Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu riigikaitse osa

„Riigikogu täiskogus oli täna esimesel lugemisel 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. 2020. aasta kaitse-eelarve on NATO mõistes 615 miljonit eurot ning kaitse-eelarve fookuses on lähtuvalt kümneaastasest riigikaitse arengukavast varustuse soetamine üksustele, taristu ehitus ja tegevväelaste värbamist soodustavad meetmed. Suurt tähelepanu pööratakse olemasolevate võimete elutsüklikulude tagamisele. Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja avaldas heameelt, et panustamine riigikaitsesse on Eesti jaoks jätkuvalt prioriteet ning erinevalt teistest valdkondadest eelarve läbirääkimistel kaitsekulutusi ei kärbitud. Ta sõnas, et 2020. aastal viiakse läbi mitmeid olulisi hankeid varustuse soetamiseks, sealhulgas laskemoona ja liikursuurtükkide jaoks. Lisaks rajatakse taristut ajateenijate jaoks ja üksuste teenindamiseks ning tegeletakse harjutusväljade edasiarendamisega.

Metsoja sõnul väärib tunnustust, et lisaks iseseisva kaitsevõime arendamisele rahastatakse Eestis viibivate liitlastega seotud vajadusi. „Kaitse-eelarve läbimõeldud kasutusest annab märku ka fakt, et lisaks Eesti riigi poolt tehtud investeeringutele panustab rahaliselt Eesti riigikaitsesse NATO ning USA annab kaitsealast abi varustusena,“ ütles Metsoja.

 

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Eelnõu tutvustanud rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. „Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidus madalaim,“ märkis minister.

„Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille üheks osaks on eesmärk hoida eelarve struktuurselt tasakaalus. Nii toetab eelarvepoliitika tasakaalus majanduskasvu ning riigi jooksvaid kulutusi ei kaeta võlgadega,“ ütles Helme.

„2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve ning selle eelarvekontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja ka tulemuste kontrollimiseks,“ tõi minister välja.

Helme ütles, et 2020. aasta riigieelarve on vastutustundlik ja toetub valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile. Ta rääkis, et nendeks on peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt; sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad; teadmistel põhinev majandus ja elukestev õpe; tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv, ning turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja vabadused on tagatud.

„Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti. Seoses sellega kasvab ka riigieelarve maht,“ märkis minister. „Maailmamajanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate riikide majanduse väljavaade on paraku viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus järgnevatel aastatel varasemaga võrreldes aeglasemas tempos. Sellegipoolest on Eesti majanduse hetkeseis parem, kui maailmamajanduse laiem pilt eeldada võiks ja Eesti majanduse näitajad on siiani jäänud tugevaks,“ rääkis Helme.

Minister tõi välja, et kokkuhoiumeetmed, mille valitsus kevadel riigi eelarvestrateegias kokku leppis, vajavad järgmise aasta riigieelarves jätkuvat tähelepanu. Helme ütles, et kokkuhoiu vajaduse tõttu peavad riigiasutused oma töökorralduse ja kulud kriitiliselt üle vaatama, mis võimaldab muuta riiki säästlikumaks ja tõhusamaks. Minister tõi välja, et valitsus jätkab järgmise aasta eelarve protsessis tõsiselt ka riigieelarve revisjoni tegemisega. Lisaks märkis Helme, et järgmise aasta riigieelarve on eelarve, mis toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu. „Maksutõuse see ei too ja uusi makse ka ei kehtestata, samuti on maksukoormus kahanev,“ ütles minister.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tutvustas eelnõu menetluskäiku.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad.

Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsioonist ütles, et tuleva aasta riigieelarve sisaldab positiivseid uudiseid kõikides valdkondades ning seejuures on oluline, et tegemist on vastutustundliku eelarvega, mis pakub võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, eelarve toetab eesti rahvuse ja kultuuri kestmist. Priit Sibul Isamaa fraktsioonist ütles, et eelarves on mitmed prioriteedid kajastatud ja tuleva aasta eelarve tagab seda, et Eesti oleks kaitstud, konkurentsivõimeline ning eestikeelne ja -meelne. Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et eelarve ei peaks olema läbikukkumine maaelu ja maainimest jaoks, nagu käesolev eelarve on. Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ütles, et tegemist on sõnamurdlikkuse, visioonipuudulikkuse ja vastutustundetuse eelarvega.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 6. november kell 17.15.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

Valitsuse algatatud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduva liiklusseaduse muutmise seadusega (61 SE) säilitatakse Ühendkuningriigi juhiloa omanikele aasta vältel pärast Brexitit Eesti teedel sõiduõigus.

Seaduse kohaselt kehtib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise puhul Eestisse enne Brexitit alaliselt elama asunud isiku ÜK juhiluba 12 kuud alates lepinguta väljaastumisest või üleminekuperioodi lõpust. Lisaks kehtib pärast Brexitit Eestis jätkuvalt ka ÜK pädeva asutuse antud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.

Hiljemalt aasta möödudes tuleb juhiluba sõiduõiguse säilitamiseks Eesti juhiloa vastu vahetada.

Seaduse sihtrühmaks on potentsiaalselt 1397 (PPA andmed 1. augusti seisuga) kehtivat ID-kaarti omavat ÜK kodanikku.

Seadus jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.

Seaduse poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadusega (29 SE) võetakse üle direktiiv, mis reguleerib liikmesriikide vahel sõlmitud tulu ja kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist.

Võrreldes olemasolevate piiriüleste maksuvaidluste lahendamise võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni alusel, sätestab direktiiv detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid, annab kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdab maksumaksja õigusi selles protsessis. Maksuvaidluse lahendamiseks tehtud lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide kui maksumaksja sellega nõustub.

Kohtute seaduse muudatustega võimaldatakse kohtunikel osaleda sõltumatu tunnustatud isikuna selliste vaidluste lahendamisel nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni töös, samuti reguleeritakse rahvakohtunikukandidaatide isikukoodide avaldamist.

Seaduse kohaselt on Maksu- ja Tolliametil võimalik avaldada maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuste andmise tingimustele vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks, samuti Keskkonnaagentuurile spetsiifiliste vedelkütuse seaduse ja atmosfääriõhu kaitse nõuete täitmise kontrollimiseks.

Seaduse poolt hääletas 80 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (49 SE) näeb ette kiita heaks ühinemise kokkuleppe muutmise kokkulepe, et pikendada Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESA-l suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.

Eesti sai ESA täisliikme staatuse 1. septembril 2015. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitlevale kokkuleppele on Eestile kui uuele ESA liikmele ette nähtud kuus aastat uue liikmesriigi staatust ja osalemine ainult Eestile suunatud „Tööstusinitsiatiivi“ meetmes, mille suurus on 500 000 eurot aastas. 2018. aastal jõudis ESA järeldusele, et uue liikmesriigi staatus peaks kestma kuue aasta asemel üheksa aastat ja suunatud eraldise minimaalne suurus peaks ESA hinnangul olema 750 000 eurot aastas. Nimetatud eraldise suurus on määratud ESA uue liikmesriigi meetmes ehk ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi. Eesti saab järgnevaks kuueks aastaks paremad tingimused kui algselt kokkulepitud.

Seaduse poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (48 SE) kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.

Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE).

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused.

Istung lõppes kell 18.49.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201910231400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 24. oktoobriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Kalev Saare Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (43 OE) näeb ette nimetada Kalev Saare Riigikohtu liikmeks alates 1. detsembrist 2019.

Riigikohtu esimehe hinnangul on Kalev Saare kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus vandeadvokaadi ning õigusteaduskonna tsiviilõiguse dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

Ettekande peab Riigikohtu liikme kandidaat Kalev Saare.

Komisjoni istung

õiguskomisjonis – kell 12.15: toimingupiirangute rakendamisest ja õigusselgusest, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri esindaja.

Välislähetused

16.–24. oktoober
Riigikogu liige Katri Raik osaleb haridusjuhtide üritusel „2019 Estonian Principals` Tour to China“ Shanghais Hiinas.

23.–25. oktoober
Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee parlamentide presidentide konverentsil Strasbourgis Prantsusmaal.

23.–28. oktoober
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb Mind & Life Europe’i konverentsil Münchenis Saksamaal.

24. oktoober
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk osaleb Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) kontrollkomitee koosolekul Helsingis Soomes.

24.–25. oktoober
Riigikogu liige Riina Sikkut osaleb sotsiaal- ja majanduspoliitika foorumi „Unlocking the potential of inclusive growth at the local level“ töörühmades Bratislavas Slovakkias.

24.–26. oktoober
Riigikogu liikmed Mihhail Korb, Anneli Ott, Kaja Kallas ja Erkki Keldo osalevad ALDE kongressil Ateenas Kreekas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu andis Ühendkuningriigi juhiloa omanikele Brexiti puhuks ajapikendust

Valitsuse algatatud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduva liiklusseaduse muutmise seaduse (61 SE) kohaselt kehtib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise puhul Eestisse enne Brexitit alaliselt elama asunud isiku ÜK juhiluba 12 kuud alates lepinguta väljaastumisest või üleminekuperioodi lõpust. Lisaks kehtib pärast Brexitit Eestis jätkuvalt ka ÜK pädeva asutuse antud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.

