Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu koguneb erakorralisele istungjärgule kolmapäeval, 22. augustil

Erakorralise istungjärgu päevakorras on Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) esimene lugemine.

Istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Euroopa Liidu asjade komisjon toetab kellakeeramise lõpetamisel püsivat suveaega

„Praegu käib alles avalik konsultatsioon ehk Euroopa Liidu kodanikelt ja liikmesriikidelt küsitakse arvamust, kas nad peavad kellakeeramise lõpetamist vajalikuks,“ selgitas ELAKi esimees Toomas Vitsut. „Kaubandussuhete paremaks toimimiseks on oluline, et Eestis kehtiks igal juhul oma lähinaabritega sama aeg,“ lisas ta.

„Eestil on mõistlik võimalikult vara ja võimalikult selgelt välja öelda, millist ajarežiimi me eelistame, juhul kui Euroopa Komisjon otsustab liikmesriikide tagasiside põhjal tõesti kehtivat korda muutma hakata,“ ütles komisjoni liige Taavi Rõivas.

ELAK peab vajalikuks, et Euroopa Komisjon edendaks liikmesriikidevahelist koostööd, ning osutas, et kaubanduse, transpordi, teabevahetuse ja reisimise jaoks tuleb tagada võimalikult ühtne ajarežiim.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Õiguskomisjon saatis abipolitseinike kaasamise eelnõu esimesele lugemisele

„Praegune seadusandlus on ajale jalgu jäänud,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Tema sõnul tuleb abipolitseinikele õigusi juurde anda ja seda seaduses selgelt reguleerida. „Kavandatud seadusmuudatused parandaksid tuntavalt kogukondade turvatunnet,“ lisas esimees.

Riigikogu liikme Jaak Madisoni sõnul tahetakse erakondadeülese algatusega parandada politsei tööd. „Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseinike panus efektiivsemaks ja kõrvaldada juriidilisi takistusi, mis praegu igapäevatöös esinevad,“ ütles Madison.

Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik abistada politseid korrakaitses ja liiklusjärelevalves. Eelnõuga tahetakse selgemalt sõnastada võimalus kaasata abipolitseinikku muudes tegevustes, näiteks kriminaalpolitsei töös. Iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule soovitakse anda lisaõigusi, näiteks õigus liiklusrikkuja kinni pidada. Praegu tuleb neil reageerimiseks politseilt luba saada. Laiendada tahetakse ka abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitada neid elektrišokirelvi kasutama. Samuti soovitakse eelnõuga ühtlustada politseiametnike ja abipolitseinike vormiriietust.

Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Uno Kaskpeit, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepp, Margus Tsahkna ja Liisa Oviir.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu keskkonnakomisjon “kontrollib” täna RMK matkateede seisukorda

“Kontrollimine on sel korral jutumärkides, sest tegemist on kogemuste omandamisega. Kui riigimetsas on üks asi, mille kohta olen saanud ainult ja ainult head tagasisidet, siis see on just matkateede võrgustik. Täna kogume värskeid teadmisi ning näitame samal ajal ka isiklikku eeskuju,” selgitas keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ning rõhutas, et riigi metsapoliitika suunajatele on kasuks kõige mitmekülgsemad teadmised ja kogemused olukorrast riigimetsas.

“RMK matkateed on ju avatud igaühele. Väärib tunnustust, et RMK on kogu Eesti mandriosa katnud hoolitsetud matkaradadega, millega on loodud Eesti rahvale tuhandete kilomeetrite ulatuses looduses liikumise ja puhkamise võimalusi. „Metsateedele loodud korrastatud matkaradade ja puhkepaikade süsteem on tähtis mitte ainult looduses viibimise ja puhkamise seisukohalt. See aitab märkimisväärselt kaasa ka Eesti suurima rohelise rikkuse – metsa – väärtustamisele ning vajadusele seda heaperemehelikult majandada ja kaitsta,“ ütles Vakra. 

RMK kõigi aegade suurim ühismatk Eesti metsades toimub 6.-25. augustini ning seal matkavad sajad inimesed enam kui 1800-kilomeetrise kogudistantsiga matkateede võrgustikul. Matkaga tähistatakse nii EV100 juubelit. Matk on jagatud erinevateks etappideks, mis saavad alguse erinevatest Eestimaa kohtadest. Matka raames toimub kümmekond kaunist metsakontserti tuntud Eesti muusikute ja näitlejatega.

Keskkonnakomisjon osaleb täna, 16. augustil Peraküla-Aegviidu etapi esimesel matkapäeval. Teekond Perakülast matkapealinna Aegviitu on kokku 188 kilomeetri pikkune ning kestab kümme päeva. Üks huvitavamaid ja ka kuulsamaid vaatamisväärsusi sellel rajal on Rummu järv. Esimene etapp algab Nõva puhkekeskusest kell 11.30. Päevase matka lõpp-punkt on Keibu lõkkekohas kell 17. Õhtul, kell 19 on Keibu lõkkekohas ka vestlusõhtu ning metsakontsert, kus musitseerib Henri Laks ning räägitakse kohalike metsade ajaloost ja saladustest.

Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 16. augustiks

Neljapäev, 16. august

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: seisukoha andmine: Eesti seisukohad avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb suveaja korda;

õiguskomisjonis – kell 12: abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad; arutelu olukorrast liikluses, kutsutud Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; rahapesu tõkestamise töörühma moodustamisest.

Välislähetus

12. – 17. august
Riigikogu liige Aadu Must on visiidil Peterburis Venemaal, kus külastab arhiivi ning kohtub eesti ja vene kultuuritegelastega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Eesti, Läti ja Leedu parlamendisaadikud pöördusid ELi liidrite poole Oleg Sentsovi vabastamiseks

Pöördumise tekst inglise keeles

Pöördumisele kirjutas alla kokku 18 Balti riikide parlamentide ja Euroopa parlamendi liiget, nende hulgas kaheksa eestlast – Tunne Kelam, Tarmo Kruusimäe, Mart Nutt, Jürgen Ligi, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Enn Meri ja Mari-Ann Kelam.

Oleg Sentsov on olnud üle 90 päeva näljastreigil ja tema olukorda kirjeldatakse katastroofilisena. Võimud on keelanud talle kirjavahetuse, kohtumised erapooletute vaatlejatega ja adekvaatse meditsiinilise abi. Kui rahvusvaheline kogukond kiirelt ei sekku on tulemuseks Sergei Magnitski sarnane juhtum.

Vene Föderatsiooni föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) arreteeris Euro Maidani proteste toetanud ning Krimmi annekteerimisele vastu oleva Sentsovi 10. mail 2014 tema Simferoopoli kodus. Moskvas ootas ta üle aasta aja kohtumõistmist. Prokurör nõudis terroristliku loomuga tegudes süüdistatud Sentsovile 23 aastast vanglakaristust. Viimaks mõisteti Sentsov 20 aastaks vangi. Vangistust kannab ta Jakuutias. Vangistatud Ukraina kirjanik ja filmirežissöör Oleg Sentsov on olnud näljastreigil alates 14. maist.

Pöördumisele allakirjutanute kogu nimekiri:

Gabrielius Landsbergis, Seimi liige, Isamaa ja Kristlike-Demokraatide Liidu esimees, Leedu
Radvilė Morkunaite-Mikuleniene, Seimi liige, Leedu
Andrius Kubilius, Seimi liige, Leedu
Tarmo Kruusimäe, Riigikogu liige, Eesti
Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige, Eesti
Mari-Ann Kelam, endine Riigikogu liige, Eesti
Ojārs Ēriks Kalniņš, Seimi liige, Seimi Väliskomisjoni esimees, Läti
Veiko Spolītis, Seimi liige, Läti
Atis Lejiņš, Seimi liige, Läti
Rasa Jukneviciene, Seimi liige, NATO parlamentaarse assamblee president, Leedu
prof. Inese Vaidere, Euroopa Parlamendi liige, Läti
Krišjānis Kariņš, Euroopa Parlamendi liige, Läti
Liisa Oviir, Riigikogu liige, Eesti
Enn Meri, Riigikogu liige, Eesti
Henn Põlluaas, Riigikogu liige, Eesti
Mart Nutt, Riigikogu liige, Eesti
Sandra Kalniete, Euroopa Parlamendi liige, Läti
Jürgen Ligi, Riigikogu liige, Eesti

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

VIDEO: Maaelukomisjon kohtus Jõgeva- ja Tartumaa ettevõtjatega

„Järgmisel nädalal, kui toimub Riigikogu erakorraline istung, siis maaelukomisjon istub veel kord maha ja vaatab põuakahjustustele uuesti otsa,“ ütles komisjoni esimees Aivar Kokk. Ta lisas, et teatud piirkondades võib olla vaja looduskahjustuse väljakuulutamist.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on Jõgevamaal ettevõtjaid, kes on valmis investeerima ja näevad väga pikka visiooni, kuid töötajatest on puudus. „Ettevõtjatel on mure, kuidas leida head, kvalifitseeritud tööjõudu, isegi siis kui nad on valmis väga palju koolitama,“ ütles Kruuse.

Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti taasiseseisvumispäeval on Pika Hermanni torn külalistele avatud

Pika Hermanni torn on külalistele avatud kella 13–18ni. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg. Sissepääs on Toompea lossi vasakpoolsest vestibüülist.

Taasiseseisvumispäeval peab Toompea lossi Valges saalis oma traditsioonilise piduliku koosoleku ka 20. Augusti Klubi. Tervitussõnad ütleb Riigikogu esimees Eiki Nestor. Päevakohase ettekandega esineb 20. Augusti Klubi liige, Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton

Taasiseseisvumispäeva tähistamine Toompeal

Kell 11.15 – lillede asetamise tseremoonia 20. augusti mälestuskivi jalamile Toompea nõlval. Tseremooniast võtavad osa Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimees Enn Eesmaa.

Kell 12 – 20. Augusti Klubi pidulik aastakoosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervituskõnega esineb Riigikogu esimees Eiki Nestor. Päevakohase ettekande teeb klubi liige, Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton. Üritusest võtab osa Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.

Kell 13–18 on soovijaile avatud Pika Hermanni torn. Sissepääs Toompea lossi vasakpoolsest vestibüülist.

1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 

27 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Lisainfo

Tеl.: +372 631 6300

Urmas Kruuse: valitsuse otsus müüa riigile kuuluv põllumaa enampakkumisel maha ei ole praeguses olukorras sünnis

2018 . aasta riigi eelarvesse on planeeritud tulu varude ja põhivara müügist 10,5 miljonit. Tulu on planeeritud saada riigile mittevajalike kinnisasjade müügist ning kasutusvaldusse antud maatükkide müügist.

„Põllumajandusettevõtted on pidanud võitlema raskete kliimatingimustega juba kaks aastat ( 2017. aastal sügisel liigniiskusega ning 2018. aasta kevadel ja suvel põuaga). Põhimõtteliselt toetan lähenemist, et riik endale mitteolulist maad ei hoia vaid realiseerib, aga keerulised kliimatingimused on pannud põllumajandusettevõtted finantsiliselt raskesse seisu. Hetkel ei suuda põllumajandusettevõtted olla põllumaade avalikel pakkumistel  võrdsed teistega. Sellepärast on põllumeestele väga oluline, et valitsus nendega raskel ajal arvestab ning põllumaad enampakkumistel maha ei müü,“ kommenteeris Kruuse tekkinud olukorda.

„Loodan, et valitsus mõistab põllumeeste rasket olukorda ning lepib kokku, et riigile kuuluvat põllumaad hetkel enampakkumistele ei viida. Tegemist oleks eelarve mõistes väikese kuluga, aga põllumeeste jaoks suure märgilise suhtumisega,“ lisas Kruuse.

Lisainfo:
Urmas Kruuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
urmas.kruuse@riigikogu.ee  
56279860

 

Maaelukomisjon arutab põllumeeste abistamist pikaajalise põua mõju leevendamise

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul koguneb komisjon uuesti, et saada ülevaade Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omakapitali suurendamiseks eraldatud raha kasutamisest ja sellest, kas PRIA on valmis toetusi põllumeestele varem välja maksma.

„Langetatud otsus eraldada riigieelarvest 20 miljonit eurot, et põllumeestel oleks tagatis pankade võimalike laenunõuete korral, on olnud vajalik samm. Samas tuleb arutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) toetuste varasemat väljamaksmist põllumeestele. PRIA toetusi makstakse tavaliselt detsembris, aga sel aastal oleks põllumeestel neid juba septembris vaja,“ ütles Kokk. Ta toonitas, et peame pakkuma põllumehele finantsvõimekust, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid.

Koka hinnangul oleks üks võimalusi toetada põllumehi  seoses põukahjustustega Maaelu Arengukava (MAK) tootmise potentsiaali taastamise meetme rakendamise kaudu. Ta märkis, et Euroopa Komisjoni teatel on maaelu arengukava raames tootjaid võimalik toetada, kui liikmesriik tunnistab põuaolukorda kui “loodusõnnetust”. Taolise otsuse korral võib kuni 100 protsendi ulatuses toetada põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist. „Kaalumist on väärt küsimus, kas me ikka ei peaks teatud piirkondades välja kuulutama põuaolukorda kui “loodusõnnetust”“, ütles Kokk.

Koka sõnul tuleb lahendada kiiremas korras veel rida pakilisi probleeme, et päästa käesoleva aasta saaki. Ta selgitas, et koostöös Keskkonnaametiga tuleks üle vaadata veekasutuspiirangud ja veeseadusest tulenevad nõuded ning võimalusel neid erandkorras leevendada, eriti mis puudutab veekaitsevööndis majandustegevuse lubamist, et seal oleks võimalik põuasel suvel sööta varuda.

Maaelukomisjoni istungile järgneb ringkäik Jõgeva- ja Tartumaal, mille käigus tutvutakse kohaliku maaettevõtlusega ja kohtutakse põllumeestega.

Komisjoni istungile on kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maaelu Edendamise SA, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ning Jõgeva- ja Tartumaa põllumeeste esindajad.

Lisainfo: Aivar Kokk, 503 0954

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee