Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 25. juunist 1. juulini

Välislähetused

21. – 25. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ja liige Jaak Madison osalevad ENPA vaatlejana Türgi valimiste vaatlusmissioonil, Mikko Diyarbakıris ning Madison Erzurumis.

24. – 29. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko (25. – 27. juuni) ning liikmed Andres Herkel (24. – 27. juuni), Jaak Madison (25. – 29. juuni) ja Tiit Terik (25. – 29. juuni) osalevad ENPA 2018. aasta kolmandal osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

24. – 29. juuni
Riigikogu liige Igor Kravtšenko kohtub Valgevene parlamendi esindajatega Minskis.

24. – 26. juuni
Väliskomisjoni liige Anne Sulling kohtub VTT (Technical Research Centre of Finland) ja Soome ettevõtete esindajatega Helsingis, et tutvuda Soome innovatsioonipoliitikaga.

28. – 30. juuni
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb konverentsil „2018 Northern Light Summit“ Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Heiki Loodi Riigikohtu liikme ametisse nimetamiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe 21. juunil esitatud Riigikogu otsuse “Heiki Loodi Riigikohtu liikme ametisse nimetamine” eelnõu (668 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Heiki Loot Riigikohtu liikmeks alates 3. detsembrist 2018. Ettepanek tugineb Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja arvamusel, kes toetasid avaliku konkursi tulemusel välja valitud Loodi kandidatuuri.

Heiki Loot on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1994. aastal alustas ta tööd Riigikohtu esimehe abina, kust liikus 1995. aastal Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajaks. Osakonna juhatajana vastutas H. Loot avaliku õiguse valdkonna õigusloome suunamise ja koordineerimise eest. Tema toel valmistati ette ja algatati muu hulgas haldusõiguse ja karistusõiguse reform. Aastatel 1998–2003 oli Loot Sisekaitseakadeemia rektor. Alates 2003. aastast on Heiki Loot riigisekretär. Riigisekretärina on tema peamiseks ülesandeks olnud Vabariigi Valitsuse töö korraldamine ja Riigikantselei juhtimine. 

Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Heiki Loodil on pikaajaline ja väga mitmekülgne avaliku teenistuse kogemus. Tema roll õigusloome reformide käivitamisel ja riiklike institutsioonide ülesehitamisel-arendamisel on olnud märkimisväärne. Ta on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu halduskolleegiumi töösse ja Eesti haldusõiguse edasiarendamisse. 

Riigikohtu uue liikme nimetamine on seotud asjaoluga, et Riigikogu otsustas 15. veebruaril 2018 vabastada riigikohtunik Indrek Koolmeister ametist alates 30. juunist 2018. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 22. – 24. juunini

Reede, 22. juuni

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 10: Eesti seisukohad 28. – 29. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; Eesti seisukohad 25. juunil toimuval välisasjade nõukogu istungil (osalevad ka kaitseministrid), kutsutud Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamine (COM(2018) 193), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (JOIN(2018) 11), kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

Euroopa Liidu asjade komisjonis – orienteerivalt kell 11: Eesti seisukohad 26. juunil toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil (sh artikkel 50 formaadis), kutsutud Välisministeeriumi ELi küsimuste asekantsler Matti Maasikas; Eesti seisukohad 25. juunil toimuval ELi keskkonnanõukogu istungil, kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (COM(2018) 184), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb ELi kodanike ja nende pereliikmete isikutunnistuste ja elamislubade turvalisuse parandamist (COM(2018) 212), kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Laupäev, 23. juuni

Sündmused

Kell 8.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb võidupüha pärgade asetamisel Kaitseväe kalmistul.

Kell 9.10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb oikumeenilisel jumalateenistusel Kaitseväe kalmistul.

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Kaitseliidu võidupüha paraadil Tallinna Lauluväljakul.

Välislähetused

10. – 22. juuni
Riigikogu liige Mart Nutt osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames Eesti delegatsiooni juhina kohtumistel Bahamal, El Salvadoris, Haitil ja Jamaical.

15. – 22. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Maire Aunaste, Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Los Angeles ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

21. – 25. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ja liige Jaak Madison osalevad ENPA vaatlejana Türgi valimiste vaatlusmissioonil, Mikko Diyarbakıris ning Madison Erzurumis.

21. – 22. juuni
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Urve Tiidus osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi alalise komitee migratsiooni töörühma töös Kopenhaagenis Taanis.