Hiljemalt aasta möödudes tuleb juhiluba sõiduõiguse säilitamiseks Eesti juhiloa vastu vahetada.

Seaduse sihtrühmaks on potentsiaalselt 1397 (PPA andmed 1. augusti seisuga) kehtivat ID-kaarti omavat ÜK kodanikku.

Seadus jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

BREXIT

Plaanid Ühendkuningriiki reisida või sealt kaupu tellida?

Loe välisministeeriumi juhtnööre.

Ajad Ühendkuningriigis äri?

Loe Euroopa Liidus tegutsevale ettevõtjale Brexitiks valmistumiseks loodud kontrolllehte.

London. Adam Derewecki, Pixabay

Eestis elavate brittide õigused

Riigikogu kiitis 21. veebruaril heaks seaduse, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse seadusega lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus.

Nii lepinguga kui lepinguta Euroopa Liidust väljaastumise korral kehtivad juba välja antud isikutunnistused konkreetse dokumendi kehtivusaja lõpuni.

Loe lähemalt siit.

Eestis elavate brittide sõiduõigus

Ühendkuningriigi autojuhiluba. Foto: pixabay.com

Riigikogu kiitis 23. oktoobril heaks seaduse, millega säilitatakse Ühendkuningriigi juhiloa omanikele aasta vältel pärast Brexitit Eesti teedel sõiduõigus. Seaduse sihtrühmaks on potentsiaalselt 1397 (PPA andmed 1. augusti seisuga) kehtivat ID-kaarti omavat Ühendkuningriigi kodanikku.

Loe lähemalt siit.

Riigikogu infotund keskendus riigi peaprokuröri ametisse nimetamisele

Riigikogu liige Kaja Kallas viitas, et praeguse riigi peaprokuröri Lavly Perlingu ametiaja lõpp läheneb kiiresti ja juhul kui valitsus ei suuda ametikoha täitmises kokkuleppele jõuda, jätkab Perling peaprokuröri kohusetäitjana. Kallas soovis teada, mis on sellisel juhul garantiid, et prokuratuuri ja Perlingut ei hakata poliitiliselt survestama, kuna ametis olev justiitsminister saab sellisel juhul ta igal ajahetkel ametist vabastada.

Minister Aeg vastas, et on jätkuvalt seisukohal, et Lavly Perling on Riigiprokuratuuri ja kogu prokuratuurisüsteemi juhtimisega edukalt hakkama saanud. Ta märkis, et praegu ei ole valitsuses konsensust Perlingu jätkamiseks. Valitsuse eesmärk on langetada otsused kõigi koalitsiooni osapoolte heakskiidul, lisas Aeg. Ta tunnistas, et on küllaltki tõenäoline, et Perling peab vähemalt mingi perioodi pärast 31. oktoobrit jätkama peaprokuröri kohusetäitjana, sest prokuratuur ei saa jääda juhtimata. „Ja sealt edasi tuleb meil loomulikult valitsusel – eeskätt minu endal – ja teiseks koostöös valitsusega siis leida järgmised lahendused,“ ütles Aeg.

Justiitsminister vastas riigi peaprokuröri ametikoha asjus veel Jürgen Ligi, Helmen Küti ja Jevgeni Ossinovski küsimustele. Justiitsminister vastas ka Toomas Kivimägi küsimusele täitemenetluse riigistamise ja Liina Kersna küsimusele lähisuhtevägivalla ohvrite toetamise kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Anti Poolametsa küsimusele Eesti kodanikele Brexiti mõjude leevendamise kohta.

Kultuuriminister Tõnis Lukas vastas Indrek Saare küsimusele Tallinna linnahalli, Signe Riisalo küsimusele puudega inimeste liikumise, Urmas Kruuse küsimusele Tartu 2024, Jüri Jaansoni küsimusele koostöö, Urve Tiiduse küsimusele traditsioonide hoidmise ja Signe Kivi küsimusele kultuuriehitiste kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Inimese roll ja vastutus pensioniea toimetulekus peab kasvama

Keskmise eluea ning sellega ka pensionipõlve pikenemisel suureneb iga inimese enda vastutus oma toimetuleku eest vanaduspõlves. Järjest olulisemaks muutub nii enda tervise hoidmine kui ka valmisolek ümber- ja täiendõppeks muutuva tööturu tingimustes, selgub Arenguseire Keskuse uurimisprojektist „Eesti tuleviku vanemaealiste rahaline heaolu“, mille eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ütles uurimissuuna tulemusi kommenteerides, et mitmete arengutrendide koosmõju vähendab pensionisüsteemi võimalusi inimestele tulevikus head pensioni pakkuda. Ka intressikeskkond ei ole pensionikogumiseks enam sama soodne nagu veel 5-10 aasta tagasi. Riskivaba tootlust enam peaaegu ei leidu, sest arenenud riikide võlakirjaintressid on negatiivsed või väga madalad. Samas kasvavad inimeste ootused tulevasele sissetulekule ning pensionisüsteemi eesmärgiks seatud 40% viimasest palgast ei näi neile sugugi piisav.

Selleks, et saada oma palgast näiteks 70% suurust pensioni, peaks keskmise palga teenija investeerima igal kuul teise või kolmandasse pensionisambasse või muul viisil kokku 18% oma sissetulekust. „Täna pole Eesti inimestel paraku selleks vajalikke võimalusi, huve ega võimeid. Näiteks vaid 2,3% Eesti elanikest sai 2017. aastal tulu aktsiatelt, fondidest või võlakirjadelt ning riskigruppi kuuluvad vanemaealised ja väiksema oskustasemega inimesed on elukestvas õppes passiivsemad,“ tõi Danilov näiteid.

Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Johanna Vallistu tõi välja, et kõigi kolme Eesti riikliku pensionisüsteemi sambaga on seotud riskid.

Jooksvalt rahastatavat pensionit ehk I sammast ohustab eelkõige ülalpeetavate arvu kasv, sest inimesed elavad kauem. „Pensioniea tõus aitab küll olukorda leevendada, aga see eeldab tervena elatud eluaastate kasvu, mis kahjuks ei suurene samas tempos elueaga,“ kommenteeris Vallistu. Ohuteguriteks on samuti sotsiaalmaksu laekumise vähenemine, sest järjest enam töötatakse iseendale tööandjana ning ka madala majanduskasvu risk.

Kohustuslikku kogumispensionit ehk II pensionisammast ohustab turvaliste varade tootluse pikaajaline madalseis maailmas. „Seda leevendab osaliselt uute finantstehnoloogiate kasutuselevõtt ja efektiivsem varade juhtimine, mis võimaldab vähendada pensionifondide valitsemistasusid,“ selgitas Vallistu.

Vabatahtlikku kogumispensionit ehk III sammast ohustavad nii turvaliste varade tootluse pikaajaline madalseis maailmas kui ka oleviku-mina ja tuleviku-mina konflikt – inimesed ei käitu pensioniks säästmisel ratsionaalselt.

„Tulevikuühiskonnas näeme seega tõenäoliselt paindlikumat pensioni ja laiendatud eakuse mõistet. Inimesed töötavad ja panustavad ühiskonda kauem,“ võttis Vallistu kokku.

Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Igas stsenaariumis on erinev pensionisüsteem ning erinevad ühiskondlikud hoiakud eakate rolli osas, mis mõjutab nende võimalusi tööturul osaleda. Stsenaariumid aitavad seada iseennast tulevikuolukordadesse ja mõista, kuidas mõtestada eakust ning oma ootusi eakapõlve rahalisele heaolule, et juba praegu teha paremaid otsuseid. Arenguseire Keskuse poolt loodud stsenaariumidega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/valminud-tood/

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Arenguseire Keskus viib läbi uurimisprojekte erinevatel teemadel, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine. Kõigi uurimisprojektide puhul kaardistatakse praegune olukord, süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused ning vajadusel viiakse läbi lisauuringuid. Uuringusuundade lõppeesmärk on esitada alternatiivseid stsenaariume arengutest, mis võivad uuritavas teemavaldkonnas toimuda.

Uurimisprojekti “Tuleviku eakate rahaline heaolu” materjalidega saab tutvuda siin:  https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tuleviku-eakate-rahaline-heaolu/

 

Priit Sibul: riigieelarve märksõnadeks on riigikaitse, eesti keel ja maksurahu

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul kajastuvad 2020. aasta riigieelarves Isamaa prioriteedid, milleks on riigikaitse, eesti keel ja stabiilne majanduskeskkond.

„Isamaa eestvedamisel jätkame aastaid kestnud poliitikat, mille kohaselt moodustavad kaitsekulud vähemalt 2 protsenti SKP-st. Läbi aegade suurimal riigikaitse eelarvel on nii praktiline kui sümboolne väärtus. See näitab meie liitlastele ja partneritele, et Eesti on valmis ennast kaitsma üha keerulisemaks muutuvas julgeolekuolukorras,“ ütles Sibul.

Sibul tõi esile ka täiendavate vahendite eraldamise eesti keele õppeks. „Eelmises valitsuses algatas Isamaa eesti keele majade projekti. Tänaseks tegutsevad need keeleõppekeskused Tallinnas ja Narvas. Seetõttu on mul hea meel tõdeda, et tuleval aastal suureneb eesti keele majade rahastus. Lisaks eraldame täiendavad vahendid eesti keele õppeks koolides ja lasteaedades. Kõiki neid samme astume me selleks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid osa ja mõistaksid meie keele- ja kultuuriruumi,“ ütles Sibul.

Priit Sibul rõhutas, et 2020. aasta eelarve on pika aja jooksul esimene eelarve, milles ei kehtestata ühtegi uut maksu. „See eelarve on ainulaadne seetõttu, et tegemist on maksurahu eelarvega. Koalitsioon ei ole järgmiseks aastaks vastu võtnud ühtegi maksutõusu otsust ning ühtegi uut maksu ei ole kehtestatud. Euroopa Liidu keskmisest madalam maksukoormus on konkurentsieeliseks Eesti ettevõtjatele,“ ütles Sibul.

2020. aasta riigieelarve kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Sealjuures väheneb valitsussektori võlakoormus – kui 2019. aastal oli see 8,8% SKP-st, siis 2020. aastal 8%.

Lisainfo:

Priit Sibul

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees

Tel. 5248433

Tule tööle!

Kantselei on avatud ja tänapäevane riigiasutus, hinnatud koostööpartner Eestis ja Euroopas.
Oleme oma valdkonnas parimad asjatundjad, avatud headele ideedele, täiendame oma teadmisi ja oskusi ning õpime vigadest. Austame eriarvamusi ja toetame kolleege, et ühiselt eesmärkideni jõuda.
Hoiame oma riigi ja parlamendi väärtusi ning traditsioone.

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

Meie tööpakkumised

Kantselei suvepäevad Prangli saarel
Kantselei suvepäevad Prangli saarel

Riigikogu Kantselei pakub võimalusi ka praktikaks

Kui tunned huvi praktikakoha vastu, saada meile oma elulookirjeldus ja lühike põhjendus, miks soovid kantseleisse praktikale tulla ning millist üksust eelistaksid. Praktikat Riigikogu Kantseleis ei tasustata. 

Lisainfo

Helen Ilisson
personaliosakonna konsultant
6316329
helen.ilisson@riigikogu.ee

Riigikogu asub arutama järgmise aasta riigieelarvet

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul lähtub järgmise aasta riigieelarve kevadel tööd alustanud valitsusliidu poolt kokkulepitud eesmärkidest. „Riigi eelarvepoliitika peab arvestama Eesti ja siinsete elanike huvidega ning meie jaoks on tähtis edendada sidusat ja tugevat ühiskonda, kus kõigil oleks võimalikult hea elatustase,“ ütles Kersti Sarapuu.

„Kuigi opositsioonierakonnad on naeruvääristatud 12 aasta suurimat pensionitõusu, suureneb järgmise aasta aprillis iga-aastase indekseerimise ja erakorralise tõstmise koosmõjul vanaduspension 45 eurot. See on esimene, kuid kahtlemata vajalik samm eakate sissetulekute tõstmisel,“ ütles Sarapuu. „Reformierakond, kes tõstis viie aasta jooksul vanaduspensioni vaid 90 euro võrra, peaks kritiseerimise asemel jagama tunnustust, sest iga euro on eakatele suureks abiks.

Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluva Sarapuu sõnul panustab 2020. aasta riigieelarve jõuliselt tervishoiuvaldkonda ja riigitöötajate palgafondi. „Haigekassa eelarve suureneb ligi 144 miljoni euro võrra, et lühendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kvaliteeti. Palgatõusudeks eraldab riik 50 miljonit eurot, mille osaks saavad teiste hulgas õpetajad, õppejõud, päästjad, politseinikud ja tervishoiutöötajad,“ ütles Sarapuu, lisades, et palgavaesus oli üks neist probleemkohtadest, millest Reformierakond aastaid mööda vaatas.

Sarapuu sõnul leidis valitsus lisavahendeid ka kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvuks. Uuel aastal küündib see 2,3 miljardi euroni, mida on kaks korda rohkem kui 2010. aastal.
Maapiirkondade jaoks on kindlasti olulised investeeringud kruusateede tolmuvabaks muutmisel, mille tarvis tuleval aastal on planeeritud lisaks 10 miljonit eurot.

2020. aasta riigieelarve kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Sealjuures väheneb valitsussektori võlakoormus – kui 2019. aastal oli see 8,8% SKPst, siis 2020. aastal 8%.