Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Arenguseire: Kas Eestist võiks saada keskkonnasõbralike laevade lipuriik?

Laev. Foto: Pixabay

Laev. Foto: Pixabay

Uue laeva tulek Eesti lipu alla võib tuua riigieelarvesse maksutulu 45 000 – 240 000 eurot aastas, selgub Arenguseire Keskuse esmaspäeval, 21. septembril avaldatavast raportist. Eesti arenguteeks pakutakse välja keskendumist keskkonnasäästlikkusele ja saamist „roheliste laevade lipuriigiks“.

Laevade oma lipu alla meelitamisest on saanud riikidevaheline võistlus ning suurte mereriikide hulka on tõusnud riike, kel merepiiri polegi. Selle pikka aega kestnud võistluse tulemusena Eesti laevaregistris 2019. aastal 500 ja suurema netomahutavusega kaubalaevu praktiliselt polnud, ka mitte Eesti kapitalile kuuluvaid.

Kui palju raha oleme käest ära andnud? Ühe uue laeva tulek Eesti lipu alla võib tuua kaldasektorist Eesti riigieelarvesse 45 000–240 000 eurot maksutulu. Kui palju täpselt, sõltub sellest, kui huvitatud on laevafirmad meie kaldasektori pakutavatest toodetest ja teenustest.

300 laeva Eesti lipu alla lisaks
Eestis jõustus 2020. aasta keskel reform, mille eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvate kaubalaevade ning väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda regulaarreise tegevate reisilaevade arvu, tõsta nõudlust laevu teenindavate kaldasektori ettevõtete teenuste järele ning kasvatada seeläbi Eesti majandust ja riigieelarve maksu¬tulu. Eelnõu mõjuanalüüsis nähti ette 300 laeva lisandumist Eesti lipu alla.

Selleks vähendati oluliselt meremeeste tööjõumaksude koormust, viidi sisse tonnaažimaksu süsteem ning loodi kahesüsteemne laevapereta prahitud laevade register. Töö veel käib registrite digirakendusega, mis peaksid käivituma 2021. aasta alguses, tehes Eesti registriteenuse kasutajasõbralikuks ning ühildades selle maksude mugava tasumisega.

Kui võrrelda Eesti uut lahendust edukate lipuriikidega nagu Portugal (Madeira) ja Malta, selgub, et kuigi I laevaregistri (Eestis registreeritud juriidiliste isikutele kuuluvad laevad) tasud on konkurentsivõimelised, siis II registri (Eestis tegevuskohta mitteomavatele isikutele kuuluvad laevad) tasud on Malta ja Madeira omadest kõrgemad. Veel olulisemaks erinevuseks on sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu kohustuse säilimine väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda päris meremeestele. Laevaomanikega raporti tarvis tehtud intervjuude põhjal võib öelda, et kui nad oma laevad Madeiralt või Maltalt Eesti lipu alla tooks, oleks nende maksude näol tegemist märkimis¬väärse lisakuluga – kaheteistliikmelise meeskonnaga laeva omaniku jaoks tähendaks see ca. 22 000 euro jagu täiendavaid kulusid aastas.

„Võidujooks põhja“ tasude ja maksude veel ulatuslikuma vähendamise näol võib muidugi olla võistlus, mida Eestil polegi mõistlik võita, kui soovime ära hoida maksuauke või ka näiteks mainekahju, mis on seotud reegleid rikkuvate või hämara taustaga omanikele kuuluvate laevade registrisse sattumisega.

Roheliste laevad lipuriik?
Kuigi kõrge kasutajamugavusega digitaalne register saab olla Eesti eeliseks, ei istu ka teised riigid käed rüpes ning sõbralikke digilahendusi juba leidub. Küll aga saaks Eesti üheks konkurentsieeliseks olla residentidele ja e-residentidele kättesaadav digitaalse allkirjastamise ning notariaalse kaugtõestamise teenus, mis võimaldab sõlmida notariaalset tõestamist vajavaid lepinguid ilma füüsiliselt Eestisse kohale tulemata. Sel moel suudaksid lipuriigi pingutused ja e-residentsuse initsiatiiv end vastastikku toetada.

Kaugemale tulevikku vaadates on mõistlik küsida, kuidas saaks Eesti lipuriigina lõigata kasu arengutrendidest ja luua eeliseid, mida senistel tugevatel lipuriikidel veel ei ole. Ehk mitte üksnes joosta järel, vaid minna ees.
Laevajuhtimissüsteemide kasvav automatiseeritus loob võimalusi laevameeskondade vähendamiseks. Eesti laevaregistril tasub olla avatud aruteluks selle üle, millised tehnoloogilised lahendused aitaks laeva juhtida ohutult ka väiksema meeskonna¬liikmete arvuga kui senised seadustes nõutud miinimumkoosseisud. Paari-kolme mehe võrra väiksem meeskond annab aastas oluliselt suuremat kulukokkuhoidu kui väike soodustus registritasudelt.

Rõhuasetus keskkonnasäästlikkusele kasvab nii Euroopas kui maailmas. Kas Eesti kaubamärgiks võiks saada „roheliste laevade lipuriik“? Keskkonnasäästlikele laevadele tehtavaid lisasoodustusi saaks tasakaalustada ja ületadagi tulud, mis tekivad sellest, et laevade keskkonnasõbralikumaks ehitamine toimuks Eesti laevaehituse ja –remondi ettevõtetes. Kui eelnevalt ristasime lipuriiki e-residentsusega, siis sellise eesmärgi realiseerumine nõuaks lipuriigi vallas tehtavate jõupingutuste ühendamist ettevõtlus- ja tööstuspoliitika meetmetega.

Tea Danilov, Arenguseire Keskuse juhataja
Janno Järve, Uuringukeskus Centar vanemanalüütik

Arenguseire Keskuse tellimusel valminud raportit „Lipuriigi konkurentsivõime“ tutvustatakse esmaspäeval, 21. septembril kell 11 Riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil. Otseülekannet saab jälgida SIIT

Jälgi Arenguseire Keskuse tegemisi ka Facebookis 

Riigikogu eelinfo 21. – 27. septembrini

Esmaspäev, 21. september

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete Helmen Küti, Jaak Juske, Heljo Pikhofi, Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti, Indrek Saare ja Ivari Padari esitatud arupärimisele vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Arupärimine on esitatud kroonilise haigusega laste olukorra kohta (nr 39).

Avaliku teenistuse 2019. aasta aruande ülevaade, ettekandja riigihalduse minister Jaak Aab.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil – kell 13.15: Eesti seisukohtadest 24.–25. septembril Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel, kutsutud peaminister Jüri Ratas; Euroopa Liidu asjade komisjonis pärast ühisistungi lõppu – Eesti seisukohtadest 22. septembril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE), kutsutud eelnõu algataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad; atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE), kutsutud eelnõu algataja ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsist õpetajate järelkasvu olemasolevate ja vajaminevate tegevuste kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu, Maaeluministeeriumi järgmise aasta eelarve läbirääkimistest ja Maaeluministeeriumi õigusloomeplaanidest, kutsutud maaeluminister Arvo Aller;

majanduskomisjonis – kell 11: Eesti merekaubanduse ning Eesti kui kaubalaevade lipuriigi konkurentsivõimest ja arengustsenaariumitest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi ja seotud organisatsioonide esindajad, ning uuringule kaasa aidanud isikud, istungist toimub veebiülekanne;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu (217 SE), kutsutud siseminister Mart Helme; õiguskantsleri 2019/2020. aasta ülevaate õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE); Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis“ eelnõu (237 OE); maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE); Rahandusministeeriumis ettevalmistatavatest eelnõudest, kutsutud rahandusminister Martin Helme;

riigikaitsekomisjonis – kell 11.15: Kaitseliidu valmisolekust kriiside lahendamiseks, kutsutud Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE), kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon“ eelnõu (220 OE), kutsutud algataja esindaja Signe Riisalo ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks“ eelnõu (224 OE), kutsutud algataja esindaja Helmen Kütt ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; kollektiivsest pöördumisest „Seisame Elu eest: nõuame 5G ohutute piirnormide kehtestamist ja pikaajalisi uuringuid tehnoloogiaärist sõltumatutelt teadlastelt“;

väliskomisjonis – Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikoha kandidaadist Soome Vabariigis, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadikukandidaat; Eesti Vabariigi erakorralisest ja täievolilisest suursaadikust Brasiilia Liitvabariigis, Peruu Vabariigis ja Tšiili Vabariigis, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadik Urmas Eigla; Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikoha kandidaadist Colombia Vabariigis, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadikukandidaat;

õiguskomisjonis kell 11.15: notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE), kutsutud justiitsminister Raivo Aeg;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi allasutuste esindajad;

korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni ühisel istungil – kell 13.15: advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingust, kutsutud rahandusminister Martin Helme (O. Strandmani nõupidamisruum);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuskirjast komisjoni ettepanekutele;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: probleemkomisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine;

Sündmus

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Arhitektide Liidu esindajatega.

Teisipäev, 22. september

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaks eelnõu: väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu (215 SE); väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (216 SE).

Õiguskantsleri 2019.–2020. aasta tegevuse ülevaade, ettekandja õiguskantsler Ülle Madise.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – statistilisest metsainventuurist, kutsutud Keskkonnaagentuuri, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad;

kultuurikomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „Kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamine“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Akadeemiliste AÜde Nõukogu, Eesti Teaduskoja ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Eesti Arstide Liidu esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – kollektiivsest pöördumisest „“Ei“ lemmikloomadega kerjamisele“, kutsutud pöördumise esindajad;

majanduskomisjonis – turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE), kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (235 SE), Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonna õigusloome plaanidest, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE), kutsutud algataja esindaja ja Rahandusministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – lisaeelarve täitmisest ja meetmete rakendamisest;

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Ravimitootjate Liidu, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Proviisorite Koja, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi  ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla esindajad;

õiguskomisjonis – pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning TGS Baltic esindajad.

Sündmused

Kell 7.06 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas tervitab Tallinna 21. Kooli liputoimkonda, mille liikmed heiskavad vastupanuvõitluse päeva puhul Pika Hermanni torni riigilipu.

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Türgi suursaadiku Süleyman İnan Özyıldıziga.

Kell 13 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb kohtumisel Ameerika Ühendriigi suursaatkonna poliitika- ja majanduspoliitika osakonna juhataja Jamie Shufflebargeriga.

Kolmapäev, 23. september

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu: ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE).

Esimene lugemine – viis eelnõu: Riigikogu otsuse „Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (222 OE); Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE); pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE); töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE); tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE).

Neljapäev, 24. september

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu: teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (198 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu (233 SE), kutsutud justiitsminister Raivo Aeg.

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikontrolli ülevaatest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 8.45 – Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kohtuvad Saksamaa suursaadiku Christiane Hohmanniga.

Kell 9 – Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni esimees Raivo Tamm ning delegatsiooni liikmed Andrei Korobeinik ja Maris Lauri osalevad kosmosekonverentsi virtuaalsel plenaaristungil.

Reede, 25. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohtadest 28. septembril toimuval Euroopa Liidu transpordiministrite istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; Eesti seisukohtadest 28. septembril toimuval Euroopa Liidu turismiministrite istungil, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem; Eesti seisukohtadest 29. septembril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu ministrite (teadus ja innovatsioon) istungil, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Sündmused

Kell 10 – Balti Assamblee Eesti delgatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad assamblee presiidiumi videoistungil.

Kell 11:15 – Balti Assamblee Eesti delgatsiooni liige Sven Sester osaleb assamblee eelarvekomisjoni videoistungil.

Kell 12.30 – Balti Assamblee Eesti delgatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert ning delegatsiooni liikmed Urmas Espenberg, Signe Kivi, Erki Savisaar, Sven Sester ja Urve Tiidus osalevad assamblee konsultatiivnõukogu videoistungil.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

VIDEO: Väliskomisjoni seminaril arutleti Aasia kasvava tähtsuse üle

Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa tõstis seminari avasõnades esile Tartu Ülikooli Aasia keskuse mõtet ning väliskomisjoni ettepanekut koostada Eestile Aasia strateegia kuni aastani 2035.

„Eesti vajab strateegiat, mis arvestaks võimalikult paljude ühiskonnagruppide vajadustega,“ märkis ta. „Senisest selgemaid põhimõtteid suhetes Aasia riikidega on pikemas vaates vaja nii hariduses, teaduses, majanduses, kultuuris kui ka paljudes muudes valdkondades. Väliskomisjon jätkab tööd läbi parlamentaarsete kuulamiste, nähes uusi võimalusi ja otsides värskeid lahendusi,“ lisas Eesmaa.

Komisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on väliskomisjon Aasia kui olulise piirkonnaga tegelenud läbi mitme Riigikogu koosseisu. Ta meenutas komisjoni kuulamiste põhjal 2012. aastal valminud raportit Eesti võimalustest ja huvidest Aasias aastani 2025. „Kaheksa aastat tagasi ei osanud me ette näha, kui kiiresti Aasia mõju maailma majanduse, poliitika ja julgeoleku kontekstis ning meie igapäevaellu tuleb. Hiina ja teiste Aasia riikide mõju lähiaastatel ja -kümnenditel võib olla palju määravam kui oskame täna hinnata,“ ütles Mihkelson.

EBSi rektor ja Arenguseire Keskus endine uuringute juht Meelis Kitsing kõneles globaalsete jõujoonte stsenaariumite tähendusest Euroopa Liidu ja Aasia suhetele. Kasutades Arenguseire Keskuse poolt loodud globaalsete jõujoonte stsenaariumeid, tõi Kitsing välja neli erinevat alternatiivi Euroopa jaoks aastani 2035. Tema sõnul on stsenaariumite peamisteks võtmeteguriteks Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö ja võime arendada üha enam geopoliitilise instrumendi rolli omavat taristut.

Asia Update juhtrühma liige Liisi Karindi tegi kokkuvõtte Eesti riskidest ja võimalustest tõusva Aasia kontekstis. Karindi juhtis tähelepanu asjaolule, et me ei saa eirata Aasia kasvavat tähtsust nii maailmamajanduses kui ka poliitikas, hariduses, julgeolekus ja muudes valdkondades. Ta märkis, et Eesti peab jätkusuutlikuks ja edukaks arenguks tõusva Aasia kontekstis laiendama teadmisi ning sõnastama enda ambitsioonid.

Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks kõneles lähenemisest, kuidas koondada ühiskonna jaoks olulised teemad ühtsesse Aasia strateegiasse. Tema sõnul peaks selgelt defineerima, kuidas määratleda piirkonda, mida mõistame strateegia puhul Aasiana. Samuti märkis Saks, et strateegiat puudutavasse avalikku debatti peavad olema kaasatud mitmed erinevad ühiskonnagrupid, sealhulgas kindlasti majandus- ja akadeemiline kogukond.

Seminaril osalesid Riigikogu väliskomisjoni liikmed ning Tartu Ülikooli, Eesti Välispoliitika Instituudi, Riigikantselei, Tallinna Ülikooli, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja enamuste ministeeriumide esindajad.

Fotod seminarilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu haiguspäevade hüvitamise kohta

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. septembri algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE).

Eelnõu näeb ette hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga Haigekassa.

Seletuskirjas põhjendatakse, et haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 16. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks” eelnõu (243 OE).

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis kindlustaks ühiskonna sidususe ja tagaks, olenemata noorte emakeelest, nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu hariduses ja tööturul. Kindlustades muukeelsetele õpilastele nende emakeele- ja kultuuriõppe.

Üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks, mis on eelduseks üleminekule ühtsele eestikeelsele kooliharidusele 2030. aastaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimese sammuna tuleb 2024. aastaks ühtsele eestikeelsele õppele viia alusharidus. Erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näitavad, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus keel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. Sellele järgneks loogilise sammuna üleminek täielikult eestikeelsele üldharidusele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa lahkumise rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni liikme kohalt ja kinnitas Tarmo Kruusimäe asumise nimetatud probleemkomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 18.–20. septembrini

Reede, 18. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 21.–22. septembril toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Arvo Aller; Eesti seisukohtadest 20.–21. septembril toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem ja Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmine nõukogu soovitusele töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; seisukoha andmine nõukogu direktiivile, millega laiendatakse direktiivi 2011/16/EL kohaldamisala digiplatvormide haldurite esitatava teabega seotud automaatsele teabevahetusele ning millega muudetakse ja täiendatakse ka muid halduskoostööd käsitlevaid ja sellega seonduvaid sätteid, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Eesti seisukoha täiendamisele Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste paketti kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega luuakse esindushagi esitamise võimalus tarbijate kollektiivsetes huvides ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ eelnõu kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 21. septembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Euroopa Parlamendi 14.–17. septembril toimunud täiskogu istungist, kutsutud Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser.

Laupäev, 19. september

Sündmus

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb konverentsil „Kuidas suhtuda massiimmigratsiooni?“ (Tartu Tasku keskus).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tõnis Mölder: just varahommikused alkoholist tingitud tülid lõppevad inimestele raskete kehavigastuste tekitamisega või lausa surmaga

“Statistika näitab, et kevadel, kui kehtis üle-Eestiline alkoholimüügi piirang, oli politseil vähem väljakutseid öiste alkoholist tingitud probleemide lahendamiseks. Kuigi kevadine olukord erines olulisel määral tavapärasest, siis mingi positiivse signaali selline piirang andis,” lausub Tõnis Mölder. “Paraku peame tõdema, et just varahommikusel perioodil on politseil omajagu tööd ning paraku ei ole erandiks olukorrad, kus alkoholist tingitud tülid lõppevad inimestele raskete kehavigastuste tekitamise või lausa surmaga. Selline ööelu ei ole ühelegi tallinlasele aktsepteeritav. Turvalisem pealinn on meie kõigi huvides.”

Aastatel 2017-2019 Tallinna abilinnapeana töötanud Tõnis Mölder rõhutab, et alkoholimüügiga seotud piirangud peavad olema tasakaalus nii meelelahutusäri, inimeste sooviga pealinna ööelu nautida kui ka öörahuga. “Argipäeviti on mõistlik alkoholi tarbimine hiljemalt kell kaks lõpetada, sest siis on tagumine aeg hakata mõtlema tööpäevale ja argitoimetustele. Leian, et alkoholimüügi piirangud annavad märkimisväärse positiivse sotsiaalmajandusliku mõju. Majandust tuleb turgutada investeeringutega, mitte soodustada alkoholi tarbimist,” märgib Tõnis Mölder.

Määrusega keelatakse alkoholimüük baarides ja kohvikutes argipäeviti öösel kella kahest kuueni ja nädalavahetusel kolmest seitsmeni. Ööklubid ja kasiinod ei tohi alkoholi müüa kella kolmest kuueni ning nädalavahetusel kella neljast seitsmeni. Piirangud ei kehti ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit.

Heidy Purga küsib haridusministrilt, miks on valitsus loobunud plaanist minna üle eestikeelsele alusharidusele

Purga sõnul on haridus- ja teadusministeerium „Eesti keele arengukavas 2021- 2035“ välja toonud strateegilise eesmärgi minna üle valdavalt eestikeelsele kooliharidusele. „Haridusminister peab põhjendama, miks on haridus- ja teadusministeerium loobunud plaanist alustada eestikeelse hariduse arendamist alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel,“ märgitakse arupärimises.

Heidy Purga lisas, et arupärijad soovivad ka teada, milline on haridus- ja teaduministeeriumi ajakava, et töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan alates alusharidusest ning milline on plaani ajaraam ning vastutajad. Samuti palutakse vastuses välja tuua riigi eelarvestrateegias selleks protsessiks planeeritud eelarvevahendid.

Lisaks küsitakse, millised tegevused ja mis mahus on rahastatud 2021. aasta riigieelarves eestikeelse hariduse arendamiseks alates alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel.

Riigikaitsekomisjon: kaitsekulu peab jääma plaanitud nominaalsele tasemele

„Seisame riigikaitsekomisjoniga ühiselt selle eest, et säilitada kaitsekulu vähemalt senisel plaanitud nominaalsel tasemel. Arvestades pingelist rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja pandeemiast tingitud kasvavat ebastabiilsust, on meil kohustus tagada Eesti riigi kaitsevõime jätkusuutlik areng.

Kaitsekulu kärpimine toob kaasa probleeme täna ja tulevikus ning nõrgestab riigikaitset. Vajadusel tuleb kaitsevõime edasiarendamiseks teha struktuurseid muutusi ja olemasolevaid võimelünki vähendada ka laenu abil.

Kaitseinvesteeringute planeerimisel tuleb lähtuda vajadusest elavdada Eesti majandust.“

Komisjoni istungil osalesid rahandusminister Martin Helme, kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 17. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine);

väliskomisjonis – kell 13.15: Eesti seisukohtadest 20.–21. septembril Berliinis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem ning Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 21. septembril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel ning aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu väliskomisjoni Aasia seminar (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb COSACi esimeeste ja Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier’i vahelisel Brexiti-teemalisel mitteametlikul videokonverentsil.

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Ants Laaneots osaleb assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee videokohtumisel.

Välislähetused

17. september
Riigikogu liikmed Helmen Kütt ja Siret Kotka osalevad Soome Eesti Maja 10. sünnipäeva tähistamise seminaril Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Reformierakond algatab taas haridussüsteemi muutmise ühtseks ja eestikeelseks

Üleminek ühtsele Eesti koolile algaks lasteaiast ehk alusharidusest, kus üleminek peab olema läbi viidud 2024. aastaks. See loob eelduse üleminekuks ühtsele üldharidusele aastaks 2030.

Eelnõu järgi võimaldab riik koostöös kohaliku omavalitsusega teise emakeelega noortele õppida ühtses eestikeelses koolis tundma oma emakeelt ja kultuuri.

“Eesti vabariik saab peagi 30-aastaseks ja ühtsele eestikeelsele koolile üleminek on kogu aeg olnud prioriteet. Juba 1993. aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus seadis eesmärgiks, et aastaks 2000 on Eestis ühtne ja eestikeelne gümnaasiumiharidus, mida tänaseni aga ei ole. Endiselt on siin puudu Riigikogu poliitiline otsus,” märkis eelnõu üle andnud Riigikogu liige Signe Kivi. “Ühtne ja eestikeelne haridus tagaks olenemata noorte emakeelest neile konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu ja võimalused haridus- ja tööturul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.”

Kivi sõnul on erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näidanud, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus võõrkeel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. “Seetõttu teeme ettepaneku viia alusharidus 2024. aastaks esimese sammuna üle ühtsele eestikeelsele õppele, selgitas Kivi.

Signe Kivi märgib, et muutusi hariduskorralduses on vaja. PISA testide järgi on Eesti venekeelsete koolide õppurite õppetulemused eestlaste omadest keskmiselt kehvemad. “Venekeelsete koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas,” ütles Signe Kivi.

Kivi sõnul on Eesti ühiskond selgelt väljendanud valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks. Uuringute järgi soovib ligi 80% Eesti elanikkonnast, et eestikeelne õpe algaks lasteaias.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu emakeelega õppijaid venekeelses koolis 21 979 ja muu emakeelega õppijaid eestikeelses koolis 17 639. Viimane arv suureneb pidevalt osutades sellele, et huvi eesti keeles õppida kasvab, näiteks 2014 oli muu emakeelega õpilasi eestikeelsetes koolides 13 223.

“Reformierakond on sama ettepanekut teinud Riigikogus juba kolm korda. Ühiskond on valmis ning loodame, et seekord on poliitikutel selgroogu otsuse langetamiseks,” märkis Kivi.