Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on töövisiidil Madridis

“Hispaania on meie oluline liitlane, kes on näiteks mitmel korral osalenud Balti õhuturbemissioonil. Madridis mõistetakse hästi, miks on NATOs esmatähtis just kollektiivkaitse tugevdamine,” ütles Mihkelson.

Homme kohtub Mihkelson Hispaania välisministeeriumi Euroopa Liidu asjade riigisekretäri Jorge Toledoga ja kaitseministeeriumi poliitikadirektoraadi juhi Elena Gomez Castroga. Samuti on tal kohtumised Hispaania ajakirjandusväljaannete esindajatega ning mõttekoja Elcano direktori Charles Powelliga.

Teisipäeval on kavas kohtumine Hispaania parlamendi alamkoja väliskomisjoni juhi Pilar Rojoga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo 22. – 28. jaanuarini

Esmaspäev, 22. jaanuar

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad justiitsminister Urmas Reinsalu väikeaktsionäride põhiõiguste kaitse kohta (nr 399) ja keskkonnaminister Siim Kiisler looduskaitsealade kaitserežiimi lõdvendamise kohta (nr 403).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seadus (567 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seadus (568 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: kollektiivne pöördumine „Patarei merekindlus on ohus“, kutsutud SA Kalaranna Patarei, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Europa Nostra esindajad ning riigihalduse minister Jaak Aab, Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ja AS Riigi Kinnisvara arendusdirektor Timo Aarmaa; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjonis – kell 11.10: erakorraline toetus põllumeestele ebasoodsatest ilmastikuoludest tuleneva kahju hüvitamiseks, kutsutud Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindaja;

majanduskomisjonis – kell 11.10: lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (554 SE);

riigikaitsekomisjonis – väljasõiduistung Kaitseliidu Peastaapi, ülevaade Kaitseliidu tegevusest ja edasistest kavadest, kutsutud Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: raske ja sügava puudega lastega perede toimetulekust, kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, EMOL-i, Linnade Liidu ja MTÜ Emili Elu esindajad; õiguskantsleri selgitustaotlus töövõimetoetuse määramise kohta töövõimetuspensioni suuruses, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: SA KredEx noorte perede käendus ja paljulapseliste perede toetus, kutsutud KredExi esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: edasiste tegevuste arutelu seoses riigireformi probleemkomisjoni kirjaga „Ettepanekute esitamine Riigikogu rollist“;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.30: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ valdkondliku alaaruande „Töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest“ arutelu, kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning Sotsiaalministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub lahkuva Poola suursaadikuga Eestis Robert Filipczakiga.

Teisipäev, 23. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu: kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE).

Esimene lugemine – 1 eelnõu: Riigikogu otsuse „„Transpordi arengukava 2014–2020“ muutmine“ eelnõu (573 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusooper Estonia tegevus ja tulevikuplaanid, kutsutud Rahvusooper Estonia esindajad;

maaelukomisjonis – toidu raiskamise vähendamisest, kutsutud Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Toidupanga, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse, Rimi, Hollandi Saatkonna, MTÜ Skill Mill ja E-dible ning MTÜ Lootus Sinuga esindajd; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

majanduskomisjonis – 2017. aasta arenguseire aruanne, kutsutud Arenguseire Keskuse esindajad; tehisintellekti ja andmemajanduse reguleerimisest, kutsutud advokaadibüroo TRINITI ning advokaadibüroo NJORD ja Tartu Ülikooli esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kell 13: Riigikogu otsuse „Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimisest“ eelnõu (552 OE), kutsutud esitaja esindaja; kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (504 SE);

rahanduskomisjoni väljasõiduistung – kohtumine Pangaliidu esindajatega (Luminor pank, Liivalaia 45);

riigikaitsekomisjonis – strateegilisest kommunikatsioonist ja julgeolekust, kutsutud Riigikantselei esindaja;

sotsiaalkomisjoni väljasõiduistung – Sotsiaalkindlustusameti tööst (Sotsiaalkindlustusamet);

õiguskomisjonis – kell 11.30: korteriomandi- ja korteriühistu seaduse rakendumisest, kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Korteriühistute Liidu, MTÜ Korteriühistute Juhtide Assotsiatsiooni ja MTÜ Tallinna Korteriühistute Liidu esindajad.

Kolmapäev, 24. jaanuar

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 2 eelnõu: hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE); riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE).

Sündmused

Kell 9 – Riigikogus moodustatud parlamendirühmade juhtide kohtumine (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ja keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kohtuvad Eestimaa Noorte Manifesti esindajatega.