24. – 29. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko (25. – 27. juuni) ning liikmed Andres Herkel (24. – 27. juuni), Jaak Madison (25. – 29. juuni) ja Tiit Terik (25. – 29. juuni) osalevad ENPA 2018. aasta kolmandal osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

24. – 26. juuni
Väliskomisjoni liige Anne Sulling kohtub VTT (Technical Research Centre of Finland) ja Soome ettevõtete esindajatega Helsingis, et tutvuda Soome innovatsioonipoliitikaga.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Eesti hakkamasaamist tulevikus ei määra rahvastiku suurus, vaid tööhõive tase

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased jõudsid uuringus järeldusele, et lähima kahe aastakümne jooksul on võimalik vältida hõivatute ja ülalpeetavate suhte halvenemist Eestis. See tähendab, et rahvastiku ja tööealise elanikkonna absoluutarvud ei ole võtmetähendusega. „Rahvastiku vähenemine ei ole tööturu jaoks katastroof, kui me suudame luua eeldused tööealiste inimeste püsimiseks tööturul ning hoida tasakaalu töötajate ja ülalpeetavate vahel. Rahvastiku hariduse paranemine, pensioniea tõus ja suurem lõimumine on suurema tööhõive võtmetegurid,“ tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.

Need tegurid toimivad ka praegu. Näiteks 2000. aastast on hõivatute arv suurenenud 72 000 võrra, kuigi tööealisi on samal perioodil jäänud 52 000 inimese võrra vähemaks. „Näiteks hiljuti tööikka jõudnud põlvkondades on kõrgharituid märgatavalt rohkem kui tööeast väljuvates põlvkondades. Suuremast lõimumisest tulenev hõivemäära kasv on peaasjalikult seotud noorema põlvkonna mitte-eestlaste üha parema eesti keele oskusega, mis avardab nende võimalusi tööturul,“ selgitas Vallistu. Ta rõhutas, et tähelepanu tuleb pöörata koolist väljalangemise vähendamisele ning kõrg- ja kutsehariduse kättesaadavuse parandamisele.

Eestis on pensioniiga tõusnud alates 1990. aastate keskpaigast ja sellel on olnud positiivne mõju vanemaealiste tööhõivele. See mõju eeldatavasti jätkub, sest pensioniiga on kavas seostada keskmise oodatava elueaga ning vanemaealiste tööturul osalemisele aitab kaasa ka paindlike töövormide levik.

Mõõdukas sisseränne parandab töötajate ja ülalpeetavate suhet lähitulevikus, kui eeldada, et sisserändajad leiavad Eestis tööd. Pikas perspektiivis ehk 21. sajandi teisel poolel see aga uuringu tulemuste kohaselt enam positiivset mõju ei avalda, kuna sisserändajate järgmiste põlvkondade sündimus on reeglina madalam kui põliselanikel.

Hõivatute arvu vähenemise peatamiseks kaugemas tulevikus kui paar lähikümnendit näevad teadlased kolme võimalust, milleks on taastetasemele lähenev sündimus koos rändevoogude tasakaaluga, pidev sisserände ülekaal mõõduka sündimustõusuga või mõni vahepealne kombinatsioon kahest. Ka pikemas tulevikuvaates on võimalik rahvastiku haridustaseme tõusu, pensioniea tõusu ja lõimumise toel jõuda olukorrani, kus vaatamata rahvastiku süvenevale vananemisele jääb hõivatute osatähtsuse vähenemine 21. sajandi lõpuks mistahes demograafilise stsenaariumi puhul 1–2% piiresse. „Pikema tööelu eelduseks on aga inimeste tervise säilimine, elukestev õpe ja õppimine. Endastmõistetavalt on tähtis ka ühiskonna lapse- ja peresõbralikkus,“ kommenteeris Vallistu. 

Uuringus tuuakse välja, et eeldused hõivemäära suurendamiseks on Eestil head, sest Eesti sotsiaalkaitsekulutused on võrreldes teiste riikidega tagasihoidlikud – Eestis moodustavad need 16% SKT-st, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 28%.

Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne ja see võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust.

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimisprojekti raames tellitud hõiveuuringu viisid läbi prof Raul Eamets, prof Allan Puur, Magnus Piirits, dr Luule Sakkeus ja dr Martin Klesment. Järeldustele jõudmiseks analüüsisid teadlased tööhõive võimalikke pikaajalisi arenguid erinevate rahvastikustsenaariumide korral. Töö aluseks olev rahvastikuprognoos pärineb Eesti Inimarengu Aruandest 2016/2017 „Eesti rändeajastul“, milles analüüsiti Eesti rahvaarvu muutusi erinevate rände- ja sündimusmäärade puhul.

Aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tooturu-uurimisprojekt

ENPA Eesti delegatsiooni liikmed vaatlevad Türgi valimisi

„Türgis pannakse meediakanaleid kinni ja valitsusmeelsed ettevõtjad ostavad neid üles. Riigis toimuva kajastamine veebis muutub samuti üha keerulisemaks,“ rääkis Mikko. „Suur hulk opositsiooni kuuluvaid parlamendiliikmeid on kinni peetud, kelle seas ka presidendikandidaat Selahattin Demirtaş, samuti on kinni peetud ajakirjanikke ja inimõiguste eest võitlejaid,“ ütles Mikko. Ta osutas, et seda arvestades on oodata keerulist heitlust.

