääsu meremeeste palga tulumaksu nullmäärast,” sõnas Kivimägi. “Kompromiss kusagile vahepeale võib olla poliitiliselt elegantne, ent kui see ei korreleeru turutingimustega, siis pole edu loota.” Kivimägi lisas, et praegused tulumaksulaekumised kaubalaevadel sõitvatelt meremeestelt on üks kuni kaks miljonit eurot aastas.

Eelnõu eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus sõlmida Haigekassaga vabatahtlik leping ja saada seeläbi juurdepääs ravikindlustusele.

Majanduskomisjon otsustas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) saata Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23. jaanuaril ning seadusena vastuvõtmiseks 13. veebruaril.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 16. jaanuariks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Tarmo Tamm ja rahandusminister Toomas Tõniste.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele keskkonnapoliitika kohta, huvide konflikti kohta, provokatsioonide ja topeltstandardite kohta poliitikas ning Keskerakonna programmi kohta.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastab küsimustele Põlvamaa arengu ja eurotoetuste ning põllumajandusliku riigiabi kohta.

Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimusele riigieelarve ülesehitamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (723 SE) tahetakse anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Sellega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus ja asjaajamine muutub inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks luuakse eelnõuga täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ja isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed, kui selleks on teinud avalduse alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps.

Peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, ettekandja peaminister Jüri Ratas.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (775 SE) võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Selle eesmärgiks on piirata salasigarettide levikut.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tubakatoodete müügipakenditele jälgitavussüsteem, mis tähendab, et iga turustamisahelas osalev ettevõtja, alates tootjast kuni ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtet, registreerib kõik tema valdusesse jõudnud pakendid ning kogu nende edasise teekonna. Registreerimine võimaldab kordumatu tunnuse abil tuvastada iga tubakatoote müügipakendi tegeliku veoteekonna ning teabe kõikide tubakatoodetega teostatud tehingute kohta.

Jälgitavussüsteemist andmete saamiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs on oluline ja peab olema tagatud näiteks andmetest huvitatud asutusele (Eestis Maksu- ja Tolliamet) ning Euroopa Komisjonile.

Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis kasutusel olev maksumärk vastab EL-i õigusakti nõuetele, mistõttu on otsustatud võtta turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis on ühtlasi tubakatoote tootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatoote tootja või importija, arvestades seaduse ja EL-i õigusakti nõudeid.

Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgitavussüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele, sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti liidus või mida imporditi liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE) väljatöötamine on tingitud vajadusest korraldada senisest paindlikumalt politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti soovitakse anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta politseipensioni  arvestamise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust ning tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine. Õigusselguse huvides täiendatakse päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet.

Päästeteenistuse seaduses täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramise reegleid, mis kehtivad 1. märtsini 2023. Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel. Praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus on ka ainus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Teise muudatusena saab Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Tulevikus on Patendiametil kavas minna üle elektroonilisele menetlusele ja digitaalse registritoimiku pidamisele ka leiutiste (patendid, kasulikud mudelid), mikrolülituse topoloogiate ning geograafiliste tähiste puhul.

Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Hispaania Riiginõukogu esinaise María Teresa Fernández de la Vegaga.

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Tallinna Reaalkooli õpilastega.

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Heade Mõtete Klubi vestlusringis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Inara Luigas: Reformierakonna tegemata töö on läinud Eestile maksma sadu miljoneid eurosid  

 

„Eestil, nagu ka teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel, on võimalik jaotada riik kaheks regiooniks ja saada nii rohkem rahalisi vahendeid. Riigi kaheks jagamine pole rehepaplus, vaid ametlik võimalus, mida paljud riigid kasutavad oma vähemarenenud alade turgutamiseks,“ ütles Luigas. Tema sõnul on tegu lubatud ja õiglase lahendusega, mille eesmärgiks on aidata Euroopal areneda võrdsemas tempos. Jaotamise tulemusena saaks Harjumaa vähem euroraha, kuid teistesse Eesti piirkondadesse tuleks rohkem toetusi ja kogusumma oleks palju suurem, lisas Luigas.