Kell 12.40 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Eestimaa Noorte Manifesti esindajatega.

Neljapäev, 25. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 1 eelnõu: Riigikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE).

Komisjoni istung

väliskomisjonis – kell 13: ülevaade Balti Assamblee PA Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud delegatsiooni juht Aadu Must; ülevaade OSCE PA Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud delegatsiooni juht Mart Nutt; ülevaade Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud IPU Eesti rühma asepresident Toomas Kivimägi; ülevaade 28. jaanuaril toimuvatest Soome presidendivalimistest, kutsutud Eesti suursaadik Soomes Margus Laidre, ERRi ja Välisministeeriumi esindajad.

Reede, 26. jaanuar

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 29. jaanuaril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm; Eesti seisukohad 29. jaanuaril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil (artikkel 50), kutsutud välisminister Sven Mikser.

Sündmused

Kell 9.30 – sotsiaalkomisjon kohtub töötajate lähetamise direktiivi EP raportööri Agnes Jongeriusega.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab holokausti mälestuseks korraldatava ettekandepäeva.

Välislähetused

11. – 23. jaanuar
Riigikogu liige Marianne Mikko on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames visiidil Surinames, Guyanas, Trinidadis ja Tobagos ning Grenadas.

21. – 23. jaanuar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on töövisiidil Madridis Hispaanias.

21. – 22. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) esimeeste kohtumisel Sofias Bulgaarias.

21. – 26. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esinaine Marianne Mikko (23. – 26. jaanuar) ning delegatsiooni liikmed Raivo Aeg (21. – 26. jaanuar), Andres Herkel (21. – 23. jaanuar), Eerik-Niiles Kross (21. – 25. jaanuar), Jaak Madison (22. – 25. jaanuar) ja Tiit Terik (21. – 25. jaanuar) osalevad ENPA 2018. aasta I osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21. – 26. jaanuar
Väliskomisjoni liige Anne Sulling on töövisiidil Tel Avivis, et tutvuda Iisreali innovatsioonipoliitika ja selle institutsionaalsete tugistruktuuridega.

26. – 27. jaanuar
Riigikogu liige Marianne Mikko kohtub Göteborgis Rootsis endise kaitseministri Hain Rebasega, et arutada tendentse ja võimalusi Eesti, Rootsi ja Läänemere julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikas.

26. jaanuar – 1. veebruar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb EV100 raames toimuvatel üritustel ja kohtub Briti kolleegidega Londonis Suurbritannias.

27. jaanuar
Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur osaleb Põhja-Euroopa partnerluse teemalisel kohtumisel Kopenhaagenis Taanis.

28. – 30. jaanuar
Riigikogu liige Monika Haukanõmm osaleb autismi-teemalisel konverentsil Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Jürgen Ligi: anname Urmas Reinsalule esmaspäevani aega tagasi astuda

Ligi sõnul jättis Reinsalu oma sõnavõtu sisu pärast kahetsemata ja vabandas üleolevalt vaid öeldu vormi pärast „juhul“ kui see kedagi solvas. „See sõnavõtt solvas ilmselgelt paljusid. Kahjuks puudutab vägivald paljusid naisi ja niivõrd tundlik teema nõuab tõsiseltvõetavat ja siirast käsitlust,“ ütles Ligi. „Tema sõnad on eriti küünilised arvestades seda, et valitsus on lähisuhte vägivalla vähendamise kirjutanud sisse ka koalitsioonileppesse.“

„See sunnib meid tähelepanu juhtima asjaolule, et Reinsalu ei mõista justiitsministri rolli ega oma haldusala, aga ka kogu riigivalitsemise usaldusväärsuse tagamise põhimõtet. Reinsalu on esitanud justiitsministeeriumi õigusliku ekspertiisi pähe isiklikke poliittehnoloogilisi tekste ja nüüd määrabud ekspertiisi esitamise asemel poliitilise eriuurija. Samal ajal seadusloome logiseb ja lubadus õigusloome mahtu vähendada on täitmata. Ka on Reinsalu seadnud end kõrgemale parlamendist, jättes seaduse rakendamata. Ta on segaduse tekitaja, aga peaks olema korra ja selguse looja.“

Ligi tõi välja, et Reinsalu juhib Eestis okupatsioonikahjude määramise protsessi ja rikub omandireformi seadust raha jagamisel. „Väidan juba pikemat aega ilma Reinsalu poolt vigade parandust saamata, et valitsus rikkus seadust kirikule okupatsioonikahjude hüvitamise sildi all raha andes. Justiitsminister ei tohi olla poliitiline mängur.“

Lisainfo:

Jürgen Ligi
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
jyrgen.ligi@riigikogu.ee
5056547

ELAK toetas 80 inimese ümberasustamist Türgist kahe aasta jooksul

Sel aastal asustab Eesti Türgist ümber 40 inimest ja järgmisel aastal 40 inimest.

Komisjon võttis otsuse tegemisel arvesse väliskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamust. Põhiseaduskomisjoni liikmed leidsid, et valitsuse esitatud seisukohad ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. Esitatud arvude osas komisjon hinnangut ei andnud. Väliskomisjon ja õiguskomisjon toetasid valitsuse seisukohti.

ELAKi aseesimees Jaak Madison ütles, et tema valitsuse seisukohta ei toeta. Madisoni sõnul on valitsuse pakutud ümberasustatavate inimeste arv ebaproportsionaalne võrreldes lähinaabrite Läti ja Leeduga, kellest esimene ei ole avaldanud valmisolekut ühegi inimese ümberasustamiseks ja Leedu on lubanud vastu võtta kuni 50 inimest.

Komisjoni liige Oudekki Loone ütles, et tänane otsus on motiveeritud olukorrast, kus Euroopa Liit tervikuna ja selle lõunapoolsed riigid on suutnud aina efektiivsemalt piirata rändesurvet. „Seega on meil mõistlik kindlus, et ümberasustamist vajavate inimeste hulk lähiajal ei suurene ja saame Eesti inimestele kinnitada, et tänane otsus vastuvõetavate inimeste arvu osas on lõplik,“ ütles Loone.

Loone sõnul näitab senine kogemus, et suurusjärgus 40 kuni 50 inimest aastas suudab Eesti vastu võtta, pakkudes neile samu teenuseid, mida pakume oma kodanikele. „Saame näidata üles head tahet abistada nii suure rändesurve all olevaid riike kui inimesi, kes on kaotanud oma kodu,“ ütles Loone. „Sellega on Eesti ausalt solidaarne rahvusvahelises kogukonnas ja võime vajaduse korral analoogilises olukorras loota ka teiste abile.“

Komisjoni liige Kalle Palling leidis, et Eesti on võimeline ümber asustama rohkem rahvusvahelise kaitse vajajaid. Tema sõnul panustab Eesti nüüd oluliselt vähem sellestki, mis 2015. aastal ühiskonnas läbi vaieldi, kui oldi valmis vastu võtma 550 inimest.

Siseminister Andres Anvelt ütles komisjonile, et Eesti võtab rahvusvahelise kaitse vajajaid vastu vastavalt oma võimetele ning Eesti inimeste turvalisust esikohale seades. „See number peegeldab kogukonna võimekust inimesi vastu võtta ja neid Eesti ühiskonda integreerida,“ ütles Anvelt. Ministri sõnul tuleb rändekriisiga tegelemine välja viia Euroopa Liidu piiridest ja teha koostööd kolmandate riikidega, kas siis rände päritolumaadega või  transiitriikidega. Tema sõnul on juba enne ümberasustamist vaja selgeks teha, kas tegemist on rahvusvahelist kaitsest vajavate isikutega või majandusmigrantidega.

Anvelt märkis, et Eestisse on tänaseks saabunud Türgist, Kreekast ja Itaaliast kokku 188 inimest, kellest kohale on jäänud 101.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon algatas raporti koostamise Eesti välisteenistuse tugevdamiseks

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul keskendub raport eeskätt sellele, milliseid seadusandlikke ning poliitilisi otsuseid tuleb teha välisteenistuse ambitsioonitaseme ja paindlikkuse tõstmiseks. „Eesti diplomaatia mängib esmatähtsat rolli riigi julgeoleku tagamisel, majandushuvide esindamisel ja kodanike õiguste kaitsel, mistõttu on oluline ka vastava ressursi olemasolu,“ ütles Mihkelson.

Väliskomisjon on arvamusel, et praegu on õige aeg anda hinnang Eesti välisteenistuse suutlikkusele viia ellu välispoliitika eesmärke, teha vajadusel ettepanekud muudatusteks ning anda omapoolsed poliitikasoovitused.

„Eesti lõpetas just eduka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ning kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020–2021. Samal ajal on Välisministeerium koostamas välispoliitika arengukava ja analüüsimas välisteenistuse seaduse muutmise vajadust,“ rääkis Mihkelson.

Raporti koostamise kõrval tellib väliskomisjon ka vastavasisulise uuringu, mille eesmärgiks on kaardistada olemasolevad toimemehhanismid, hinnata seatud välispoliitika eesmärkide elluviimist välisteenistuse poolt ning selgitada, kas ja missugused muudatused on välisteenistuse tugevdamiseks vajalikud.

Uuring peab andma ülevaate Eesti välispoliitika alusdokumentidest, allikatest ja eesmärkidest ning vastama küsimustele, kas ja kuidas vajab Eesti välispoliitika elluviimine muutmist.

Väliskomisjon on varasemalt tellinud mitmeid uuringuid, neist viimane käsitles Eesti Aasia-suunalist institutsionaalset võimekust avalikus sektoris. Kõik Riigikogu tellitud uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused on leitavad Riigikogu kodulehelt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 19. – 21. jaanuarini

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisistung – kell 10: Euroopa Kontrollikoja 2016. aasta aastaaruanne, kutsutud Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Euroopa Liidu asjade komisjonis – Eesti seisukohad 22. jaanuaril toimuval eurorühma kohtumisel ja 23. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu (EL) majandus- ja rahandusnõukogu (ECOFIN) istungil, kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste; Eesti seisukohad 22. jaanuaril toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 25. – 26. jaanuaril toimuval mitteametlikul ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt; arutelu jätkamine: Euroopa Komisjoni rände tegevuskava teatis ja Eesti seisukohad ümberasustamisest 2018. – 2019. aastal, kutsutud valitsuse esindaja.

Välislähetused

11. – 23. jaanuar
Riigikogu liige Marianne Mikko on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames visiidil Surinames, Guyanas, Trinidadis ja Tobagos ning Grenadas.

21. – 23. jaanuar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on töövisiidil Madridis Hispaanias.

21. – 22. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) esimeeste kohtumisel Sofias Bulgaarias.

21. – 26. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esinaine Marianne Mikko (23. – 26. jaanuar) ning delegatsiooni liikmed Raivo Aeg (21. – 26. jaanuar), Andres Herkel (21. – 23. jaanuar), Eerik-Niiles Kross (21. – 25. jaanuar) ja Tiit Terik (21. – 25. jaanuar) osalevad ENPA 2018. aasta I osaistungil Strasbourgis Prantsusmaal.

21. – 26. jaanuar
Väliskomisjoni liige Anne Sulling on töövisiidil Tel Avivis, et tutvuda Iisreali innovatsioonipoliitika ja selle institutsionaalsete tugistruktuuridega.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid saarte sildade toetusrühma

„Ühenduse eesmärgiks on toetada Eesti saarte igakülgset ühendatust,“  ütles toetusrühma esimees Kalle Laanet. „Taas on päevakorras ühe teemana Saaremaa sild – üle Suure väina Muhu saare ja Mandri-Eesti ühendamine. Püsiühenduse rajamine oleks oluliseks sammuks nii saare elanike kui külaliste paremaks liikumiseks,“ märkis Laanet.

Laaneti sõnul on täna idee lauale käinud tublid Eesti ettevõtjad, kelle soov on teises etapis ehitada sild Hiiumaa ja Saaremaa vahele. „Ka Riigikogus on mitmed saadikud, kes seda ideed igakülgselt toetavad,“ ütles esimees.

„Loodud toetusrühm ei piirdu oma tegevuses ainult selle valdkonnaga, vaid peab oluliseks igakülgset ühendatust. Eesti saartele on oluline nii transpordi sujuv toimimine kui ka kaasaegse infoühiskonna vajadustele vastava internetiühenduse olemasolu,“ ütles Laanet.

Toetusrühma kuuluvad Kalle Laanet (esimees), Arto Aas, Urve Tiidus, Keit Pentus-Rosimannus, Lauri Luik, Kristen Michal, Laine Randjärv, Liina Kersna, Enn Eesmaa, Kalle Palling, Hannes Hanso, Raivo Aeg, Hardi Volmer ja Tarmo Kruusimäe.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 59 parlamendirühma ja 75 ühendust.

Parlamendirühmade nimekiri

Ühenduste nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Reformierakonna naisteühendus ja fraktsiooni naisliikmed nõuavad Urmas Reinsalu tagasiastumist

Urmas Reinsalu ei sobi justiitsministri ametisse, sest:

1. Tema kahetsus oma väljaütlemise kohta naistevastase vägivalla vastu on võrreldav naistevastase vägivalla tolereerimisega. Justiitsministri vastutusalasse kuulub võitlus naistevastase vägivalla vastu ning kui minister ei mõista selle olulisust, siis pole seotud tegevused ka usutavad ja tulemuslikud. Justiitsminister on oma seisukohtade ja sõnakasutusega naeruvääristanud ning marginaliseerinud vägivallavastast võitlust.

2. Teiste inimeste solvamine ja sildistamine pole aktsepteeritav. Justiitsministri sõnakasutus ei olnud juhuslik või kogemata juhtunud lapsus, vaid läbimõeldud ja kaalutletud sõnavõtt – tegemist oli kirjaliku avaldusega, mille tegi väga pikalt Eesti poliitikas tipptasemel tegutsenud inimene. Ministri vabandus, et ta pole robot, annab ühiskonnale vale signaali. Ka vägivallatsejad õigustavad oma tegusid emotsionaalsusega.

3. Ministri vabandus polnud siiras. Reinsalu pole aru saanud, et küsimus ei ole tähtsa ürituse korraldajas või andestamises. Kogu küsimus on ministri suhtumises naistevastasesse vägivalda.

Eelnevast lähtuvalt ootavad NaiRe ja Reformierakonna fraktsiooni naisliikmed, et minister Reinsalu mõtleb veel kord oma käitumise üle, teeb õiged järeldused ning lahkub justiitsministri ametist.

Avaldusele on alla kirjutanud Reformierakonna naisteühenduse NaiRe juhatus ja Reformierakonna fraktsiooni liikmed Yoko Alender, Liina Kersna, Maris Lauri, Keit Pentus-Rosimannus, Heidy Purga, Laine Randjärv, Anne Sulling, Terje Trei.

Lisainfo
Maris Lauri
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
maris.lauri@riigikogu.ee

Riigikogu arutas kohalike omavalitsuste ja audiitorite koostöö tõhustamist

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) eesmärk on tagada, et haldusreformi järgselt teeksid vandeaudiitorid tõhusamalt koostööd omavalitsustega, selleks et kohaliku omavalitsuse volikogu saaks parema ülevaate liitunud omavalitsuste probleemidest.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse audiitori aruandele samad nõuded, mis kehtivad avaliku huvi üksustele. Audiitori aruande praegune vorm ei anna infot, mida kasutajad soovivad, kuna sellest ei selgu, mida kohalike omavalitsuste olulisematest valdkondadest auditeeriti, kuidas seda kontrolliti ja missuguste tulemusteni jõuti. Muudatuse kohaselt tuleb avaliku huvi üksusele kehtestatud aruandevormi osa „peamised asjaolud“ esitada ka kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruande kohta koostatavas aruandes. See  parandab aruande informatiivset väärtust selle kasutajate jaoks. Lähtumine standardi ISA (EE) 701 nõuetest aitab suurendada oluliselt aruande informatiivsust ja auditi läbipaistvust.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Triinu Põdramägi, 631 6592
triinu.podramagi@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus vastuvõetud seadus tõstab maaomanikele makstava hüvitise summat

Keskerakonda kuuluva Riigikogu liikme Erki Savisaare sõnul lahendatakse tehnovõrgu talumise tasu kõige päevakajalisemad probleemid ning nähakse ette selgemad koefitsiendid talumistasu arvestamiseks. Samuti hakatakse koormatud maaomanikele maksma senisest suuremat talumistasu. „Mõju maaomanikele on positiivne, talumistasu suureneb ning kehtestatakse selge ja üheselt mõistetav regulatsioon talumistasu arvutamiseks, mis lihtsustab osapoolte tegevust ning vähendab võimalike vaidluste hulka,“ sõnas Erki Savisaar. Tema sõnul olid reeglid tasu arvutamiseks selgelt fikseerimata ning seetõttu oli vajalik seaduslik sekkumine.

Riigikogu poolt vastuvõetud seadusega sätestatakse koefitsiendid maa kasutamise kitsenduse ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100 protsenti. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 50 protsenti. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0 ning sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar lisas, et vastuvõetud seadusemuudatus on oluline samm küsimuse lahendamisel, kuid mitte viimane. „Arutelud veelgi paremate lahenduste nimel jätkuvad, sest maaomanikele tundub see tasu liiga väike, võrguomanikele jällegi liiga suur,“ lisas Savisaar.