„Türgi on Euroopale ülioluline riik. Soovin kogu hingest, et Ankara ei kaldu kõrvale ei demokraatia ega õigusriigi põhimõtetest. Türgi raportöörina tean, kui palju on Türgis demokraate. Ei saa välistada, et valimised võiks võita demokraatlikud jõud,“ sõnas Mikko.

„Eelmisel aastal muutis Türgi põhiseadust nii, et pärast eesootavaid valimisi saab Türgist sisuliselt sultaniriik, kus praegusel presidendil Erdoğanil on ainuvõim,“ lausus Madison. Ta lisas, et vaatlemine on oluline, sest põhiseadusreformi tõttu vähendavad valimised tõenäosust, et ühinemisläbirääkimised Türgi ja Euroopa Liidu vahel õnnestuvad.

ENPA 33-liikmeline delegatsioon vaatleb valimisi koos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee ja OSCE inimõiguste teemadele spetsialiseerunud organisatsiooni (ODIHR) vaatlejatega. Delegatsioon kohtub enne valimiste vaatlemist ka valimiskomisjoni (SBE) esimehe ja liikmete, raadio ja televisiooni nõukogu (RTSC) ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajatega.

Türgi erakorralised presidendi- ja parlamendivalimised toimuvad 24. juunil, pea poolteist aastat korralistest varem. Möödunud aastal toimus Türgis põhiseadusreform, mille tulemusel läheb pärast erakorralisi valimisi suur osa täitevvõimust presidendile ja kaob peaministri amet. Pärast valimisi vahetub Türgis parlamentaarne riigikord presidentaalse vastu. Türgis kehtib alates 2016. aasta riigipöördekatsest ja ka valimiste ajal endiselt eriolukord.

Alates 2014. aastast on Türgi president Recep Tayyip Erdoğan.

Lisainfo: Marianne Mikko +372 5646 3614

Jaak Madison +372 5817 1349

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Mikko osaleb Viinis võrdõiguslikkuse-teemalisel OECD kohtumisel

Mikko sõnul keskendutakse kohtumisel küsimusele, kuidas head valitsemist edendada. „Üks demokraatia näitajaid on naiste osalus juhtimises, seda nii poliitikas kui ka ettevõtluses. Tähtis on silmas pidada, et naisi kaasamata ei ole riik jätkusuutlik,“ ütles Mikko.

„Ma usun, et kaasavas ühiskonnas elavad inimesed on õnnelikumad, tolerantsemad ja nii ka konkurentsivõimelisemad. Seda seetõttu, et kõik ühiskonnaliikmed saavad oma võimeid rakendada. Kaasavad ühiskonnad suudavad paremini ka kriise lahendada,“ lausus Mikko.

Marianne Mikko on Euroopa Liidu asjade komisjoni esindaja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi sootundlike parlamentide pilootprojektis.

Lisainfo: Marianne Mikko +372 5646 3614

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon toetas Marko Aaviku kandidatuuri AKI peadirektori kohale

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Aavik hea kandidaat sellele ametikohale. „Loodan, et tal saab olema hea koostöö parlamentaarset järelevalvet teostava põhiseaduskomisjoniga,“ ütles minister.

Põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants märkis, et Aaviku senine karjäär kinnitab tema võimekust Andmekaitse Inspektsiooni juhtida. „Aaviku näol saame peadirektori, kelle sõnavaras on „tasakaal“ ja see on suur asi,“ ütles Pomerants.

Marko Aavik on töötanud alates 2007. aastast justiitsministeeriumi asekantslerina. Enne seda oli ta üheksa aastat vandeadvokaat. Aavik on lõpetanud 1999. aastal õigusinstituudi õigusteaduste alal ja 2017. aastal Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriõppe.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt nimetab Andmekaitse Inspektsiooni juhi justiitsministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus, olles eelnevalt ära kuulanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukoha.

Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse täitmise üle.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Euroopa Liidu asjade komisjon peab Bulgaarias istungi Euroopa kolleegidega

ELAK-i esimees Toomas Vitsut ütles, et Eestilt Euroopa Liidu eesistumise üle võtnud Bulgaaria rõhutab sarnaselt Eestiga liidu ühtsuse tähtsust ning rahvusparlamentide rolli EL-i otsuste kodanikeni viimisel. Lisaks on Bulgaaria tulnud välja mitme uue olulise teemaga nagu Lääne-Balkani ühinemine EL-iga, millele keskenduti COSAC-i istungi teisel arutelusessioonil. „Arutatakse neid võimalusi ja seisu, mis Lääne-Balkani riikidel Euroopa Liiduga ühinemisel praegu on. Bulgaaria on oluliseks pidanud, et need ühinemised toimuksid võimalikult kiiresti,“ ütles Vitsut.