„Paraku on seis selline, et täiendava euroraha saamisega ei ole vaevutud  tegelema Miks me seda võimalust ei ole kasutanud? Miks on Eesti  areng niivõrd Tallinna poole kaldu? Kas me oleme tõesti juba sedavõrd rikkad, et täiendavate kümnete, paarisaja või koguni 700 miljoni euro teenimiseks ei viitsi enam pabereid määrida,“ rääkis Luigas.  „Ei saa olla nõus sellega, et euroraha tuleb paigutada sinna, kus sellest on saajatel rohkem kasu. Ehk siis rikkamad mingu veelgi rikkamaks ja vaesed istugu söötis põllu ääres.“

Luigase hinnangul tulnuks Eesti kaheks jagamisega tegeleda juba 4-5 või veel rohkem aastaid tagasi. „See on küsimus toonastele rahandusministritele ja nende meeskondadele. Või oli see ministeeriumiametnike suurlinnalik veendumus, et Eesti maapiirkondi pole mõtet toetada, et niikuinii ei võta need jalgu alla,“ sõnas ta. „Ei tasu uskuda neid reformierakondlasi, kes nutavad  taga saamata tulu. Just nende tegemata töö on läinud Eestile miljoneid maksma,“ ütles Luigas.

Täiendav info: Inara Luigas, 5168422 

Põhiseaduskomisjon saatis esimesele lugemisele riigivalitsemise põhimõtted

Põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa sõnul peab riigireformi keskmes olema inimene. „Riigireformi fookuses ei tohiks olla ainult kokkuhoid ja kärpimine, vaid avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus üle kogu Eesti.“ Ta lisas, et riigi uuendamine on pidev protsess. „Targa riigireformi üks märksõnu peaks olema ka meie kuulsa digitiigri üles äratamine ja edasi arendamine,“ ütles Hallemaa.

Otsuse eelnõu koostas riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon koostöös paljude organisatsioonide, ekspertide ja kõikide riigikogu erakondadega. Probleemkomisjoni esimees Tanel Talve selgitas, et dokument võtab kokku ligi kahe-aasta pikkuse töö ja sõnastab riigireformi kesksed põhimõtted, millest peab oma töös lähtuma kogu avalik sektor.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu “Riigireformi ja hea halduse põhialused” (777 OE) esimene lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungile 29. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon toetab tulundusühingu tegutsemist kindlustusühistuna

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin märkis, et kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. „Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal,“ ütles Stalnuhhin. Ta selgitas, et kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus ei ole ühistulise kindlustusandja ärivorm lubatud. „Euroopa kindlustusühistute turumaht moodustab 2016. aasta seisuga ligi kolmandiku Euroopa kindlustusturust asudes põhiliselt Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides ning paljud neist tegutsevad ka piiriüleselt. Tegu on kasvava trendiga,“ ütles Rõivas.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse pakkumise korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Rahanduskomisjon otsustas konsensuslikult saata valitsuse 3. detsembril algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) Riigikogu täiskogu istungile 23. jaanuaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja viia kolmas lugemine läbi 30. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Menetlusse võeti eelnõu andmehalduse riiklikul tasandil koordineerimise kohta

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE).

Eelnõuga reguleeritakse andmehaldus, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Määratakse kindlaks andmehalduse tingimused ning antakse andmehalduse koordineerimine Statistikaametile. Käesoleval ajal ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud, mistõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole praegu reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil  koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi erinevate andmeallikate sidumist ning töödelda andmeid teaduslikul või statistilisel eesmärgil. Muudatuste rakendamine võimaldab tagada, et andmekogudes olevaid andmeid saab omavahel siduda, osutada paremaid teenused, vähendada halduskoormust ning teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Presidendi 9. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine” eelnõu (787 OE).

Eelnõu näeb ette vabastada Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist alates 4. veebruarist 2019 omal soovil seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks.

Seletuskirjas märgitakse, et lähtuvalt kohtute seaduse § 581 lõikest 1 ei vabastata kohtunikku tema töötamisel rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kohtuniku ametist, vaid kohtuniku volitused ja teenistussuhe Eesti Vabariigi kohtunikuna peatuvad. Seega säilib Priit Pikamäel õigus pärast Euroopa Kohtu kohtujuristi ametiaja lõppemist pöörduda tagasi Riigikohtu kohtunikuks Riigikohtus vaba kohtunikukoha olemasolul. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Vabariigi Presidendi 15. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine” eelnõu (796 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Villu Kõve Riigikohtu esimeheks alates 4. veebruarist 2019.

President põhjendab oma ettepanekut, et Riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Maaelukomisjoni 14. jaanuaril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE).

Eelnõuga sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise. Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaiu, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve 14. jaanuaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (789 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).

KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis.

KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.

Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Sama pealkirjaga eelnõu (710 SE) oli ka varem Riigikogu menetluses, kuid ei saanud seadusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust, milleks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Nüüd anti sama eelnõu uuesti menetlusse. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE).

Leping allkirjastati 7. detsembril 2018 ning lepingu jõustumise eelduseks on selle ratifitseerimine Riigikogus.

Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.

Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed). Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus (791 SE).

Konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.

Laevade ringlusesse võtmine (ehk lammutamine) võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu, selliste ettevõtete personali ning laevaomanikke. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ning abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, kes on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega. Tänaseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (792 SE).

Eelnõuga tehakse kohtute seaduses muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

Euroopa prokuröri ametiaeg on kuus aastat ning seda saab pikendada kuueaastase perioodi lõpus ühel korral kolme aasta võrra. Delegaatprokuröri ametiaeg on viis aastat ja seda võib korduvalt pikendada.

Seaduse muudatused on vajalikud Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuri (edaspidi EPPO) töös. EPPO on iseseisev sõltumatu EL-i asutus, mis on asutatud tõhustatud koostöö raames nõukogu vastava määrusega. EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest.

Muudatused käsitlevad peamiselt Eesti poolt EPPO prokuröride kandidaatide valimist ja esitamist, EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust EPPO-s töötavatele Eesti prokuröridele.

EPPO asutamismääruse kohaselt peab loodav institutsioon olema toimiv kõige varem 2020. aasta novembris. EPPO-s ei osale kõik EL liikmesriigid, vaid üksnes EPPO-ga ühinenud riigid. Praeguseks on EPPO-ga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav vastav direktiiv.

Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt.

Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli.

Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.

Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed.

Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.

Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu       (795 SE).

Eelnõuga muudetakse avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks e-arve. Samuti võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL e-arveldamise osas. E-arve on masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist. Muudatuste eesmärgiks on vähendada avaliku sektoriga arveldamisel arvetega seotud töömahtu ja ajakulu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Tartu apelli 11. detsembril 2018 algatatud kollektiivse pöördumise „Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamiseks“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumisele allakirjutanud rõhutavad, et tahame jätta oma lastele puhta elukeskkonnaga ning jõuka, targalt ja hästi valitsetud Eesti riigi. Nad leiavad, et riigi senine tegevus eriplaneeringu alusel puidurafineerimisetehase rajamiseks ei ole nende eesmärkidega kooskõlas, ja nõutakse eriplaneeringu lõpetamist.

Menetlusse võeti veel Aare Rüütli  27. detsembril 2018 algatatud kollektiivne pöördumine

„Nõuame, et teadmata kadunud inimese otsingu alguses kaasaks riik kohe kogu olemasoleva ressursi, kaasaarvatud vabatahtliku organisatsiooni SA Kadunud OPEROG“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.

Pöördumisele allakirjutanud märgivad, et seisame teadmata kadunud inimese õiguse ja õigustatud ootuse eest, et koheselt otsingu alguses oleks Eesti riigi poolt rakendatud kogu olemasolev riiklik ja vabatahtlik ressurss kadunud inimese leidmiseks ja tema elu päästmiseks. Leiame, et riigi senine tegevus seadusest tulenevalt kadunud inimese otsingu ja elu päästmisega seotud tegevustes on puudulik ja vajab täiendavat korraldamist.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogus läbis teise lugemise korruptsiooniohtude ennetamisega seotud eelnõu

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE) järgi on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesanne hoolitseda selle eest, et nende nimel avalikke ülesandeid täitvad isikud ei oleks korruptiivsete kuritegude eest karistatud. Eelnõuga seatakse volikogu revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu juhataja, juhatuse liige ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või juhi asetäitja.

Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju.

Eelnõu lähtub õiguskantsleri pöördumisest, milles ta juhtis põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et kehtivad seadused ei pruugi võimaldada korruptsiooni kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil piisavalt tõhusalt ohjeldada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (780 SE) rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Riigikogu ei võtnud vastu otsust:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“ eelnõuga (761 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ning muuta Eesti lähtekohti Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks. Ettepanekut põhjendati, et see oleks võimaldanud eurotoetuste tõhusamat kasutamist ning suurte sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamist Tallinna regiooni ja muu Eesti vahel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Inara Luigas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Otsuse poolt hääletas 12 saadikut, vastu oli 2 saadikut ning erapooletuid saadikuid oli 2. Seega otsust vastu ei võetud.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201901151000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus on näitus rahvuslikust tekstiilist

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste tekinäitus kujukas näide, kuidas hoitakse au sees ja säilitatakse meie esivanemate loodud varandust. „Näitus annab esivanemate käsitööpärandile uue elu,“ ütles Nestor.

Näitusel on eksponeeritud kangakudumise õppeaines telgedel kootud villased koopiatekid, mis on valminud traditsioonilisi tehnikaid, materjale ja töövahendeid kasutades. Kangastelgedel kootud mustrilised tekid on valmistatud muuseumis säilinud terviklike tekkide või tekikatkete põhjal. Originaalid asuvad Eesti erinevate muuseumite tekstiilikogudes.

Näitusel väljapandud sõbakirjalist tekki iseloomustavad sissekirjatud mustritriibud. Erinevad kirjad on saanud rahvapäraseid nimesid linnu- ja loomariigi esindajate või majapidamises kasutatavate esemete järgi. Nii tuntakse näiteks sitika-, saehamba-, tünni- ja lauajalakirja, pääsusaba- ja kalasabakirja. Selliseid tekke on kootud kõikjal Eestis.

Tartu ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond uurib ja säilitab Eesti käsitööpärandit ning seob seda nüüdisaegse kultuuriga. Osakonnas on võimalik omandada pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidus, mis hõlmab kolme eriala – rahvuslik tekstiil, ehitus ja metallitöö – ning pärandtehnoloogia magistrikraad.

Rahvusliku tekstiili erialal õpitakse tundma Eesti tekstiilipärandit ja traditsioonilisi käsitöötehnikaid, materjale, värve ja mustreid. Tihtipeale külastatakse muuseume ja taastatakse vanu käsitöötehnikaid otse muuseumiesemetelt. Etnograafilist ainest ning naturaalseid ja kvaliteetseid materjale kasutades soovitakse väärtustada materiaalset kultuuripärandit ja ümbruskonnast hoolivat mõtteviisi. Disainitakse asju, mis kannaksid tugevat kohalikku identiteeti ja rikastaksid Eesti kultuuriruumi, andes samal ajal eeskuju ja julgustust teistele maailma rahvastele, et nemadki ei unustaks oma juuri. Mustrite mahavõtmist ja kangakudumist juhendas kultuuriakadeemias Christi Kütt.

Näitus on Toompea lossis avatud kuni 15. veebruarini. Selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16 tuleb lossi sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Keskkonnakomisjon arutab karusloomakasvanduste lõpetamist

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tal karusloomakasvatuste tuleviku küsimuses selge isiklik hoiak, mis on diskussioonide käigus vaid süvenenud. „21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine  ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk,“ rõhutas Vakra. Vakra lisas, et kui langetatakse otsus lõpetada karusloomade pidamine, siis on vajalik kehtestada üleminekuaeg selle tegevuse lõpetamiseks. Seega peaks olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja et ettevõtjad leiaksid uue väljakutse. Nii et varem välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtiksid näiteks viis kuni kümme aastat. 

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling ütles, et kui riik näeb, et karusloomafarmid ei sobi 21. sajandi Eestisse, siis kõige mõistlikum viis oleks need farmid omanikelt välja osta ja seejärel sulgeda. „Teise variandina võiks koostöös PRIA või mõne muu asutusega välja töötada meetmed tootmise restruktureerimiseks. Lõpetad karusloomakasvatuse, aga saad jätkata mõne muu tootmisega,“ märkis ta. „Töökohad maapiirkonnas on olulised ja lisaks otsestele töökohtadele farmis on tööstusega seotud suur hulk teisi ettevõtteid, kes varustavad neid näiteks söödaga, milleks kasutatakse liha ja kalatööstuse jääke. ​Minu isiklikult seisukohalt on selliseks otstarbeks loomade kasvatamine väär,“ märkis Palling.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.

Karusloomade kasvatusega seotud küsimused on taas päevakorras seoses 18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (755 SE).

Keskkonnakomisjoni istungile on kutsutud eelnõu algatajate, loomakaitseorganisatsioonide, karusloomakasvatajate, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Lisainfo:
Rainer Vakra: 5800 2828
Kalle Palling:  5663 9005

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee