Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 19. detsembriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kaitseminister Jüri Luik.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele välispoliitika, maksupoliitika, valimislubaduste täitmise, EL struktuurifondide kasutamise ning rahvaga arvestamise kohta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastab küsimusele kõrgkoolidega sõlmitavate lepingute kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastab küsimustele tankitõrjesüsteemi ostu kohta ning tuuleenergia parkide kohta Eesti idapiiril.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu:

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja ELi institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. ELi õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et ELis on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele ELi liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõu muudatusega nähakse ette, et krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (642 SE) tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõpe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ja sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet (majandustegevusteate esitamise kohustus) ja piiranguid (ei tohi nõuda töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu).

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale riiklikku järelevalvet seaduses seatud nõuete täitmise üle Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse, töölepingu, töötervishoiu ja tööohutuse, töötuskindlustuse ning töövõimetoetuse seadust. Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või sarnased.

Teine lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE) näeb ette panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab osalemist ka järgmisel aastal.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE) näeb ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) sisuks on laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.

Eelnõu eesmärk on muuta üldarstiabi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks, vähendades nii eriarstiabi osutavate arstide koormust ning muuta lühemaks eriarstide vastuvõttu ootavate inimeste järjekordi.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE) näeb ette suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (The International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti sissemakstav osa on 3 370 542 USD (ligi 2,97 miljonit eurot). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse alates 2020. aastast kuni 5 aasta jooksul (ligi 594 190 eurot aastas). Osaluse suurendamisega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Hetkeseisuga on Eesti osaluse suuruseks 1170 aktsiat, mille väärtuseks on 141 142 950,02 USD ja mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Kapitali suurendamise eesmärk on reageerida panga klientide kasvavatele vajadustele. Eesti osaluse suurendamine aitab kaasa Eesti püüdlusele suurendada ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Panga eesmärk on vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides ja selle saavutamiseks pakutakse finants- ja nõustamisteenuseid. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992. Valitsuse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui nende ühingutele annetajatele. Ühing saab anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Füüsiline isik saab ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust (kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku ja mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest, ja juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Seega võtab nimekirja pääsemine praeguse seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Eelnõuga kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes valdkondlike esindusühingute poole.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt 3 miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt 2 miljonit eurot.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Välislähetused

17. – 19. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb ENPA monitooringukomitee Türgi raportöörina infokogumismissioonil Istanbulis ja Ankaras Türgis.

19. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Riksdagi korraldatud seminaril tähistamaks Balti riikide 100. aastapäeva Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon arutas raporti eelnõu valimistesse sekkumise tõrjumisest

Raporti koostaja väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kirjeldas välist sekkumist valimistesse rünnakuna kodanike õiguse vastu valida vabalt oma esindajad ning otsustada oma riikide edasine tee.

“Valimiste väline mõjutamine ja eelistuste kujunemisse sekkumine on saanud relvaks, mida kasutatakse konkreetse riigi juhtimise vastu umbusu tekitamiseks, demokraatliku riigikorralduse diskrediteerimiseks, üldise usaldamatuse õhkkonna loomiseks, sisemiste pingete eskaleerimiseks, lõhede võimendamiseks,“ rääkis Pentus-Rosimannus.

“Järgmisel aastal on Eestis kahed valimised ja teades rünnakuid teiste riikide valimiste vastu, oleks ohtlik arvata, et Eesti on ainuke riik Euroopas, kus valimistesse ei üritata sekkuda,“  ütles Pentus-Rosimannus. Tema sõnul on tark ohtu tõsiselt võtta ja tõrjumiseks valmis olla.

Väliskomisjoni aseesimehe sõnul on Eestil hea tehniline valmisolek elektroonilise valimissüsteemi kaitsmiseks, aga sekkumine ei tähenda tingimata seda, et keegi proovib füüsiliselt või elektrooniliselt valimistulemusi muuta.

„Valimistesse sekkumine võib toimuda ka läbi info-operatsioonide, liba-teabekampaaniate, konkreetse inimese vastu suunatud diskrediteerimiskampaania kaudu, tundliku elektroonilise informatsiooni või poliitikute omavahelise elektroonilise arutelu varastamise ja hilisema  lekitamise kaudu,“ loetles Pentus-Rosimannus tehnikaid, mida on varem kasutatud mitmes teises Euroopa Liidu riigis.