ELAK-i aseesimees Jaak Madison rõhutas oma sõnavõtus, et enne kui saab rääkida ühenduse laienemisest, tuleb paika panna, kuhu Euroopa Liit üldse liigub. „Meie jaoks on eksistentsiaalne küsimus, kas Euroopa Liit föderaliseerub või me suudame selle suunata tagasi algsele rajale. Enne ei saa me uute liikmesriikide vastuvõtmisest rääkida,“ ütles Madison.

COSACi päevakorras on Bulgaaria eesistumise saavutused, Lääne-Balkani riikide suurem integratsioon Euroopa Liiduga, Euroopa sotsiaalõiguste sammas, ühtekuuluvuspoliitika pärast 2020. aastat ja EL-i parlamentide vaheline koostöö subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete üle peetavas arutelus.

Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istung Sofias toimub 17.-19. juunini. Eestist osalevad Toomas Vitsut, Jaak Madison, Tarmo Kruusimäe, Tiit Terik ja Urve Tiidus.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 5190 6975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 19. juuniks

Komisjoni istung

põhiseaduskomisjonis – kell 10: seisukoha andmine Marko Aaviku määramiseks Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori ametikohale (isikuandmete kaitse seaduse § 36 lg 1), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu ja Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori kandidaat Marko Aavik.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb arutelul „Kes saavad aidata ettevõtjail suhelda valitsusasutuste ja poliitikutega ja kas Eestis on võimalik seadusruumi anda oma panus?“ (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).

Kell 11 – majanduskomisjon kohtub Ülem-Austria liidumaa parlamendi delegatsiooniga.

Välislähetused

10. – 22. juuni
Riigikogu liige Mart Nutt osaleb Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames Eesti delegatsiooni juhina kohtumistel Bahamal, El Salvadoris, Haitil ja Jamaical.

15. – 22. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Maire Aunaste, Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas on visiidil Los Angeles ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

17. – 19. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Tarmo Kruusimäe, Tiit Terik ja Urve Tiidus osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) täiskogu istungil Sofias Bulgaarias.

17. – 19. juuni
Riigikogu liige Oudekki Loone osaleb konverentsil „Interactive Dialogue on understanding the politics around SRHR and the SDGs“ Genfis Šveitsis.

19. – 20. juuni
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester osaleb Euroopa Liidu parlamentide vahelisel istungil teemal „EU Investing in its Transport Networks beyond 2020“ Brüsselis Belgias.

19. – 21. juuni
Riigikogu liige Marianne Mikko esineb OECD ekspertide ümarlauas Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu Toimetiste fookuses on Eesti majandusareng

Ajakirja uue numbri esitluse paneeldiskussioonis osalesid innovatsioonijuhtimise ja nõustamisettevõtte Finsight juht Indrek Tammeaid, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo. Paneeli juhtis RiTo peatoimetaja Mart Raudsaar.

Riigikogu Toimetiste 37. numbri esitlus, 5.06.2018

Uues RiTos kirjutab Sven Sakkov, et Eesti välispoliitikal saab olla vaid kaks suurt ja olulist teemat – riigi julgeolek ning ekspordi soodustamine.

RiTo uues numbris kirjutab TTÜ rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo Eesti majanduse väljakutsetest. Seda teemat analüüsivad veel Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ja Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalvaldkonna dekaan, makroökonoomika professor Raul Eamets.

Eesti majanduse võimalikest arengumudelitest kirjutavad TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski, innovatsioonijuhtimise ja nõustamisettevõtte Finsight juht Indrek Tammeaid, TÜ avaliku sektori ökonoomika assistent Kadi Timpmann, Rektorite Nõukogu tegevsekretär Hanna Kanep ja TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane.

Arenguseire Keskus annab ülevaate ettevõtete investeerimismustritest ning ekspordist ja innovatsioonist Euroopa siirderiikides. Eesti Statistikaametilt on uurimused Eesti tööhõivest ning konkurentsivõime arengust.

Ajakirjast leiab veel artikli Eesti valimissüsteemi kujunemisest, selle iseärasustest ning võimalikest valimistulemustest. Samuti analüüsi Eesti teadlaskarjääri mudelist.

RiTo 37. numbri tekstid ja joonised on kättesaadavad ajakirja veebilehel. Kodulehelt saab lugeda ka kõiki varasemaid numbreid.

Ajakirja on võimalik osta Tallinnas Rahva Raamatu kauplustest ja veebipoest ning Parlamendi poest Toompeal. Tartus on RiTo müügil raamatupoes „Krisostomus“ ja selle  veebipoes. Ajakirja saab tellida ka RiTo kodulehe vahendusel.