Komisjonis arutati ka ettepanekut selleteemalise rahvusvahelise koostöö organiseerimiseks kuivõrd rünnete muster on kõikides riikides sarnane. Seetõttu leiti, et vajalik on koostöö- ja infovahetusvõrgustik valimis-eelse teabepesu vastaste praktikate vahetamiseks ning regulatsioonide ühtlustamiseks.

Väliskomisjoni raport valimistesse sekkumise tõrjumise teemal valmib uuel aastal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Menetlusse võeti eelnõu rahvastikupoliitika põhialuste kohta

Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks 17. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035” eelnõu (779 OE).

Põhialuste eesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku kestlikkus ja areng ning tagada rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

Riigikogu otsuse „Rahvastikupoliitika põhialused aastani 2035“ eelnõu lähtub dokumendist „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“. Põhialuste dokument määratleb Eesti rahvastikupoliitika üldise eesmärgi ja põhimõtted ning sõnastab alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni 2035. aastani, teadvustades riigi vajadust osutada suuremat tähelepanu Eesti ühiskonna kestlikkuse ja arengu kindlustamisele. Juhtivkomisjoniks määrati  sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 17. detsembril algatatud sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE).

Eelnõuga rakendatakse ELi määrus, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-Ti kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantstegevuse läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajatele sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet lahendama määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi. Kehtestatakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam ei täida rikkumise korral ettekirjutust.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-Ti võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam. Juhtivkomisjoniks määrati  majanduskomisjon.

Valitsuse 17. detsembril algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE).

Eelnõuga tagatakse Ühendkuningriigi kodanikele Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu kohased õigused.

Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt lõpevad Ühendkuningriigi aluslepingutest tulenevad õigused ja kohustused väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödudes 29. märtsil 2017 esitatud teatest ülemkogule. Seega muutub Ühendkuningriik alates 30. märtsist 2019 kolmandaks riigiks, kelle kodanike suhtes hakkaksid ilma eelnõus kavandatud muudatusteta kehtima kolmandate riikide kodanikele ettenähtud õigusaktid.

Eelnõuga tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. Ühtlasi sätestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laienemine Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluvad välismaalaste seaduse reguleerimisalasse. Eelnõuga arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 18. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas” eelnõu (782 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kehtestada seoses Vene Föderatsiooni õigusvastase relvastatud ründega Ukraina aluste vastu Kertši väinas Mustal merel ja nende aluste meeskondade vangistamisega sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile ning kogu Schengeni konventsiooni piirkonda Vene Föderatsiooni kodanikele, kes on agressiooni soodustanud või aktiivselt õigustanud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni 18. detsembril algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE).

Eelnõuga laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Majanduskomisjon toetab teisaldatavate kiiruskaamerate kasutamist

Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on kiiruskaameratel ennetav mõju, misläbi tõstavad need liiklusohutust. „Kiiruskaamerad aitavad ohtlikel teelõikudel sõidukite kiirused lubatu piiridesse viia. Kuna kaamerad rahustavad liiklust, siis vähendavad need õnnetuste arvu ja muudavad liikluse turvalisemaks,“ lausus Sester. „Seepärast peab komisjon oluliseks, et kiirust saaks mõõta peale käsikaamera ja statsionaarse kaamera ka teisaldatava kaameraga.“

Istungil toodi välja, et kavas on soetada kaheksa statiivile paigaldatud kiiruskaamerat, mille asukohast hakkab teada andma hoiatusmärk. Mobiilne süsteem ei ole seotud kindla asukohaga, mis võimaldab järelevalvet teha nii linnatänavatel kui ka kõrvalteedel. Teisaldatavate kiiruskaamerate eelis politsei füüsilise järelevalve ja statsionaarsete kiiruskaamerate ees on, et neid saab paigaldada kohtadesse, kus kiiruseületajate arv on suur, kuid tavapäraselt kiirust mõõta ja sõidukeid peatada raske.

Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar ning eelnõu algataja esindaja Hardi Volmer.

Majanduskomisjon otsustas saata õiguskomisjoni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele tuleva aasta 17. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kalle Palling: e-residentsus on Eesti edulugu

“2014. aastal andsime valitsuses rohelise tule ideele proovida e-residentsuse platvormi abil teha Eesti suuremaks. Hea meel on tõdeda, et e-residentsus on mitte ainult käivitunud, vaid tänaseks toonud Eestisse 10 miljonit eurot. See näitab, et võib-olla oleme leidnud mudeli, millega saame Eesti majanduse teha palju suuremaks, kui ta juba on. Nii nagu igal uuel, maailmas unikaalse lahendusel, on ka e- residentsuse teel olnud erinevaid takisitusi, mida ületada. Aga raskused just selleks teel ongi, et toode veelgi paremaks saaks,” ütles Palling.

“Mäletan hästi paari aasta tagust arutelu Riigikogus, mille tulemus oli see, et regulatsioon muutus ja pangaarve avamiseks ei pidanud enam füüsiliselt panka kohale minema. Küll jõuab kätte ka see aeg, kus panganduses laiemalt saabub hetk kui uued asjad ei ole esmapilgul hirmutavad vaid huvitavad.

Pallingu sõnul on e-residentsuse areng toonud lauale veel mitmeid huvitavaid arutelusid kaasnevate teenuste arendamiseks. “Kõhutunne ütleb, et see on alles algus. Kõige uhkem olen selle üle, et riik, kes aastaid disainis paremat keskkonda iduettevõtete jaoks, katsetas ka ise ja lõi põhimõtteliselt valitsuse enda iduettevõtte, mille scale up potentsiaal on peale vaadates paljudele aukartustäratav. Viimane on andnud e-residentsuse projekti juhile Kaspar Korjusele võimaluse panna kokku meeskond maailma parimatest oma ala spetsialistidest kuuest erinevast rahvusest – USA, UK, Prantsusmaa, India, Ukraina ja Eesti. Nii et pole ime, et e-residente on meil juba täna maailma 165st riigist,” kommenteeris Palling.

Lisainfo:
Kalle Palling
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni saadik
kalle.palling@riigikogu.ee
56639005

Riigikogus läbis esimese lugemise kohtunike valveaja lisatasustamisega seotud eelnõu

Eelnõu seletuskirjas seisab, et valveaja lisatasustamise eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka kohtu töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb, arvestades, et kohtunike palgasüsteem peab olema kooskõlas kohtunikele esitatavate kõrgendatud ametialaste nõudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksta siis, kui kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel tegema menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav (st olema valves). Kohtuniku ametipalgaga ei ole hõlmatud kohtuniku valveaeg.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE) eesmärk on ühendada Keskkonnaministeeriumi haldusala valitsusasutused Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Asutuste ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ja mõjusamalt, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemas plaanis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada, seda ettepanekut toetas ka Vabaerakonna fraktsioon. Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget ja vastu oli 38 liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel kaks eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes.

Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldised, et tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektne järgimine.

Sarnase sisuga eelnõu (650 SE) ei leidnud Riigikogus kolmandal lugemisel toetust seoses asjaoluga, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga võivad vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt. Menetlusse võetud eelnõus võetakse see asjaolu arvesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201812181000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Erikomisjon otsustas algatada eelnõu Kaitseväe taustakontrolli õiguste suurendamiseks

„Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima,“ ütles erikomisjoni esimees Raivo Aeg.

Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

2019. aasta riigieelarve

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse (700 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. 2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Kolmandal lugemisel vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.

Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad andsid hinnangu tuleva aasta riigieelarvele. Andres Herkel (EVA) sõnul ei toeta fraktsioon tuleva aasta eelarvet, millel ei ole selget fookust ja eesmärki ning mitmed rahaeraldised ei ole põhjendatud. Jürgen Ligi (RE) nimetas eelarve märksõnadeks omakasu ja reeglite rikkumist. Tema arvates on tegu vahendite ülekulutamisega. Ligi sõnul hääletab Reformierakonna fraktsioon eelnõu vastu. Priit Sibula (I) sõnul saab eelarvet nii kiita kui ka kiruda. Tema arvates on see ühiskonna hetkeolukorra nägu. Sibul hindas riigi majanduse olukorra heaks, millele tugineb eelarve. Sellest tulenevalt on tehtud ka sotsiaalvaldkonda tehtud vahendite eraldamised. Tema sõnul Isamaa fraktsioon toetab eelnõu vastuvõtmist. Martin Helme (EKRE) taunis huvigruppide tendentslikku toetamist eelarve kaudu. Tema arvates on eelarve laekumine hea, mida ei ole oodata tulevikus, mistõttu oleks pidanud vaatama tulevikku. Helme sõnul on vahendite jagamisel otsuste tegemisel lähtutud poliitilisest huvist.  Helme ütles, et EKRE fraktsioon hääletab eelarve vastu. Kalvi Kõva (SDE) tõi esile peretoetuste reformi, samuti õpetajate palgatõusu ja regionaalsed toetused. Kõva sõnul toetab nende fraktsioon eelnõu vastuvõtmist, mis on suunatud inimese heaolule. Mihhail Stalnuhhin (KE) tänas eelnõu menetlemisele kaasa aidanud saadikuid ja ametnikke. Tema arvates on eelarve rahulik, millega ei kaasne suured reformid. Tema hinnangul on eelarve kvaliteetne produkt ja kutsus üles eelarvet toetama.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja vastu oli 46 saadikut.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise. 21. novembri istungil vaadati läbi laekunud 58 muudatuseettepanekut fraktsioonidelt, Riigikogu liikmetelt ja rahanduskomisjonilt. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. november kell 17.15.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et komisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut. Seega esitati kokku 57 muudatusettepanekut. Stalnuhhini sõnul ei leidnud need muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Komisjonis ei leidnud põhimõtteliselt toetust vahendite ümberjagamine üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt. Rahanduskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku, milles on koondatud ja arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Maris Lauri (RE), Külliki Kübarsepp (EVA), Kersti Sarapuu (KE), Krista Aru (EVA), Martin Helme (EKRE), Aivar Sõerd (RE), Laine Randjärv (RE), Olga Ivanova, Toomas Kivimägi (RE), Arto Aas (RE), Urmas Kruuse (RE), Peeter Ernits, Jüri Adams (EVA), Hanno Pevkur (RE), Margus Tsahkna, Lauri Luik (RE), Tiina Kangro, Mati Raidma (RE), Sven Sester (I) ja Andres Herkel (EVA).

Sõnavõtnud saadikud analüüsisid riigieelarve erinevaid aspekte ja tõid välja rea kriitilisi hinnanguid, muuhulgas heideti ette eelarve läbipaistmatust. Sõnavõttude käigus viidati veel Euroopa Komisjoni esitatud seisukohale, mille järgi ei ole tuleva aasta riigieelarve tasakaalus, vaid miinuses 0,7 protsendiga.

Riigikogu hääletas läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis ei leidnud toetust. Menetluse käigus arvestati rahanduskomisjoni tehtud ettepanekut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 47 poolt, vastu 51 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve muudatusettepanekud

Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisel istungil 13. novembril tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid, nende sisu ja pakutud katteallikaid.

Rahanduskomisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ei leidnud esitatud muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.

„Valitsus ja koalitsioonisaadikud ei toetanud põhimõtteliselt vahendite ümberjagamist üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt,“ ütles Stalnuhhin. Ta lisas, et rahanduskomisjon tegi 21 muudatusettepanekut, milles on arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Tuleva aasta eelarve arvestab kolmeprotsendilise majanduskasvuga. Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele.

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu lõpetas 17. oktoobril 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 17.15.

Riigikogu istungil andis eelarvest ülevaate rahandusminister Toomas Tõniste. Eelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv.

„Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosneva riskide juhtimise komitee hinnangul on meie reservid ja finantspuhvrid võimalike kriiside jaoks piisavad. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele,“ ütles rahandusminister. Ta viitas Agentuuri hinnangule, et reitingu tõstmisele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigi rahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamistik. Lisaks rõhutas agentuur ka seda, et meie laenukoormus on AA-reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus. Madal laenukoormus on kindlasti üks oluline osa meie valmisolekust võimalike kriiside ajaks. „Ka eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut,“ ütles Tõniste.

Minister märkis eelnõu tutvustamisel, et riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni viimasel viiel istungil toimunud eelnõu aruteludest.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes juhtisid tähelepanu tuleva aasta riigieelarve eelnõu erinevatele aspektidele.

Jürgen Ligi (RE) oli kriitiline eelarve suhtes seoses aktsiisipoliitikaga. Ta taunis liigset kulutamist ja pidas vajalikuks headel aegadel reservide loomist majanduslikult kehvemate aegade tarbeks. Enn Meri (EVA) sõnul pole eelarvest kerge aru saada, millele on viidanud ka õiguskantsler. Ta juhtis tähelepanu, et meie majandus on üle kuumenenud eriti ehitussektoris. Peaksime kokku hoidma haldussektoris. Mihhail Stalnuhhini (KE) hinnangul peaksime eelarvega rahul olema. Ta tõi esile positiivse majandusprognoosi. Tõusnud on kohalike omavalitsuste tulubaas ja kavas on rida märkimisväärseid palgatõuse. Lisaraha on kavas eraldada Haigekassale. Sven Sesteri (I) sõnul  on eelarve vastutustundlik ja jätkusuutlik. Tema arvates on eelarve oluliseks märksõnadeks maksurahu ja tasakaal. Suurenenud on ka investeeringute maht. Kalvi Kõva (SDE) tõi samuti esile eelarve struktuurse tasakaalu. Ta rõhutas eelarve sotsiaalset suunitlust. Enn Põlluaasa (EKRE) arvates pole optimismiks põhjust, inflatsioon suureneb ja majanduses on langustrend. Ta taunis tegevusetust seoses aktsiisidega. EKRE pole rahul selle eelarvega.

Riigieelarve üle andmine

Peaminister Jüri Ratas esines Riigikogu 26. septembri istungi alguses poliitilise avaldusega seoses 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

Ratas tõi välja, et 2019. aasta riigieelarve lähtub positiivsest majandustsüklist ja on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Eelnõu lähtub eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Ratas ütles, et maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 33–34 protsendi vahel ning võlakoormus langeb prognooside kohaselt 2018. aastal 8,2 protsendi tasemelt järgmisel aastal 7,4 protsendini, kuid ei jää sinna peatuma. Ratas lisas, et 2022. aastaks jõutakse vaid 5,4 protsendi tasemele.

„Järgmise aasta riigieelarve panustab eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse,“ selgitas Ratas.

„Ühiskonna sidususe ning suurema heaolu saavutamiseks on oluline, et lõhe Eesti eri maakondade vahel ei käriseks liiga suureks. Seetõttu peame järgmisel aastal suurt rõhku just panema regionaalsele arengule. Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, üleminekutoetuste maksmist põllumajanduses põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme,“ tõi  peaminister välja.

Peaminister ütles, et on otsustatud panustada tööinimeste sissetulekute kasvu ning suurendada riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5 protsendi võrra. „Kõige märgatavamad palgatõusud ootavad ees hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkondasid,“ märkis Ratas.

„Olulist lisaraha eraldame ka riigikaitsele. 2019. aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st hinnanguliselt 2,16 protsenti,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul kasvab keskmine vanaduspension uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Peaminister ütles, et läbi riigieelarve suunatakse investeeringuteks 370 miljonit eurot. „Investeerime nii olulistesse transpordi ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse,“ tõi Ratas välja.

Fraktsioonide seisukohad läbirääkimistel 

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Andres Herkeli (EVA) sõnul ei ole nende arvates valitsus nendel aastatel, mil Eesti majandusel läheb küllalt hästi, käitunud eelarvega päris sellisel viisil, et kaugem tulevik oleks parimal võimalikul moel kaitstud ning see paneb majandusarengule kui prioriteedile siiski päris suure küsimärgi. Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et 2019. aasta eelarve toob ühiskonda juurde nii jõukust kui ka hoolivust ja solidaarsust. Kersti Sarapuu (KE) ütles, et 2019. aasta riigieelarve suurendab Eesti inimeste heaolu. Martin Helme (EKRE) hinnangul on tegemist valimiseelse populistliku eelarvega ning et seda eelarvet ei hakata täitma. Jürgen Ligi (RE) ütles, et nad ootavad sellelt eelarvelt siiski struktuurset ülejääki, mis oleks vähemalt sama suur kui eelmine miinus oli. Helir-Valdor Seederi (I) sõnul on tegemist Eesti riigile jõukohase ja vastutustundlikult koostatud eelarvega.

2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot. Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot. 

Lisainfo

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees jagas Gruusia kolleegile parlamentaarse demokraatia kogemusi

Nestori sõnul on Gruusia ja Eesti head sõbrad, keda seovad nii ühised huvid kui seigad ühisest ajaloost. Nestor õnnitles Gruusia kolleegi seoses uue presidendi ametisse astumisega. Koos sellega jõustus uus põhiseadus, millega Gruusiast sai parlamentaarne riik. Nestori sõnul on parlamentaarne demokraatia riigivalitsemiseks parim süsteem, mis arvestab erinevaid vaateid.

Nestor lisas, et demokraatia arenguks tuleb Gruusial kaasata oluliste reformide läbiviimisel arutellu ka kodanikuühiskonna organisatsioonid. Ta kinnitas, et Eesti toetab jätkuvalt Gruusiat lõimumisel Euroopa Liiduga ning selleks vajalike reformide läbiviimisel. Julgeoleku ja kaitsevaldkonnas tõi Nestor esile Gruusia aktiivse osalemise NATO liitlaste tegevuses.  

Nestor ja kohtumisel osalenud Eesti-Gruusia parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus andsid Gruusia parlamendi esimehele ülevaate Eesti poliitilisest olukorrast ja parlamendi töö korraldusest.

Gruusia parlamendi esimees Irakli Kobakhidze tänas Eestit toetuse eest nii Euroopa Liidu kui NATO suunal ja kinnitas, et Gruusia on motiveeritud muutuma euroopalikuks riigiks. Tema sõnul püsib Gruusia rahva toetus Euroopa Liidule kõrge.

Kohtumisele järgnes arutelu Gruusia sisepoliitilistest arengutest ja välispoliitika prioriteetidest. Lisaks Gruusia parlamendi esimehele osalesid arutelul väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.

Fotod kohtumisest ja arutelust.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 18. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE) eesmärk on ühendada Keskkonnaministeeriumi haldusala valitsusasutused Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Asutuste ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ja mõjusamalt, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemas plaanis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone.

Ametid on plaanis ühendada 1. jaanuarist 2019. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Esimene lugemine – 3 eelnõu:

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (776 SE) võimaldatakse kohtunikele valveaja lisatasustamine. Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksta siis, kui kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel tegema menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav (st olema valves). Kohtuniku ametipalgaga ei ole hõlmatud kohtuniku valveaeg.  Valveaja lisatasustamise eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka kohtu töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb, arvestades, et kohtunike palgasüsteem peab olema kooskõlas kohtunikele esitatavate kõrgendatud ametialaste nõudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes. Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang. Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldised, et tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektne järgimine.

Sarnase sisuga eelnõu (650 SE) ei leidnud Riigikogus kolmandal lugemisel toetust seoses asjaoluga, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga võivad vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt. Menetlusse võetud eelnõus võetakse see asjaolu arvesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kell 13: jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Tallinna Linnavalitsuse, Eesti Pandipakendi, OÜ Pakendiringlus, Eesti Korteriühistute Liidu, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, ASi Ekogaisma Eesti, MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus, Eesti Elektroonikaromu, EES-Ringlus, ASi Eesti Energia, Eesti Kaupmeeste Liidu, MTÜ Eesti Rehviliit, OÜ Kuusakoski ja Keskkonnaministeeriumi esindajad (ruum L262);

kultuurikomisjonis – keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE), kutsutud eelnõu algataja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE), Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Kultuuriministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE); ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE);

rahanduskomisjonis – kokkuvõte komisjoni tööst sügisistungjärgul ja uue istungjärgu töö kavandamine;

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: Kaitseväe suurhangetest, julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor kolonel Rauno Sirk;

väliskomisjonis – väliskomisjoni raportist „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“; välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) (658 SE), kutsutud ministeeriumide, PPA, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad; Riigikogu otsus “Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030” (773 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; valitsuse rahapesuvastase komisjoni 2006.–2014. aasta protokollidest;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni erakorraline istung – kell 9.30: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu jätkamine.

Sündmused

Kell 12.15 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Georgia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidzega.

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor annab telekanalile ETV+ aastalõpuintervjuu.

Välislähetused

17. – 19. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb ENPA monitooringukomitee Türgi raportöörina infokogumismissioonil Istanbulis ja Ankaras Türgis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee