Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Tõnis Mölder: Eesti vajab koroonapuhtaid võõrtöölisi

“Kõikide kolmandate riikide töölised, kes soovivad Eestisse tulla, peavad olema testitud nii oma koduriigis kui ka Eestis, et nende tervisliku seisundi osas valitseks kindlus. Eesti on saanud ühiselt pingutades koroonaviiruse leviku tõkestamisega hästi hakkama ja peame olukorda kontrolli all hoidma,” lausub Tõnis Mölder. “Lisaks on oluline, et inimesed, kes saabuvad Euroopa Liidu välistest riikidest, kus nakatunute arv on suurem kui 16, viibiksid Eestisse sisenedes karantiinis, enne kui nad tööle asuvad.”

Tõnis Mölderi sõnul ei ole paljud kolmandad riigid sh Ukraina eeskujulikult koroonaviiruse leviku tõkestamisega hakkama saanud. “Olukord Ukrainas on kehv ja viimasel nädalal on lisandunud ligemale 6000 uut koroonajuhtu,” märgib Keskerakonna poliitik.

Valitsus otsustas avada võõrtöölistele Eesti piirid pärast pikka koroonaviiruse perioodi. Kõikidel tööloa saajatel on võimalik tulla Eestisse, kui tööandja tagab neile transpordi, koroonaviiruse testide tegemise ning vajadusel ka isolatsioonis olemise.

“Nendes riikides, kus viiruse levik püsib samal tasemel Eestiga, on mõistlik rakendada ennetavaid meetmeid,” soovitab Tõnis Mölder. “Näiteks võiksid tööandjad omal initsiatiivil lasta uutel töötajatel teha koroonaviiruse testid, et vältida nakatumise riski. Siin on riikidel erinevaid lähenemisi, aga peame uue olukorraga kohanema ja rakendama meetmeid, mis tagaksid maksimaalse majanduse toimimise.”

Eesti andis eelmisel aastal lühiajalise töötamise õiguse 28 297 inimesele, kes ei ole pärit Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest.

Menetlusse võeti eelnõu COVID-19 analüüsi ekspertkomisjoni moodustamise kohta

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 6. juulil esitatud  Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon” eelnõu (220 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek moodustada komisjon, kes hakkab analüüsima kevadel 2020 Eestit tabanud viiruse COVID-19 epideemiaga võitlemist.

Ettepaneku põhjenduse kohaselt on ekspertidest moodustatav sõltumatu komisjon vajalik, et analüüsida saadud kogemusi, kaardistada õnnestumisi ning kohad kus tehti vigu ning mida saab tulevikus paremini korraldada. Komisjoni loomine on vajalik juba selle pärast, et nii mõnedki vahetult kriisi lahendamist juhtinud ametnikud on vallandatud või omal soovil lahkunud, ning saadud kogemused tuleb kaardistada, et parimini valmis olla tulevikus sarnaste epideemiate ohjeldamisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 6. juulil algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE).

Eelnõu näeb ette kulutada 100 protsenti kliimaühikute müügi tulust kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus näeb ette kohustuse investeerida 50 protsenti heitmekaubanduse tuludest keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Tegemist on direktiivi miinimumkohustusega. Kehtiv seadus lubab valitsusel kasutada ülejäänud heitmekaubanduse tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks. Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning süvenevat globaalset vajadust kiirendada roheinvesteeringuid, tuleb seaduse tasemel sätestada nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tarmo Tamm: Keskerakond on näoga põllumeeste poole

“Välistööjõu kasutamine on saanud normiks, praktiliselt kõik arenenud riigid kasutavad aktiivselt seda võimalust. Kui tahame globaalsel turul konkurentsivõimet säilitada, ei tohi Eesti jääda kõrvaltvaatajaks,” rõhutab Tarmo Tamm. “Keskerakond pingutas selle nimel, et saavutada konsensus, mis annab põllumeestele kindlustunde, et hooajatööde kõrgperioodil saab saak koristatud ja loomi ei ole vaja sundkorras tapamajja viia.”
Tarmo Tamm avaldab lootust, et täna vastu võetud otsus lisab põllumeestele kindlust, et valitsus ka tulevikus põllumeeste eest seisab. “Põllumajandusvaldkonna panus SKP kasvu tänavu esimeses kvartalis oli üks suuremaid ning Maksuameti statistika kohaselt maksid maaettevõtjad esimeses kvartalis tööjõumakse rohkem kui mullu samal ajal, ja seda vaatamata käibelangusele,” märgib Keskerakonda kuuluv poliitik.
Riigikogus tagasi lükatud Reformierakonna seaduse eelnõu 192SE ei pakkunud Tarmo Tamme sõnul töörände küsimuses jätkusuutlikku lahendust. “Praegu Eestis töötavaid välismaalasi ei ole inimlik ebamõistlikult pikalt siin hoida, sest suurel osal neist on kodumaal pered. Tänane valitsuse otsus näeb laiemalt probleemi lahendamist, arvestades Eesti inimeste huve,” lausub endine maaeluminister.

Kaja Kallas: opositsioon sundis valitsust enda loodud probleemi lahendama

“See, et tööjõuga tekib mure, oli selge, kui valitsus kehtestas koroonakriisi kobareelnõuga ajutisele tööjõule siinviibimise tähtaja öeldes, et peale 31. juulit peavad kõik siit lahkuma, Reformierakond on rääkinud, et majandusele on täiendava tööjõu lahendust vaja juba 3 kuud,” märkis Kallas

Kallase sõnul on iga venitatud päev täiendava tööjõu lubamisega loonud ebakindlust ja tekitanud majandusele kahju, mis on mõõdetav ja mida ei oleks pidanud olema.

“Valitsus on narrinud ja mõnitanud inimesi, kes on aastaid oma ettevõtlust heas usus üles ehitanud,” ütles Kaja Kallas.

Riigikogu ei toetanud välistööjõu töölubade pikendamise eelnõu

Eelnõu eesmärk oli hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidaks vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses  hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Ivari Padar (SDE), Kersti Sarapuu (K), Helir-Valdor Seeder (I), Jaak Valge (EKRE) ja Kaja Kallas (R).

Padari sõnul on võõrtööliste välja saatmine 31. juulil ilmselgelt läbi kaalutlemata poliitiline kapriis. Seepärast toetab SDE fraktsioon selle eelnõu menetlemist. Sarapuu kiitis valitsuse täna hommikul tehtud otsust välistööjõu probleemide lahendamise kohta. Tema arvates pole see eelnõu jätkusuutlik olukorra lahendamise kohta. Seeder selgitas valitsuse tänasel istungil langetud otsust, millega taastatakse koroonaviiruse eelne olukord välistööjõu kasutamisel, mis peab vastama tervisekontrolli nõuetele. Valge sõnul ei saa EKRE hääletada selle eelnõu poolt, sest odava tööjõu sissetoomisega süvendame slaavitaustaga inimeste Eestisse elama asumise soodustamist. Tema hinnangul hoiab odava tööjõu kasutamine meie üldise töötasu madalal, samas kummitab Eestit tööpuudus, mida peaksime lahendama sisemiste reservide arvel. Kallas avaldas heameelt, et opositsiooni surve kandis vilja ja valitsus oli sunnitud täna pakkuma välja oma lahenduse. Täna valitsuse pakutud otsus on lahendus iseenda tekitatud probleemile. Suurem mure on, et valitsus teeb oma tegevusega riigist suletud provintsi. Kui täna hääletatakse menetlusest välja, siis võib tekkida olukord, kus suur hulk lehmi võib jääda lüpsmata.

Ettepaneku eelnõu (192 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Hääletus: 52 poolt, 42 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Fotod: (autor:Erik Peinar).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Arenguseire Keskus uurib viiruskriisi mõju Eesti majanduse tulevikule

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov selgitas, et uurimisprojekt keskendub eelkõige eri majandussektorite tulevikuväljavaadete hindamisele. „Koroonakriisi-järgne maailm on täis tundmatuid suurusi, kus võimalikud on erinevad arenguteed nii majanduse rahvusvahelistumises,  tarbijaeelistuste muutumises, aga ka rohepöörde kiiruses seoses riiklike tugimeetmetega. Käsitleme ka näiteks seda, kuidas võib muutuda Eesti majanduse struktuur ja konkurentsipositsioon teiste riikide suhtes. Laiemate sotsiaalsete ja ühiskondlike protsesside võimalikku kulgu käsitleme taustategurina,“ sõnas Danilov.

Võimalikke tulevikuarenguid analüüsib Arenguseire Keskus stsenaariumide abil ning nende koostamisel tuuakse välja nii võimalused kui ka ohud, mida koroonakriisiga seotud arengud võivad Eestile tähendada.

Uurimissuuna juht Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane lisas, et uurimisprojektis kirjeldatakse, millised on peamised mehhanismid, mille kaudu koroonaviirus ning selle leviku tõkestamiseks rakendatud meetmed majandust ja ühiskonda tervikuna mõjutavad. „Meie jaoks on oluline välja tuua tärkavad ja/või tulevikus võimenduvad trendid ning neist lähtuvad arengustsenaariumid Eesti jaoks, et seejärel käsitleda stsenaariumidest esile kerkivaid riske ja võimalusi eri majandussektoritele,“ märkis Varblane.

Näiteks sõltub paljude majandussektorite tulevane edu sellest, kas kaupade ja inimeste liikumine üle riigipiiride taastub varasemale tasemele või mitte. „Taastumine pole seotud üksnes piirangute kaotamisega, vaid ka sellega, kui suur osa ärist ja suhtlusest on digikanalitesse ümber kolinud ning mil viisil püüavad riigid ja ettevõtted tulevikukriisideks valmistuda. Digimajanduse ärivõimalusi mõjutavad ka ülemaailmselt kasvavad sisenemisbarjäärid ja regulatsioonid,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

COVID-19 mõju käsitlevas uurimisprojektis kirjeldab Arenguseire Keskus ka väljatöötatud  arengustsenaariumide tähendust erinevate majandussektorite ning nende arenguperspektiividele.

Arenguseire Keskuse COVID-19 mõju käsitleva eriprojekti lõppraport valmib selle aasta oktoobriks. Uurimisprojekti materjalidega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/covid19/

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 6. juuliks

Kell 12 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõuga (192 SE) pikendatakse 17. märtsi seisuga Eestis tööd omava välistööjõu töölube 31.detsembrini 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidab vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses  hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9.30: Eesti seisukohad 6. -7. juulil toimuval mitteametlikul justiits- ja siseministrite nõukogu videokohtumisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; Eesti seisukohad 9. juulil toimuval eurorühma kohtumisel ja 10. juulil toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa tööstusstrateegia paketi eelnõu kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni digipaketi kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi esindajad; 

maaelukomisjoni videoistungil – kell 10.30: tööjõuvajadustest põllumajandussektoris, kutsutud maaeluminister Arvo Aller ning põllumeeste esindusorganisatsioonide esindajad.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu Tiibeti toetusrühm korraldab Tiibeti vaimse juhi dalai-laama 85. sünnipäeva puhul pressikonverentsi. Osalevad Eesti Budismiinstituut, Inimõiguste Instituut, Fennougria jt (konverentsisaal).

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee virtuaalne kohtumine.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu Tiibeti toetusrühma avalik pöördumine  

Pöördumine kutsub üles mõtlema dalai laama juubelil meie ühiste põhiväärtuste üle ning mitte vahetama neid kiire kasumi vastu. Pöördumises rõhutatakse, et enne äriliste suhete loomist tuleks uurida ja aru saada, kuidas on lood inimeste elementaarsete õigustega partnerriigis ning kui väärtusnõudmised on vildakad, mitte selliste riikidega ükskõik milliseid tehinguid sõlmima.

“Olgem targad, head võimukandjad, ministrid, mõjukad inimesed ning majandussektor! Ärgem vahetagem üht tehingut kogu tuleviku vastu, olgem mõistlikud ning vaadakem iga autoritaarse riigi taustaga äri või olupoliitika tehingu taustal üle ikka see koht, mis ei pea mitte miskikski tavalise inimese või koguni tervete rahvaste õigusi. Ärgem tehkem lühinägelikke lepinguid, mis võivad küll tuua kaasa lühikese kasu, ent pikema kahju,“ seisab pöördumises.

Avalikule hea tahte kirjale on alla kirjutanud Eesti Inimõiguste instituudi esindajad Vootele Hansen, Aet Kukk, Juku-Kalle Raid ning Andres Herkel, Budismi instituudist Sven Grünberg, Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed Yoko Alender, Eerik-Niiles Kross, Ruuben Kaalep ning kahekordne ekspeaminister Mart Laar.

Dalai laamat tunnustab oma vaimse juhina maailmas orienteeruvalt pool miljardit inimest. Dalai laama on Eestit külastanud kolmel korral – 1991, 2001 ja 2011. aastal.

Lisainfo:
Yoko Alender
Riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees
5101387
yoko.alender@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo 6.–12. juulini

Esmaspäev, 6. juuli

Kell 12 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Esimene lugemine – üks eelnõu: välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE).

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9.30: Eesti seisukohad 6. -7. juulil toimuval mitteametlikul justiits- ja siseministrite nõukogu videokohtumisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; Eesti seisukohad 9. juulil toimuval eurorühma kohtumisel ja 10. juulil toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa tööstusstrateegia paketi eelnõu kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni digipaketi kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi esindajad; Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest, kutsutud Saksa suursaadik Eestis Christiane Hohmann;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 10.30: tööjõuvajadustest põllumajandussektoris, kutsutud maaeluminister Arvo Aller ning põllumeeste esindusorganisatsioonide esindajad.

Sündmus

Kell 14 – Riigikogu Tiibeti toetusrühm korraldab Tiibeti vaimse juhi dalai-laama 85. sünnipäeva puhul pressikonverentsi. Osalevad Eesti Budismiinstituut, Inimõiguste Instituut, Fennougria jt (konverentsisaal).

Teisipäev, 7. juuli

Sündmus

Kell 15 – OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Sven Sester osaleb assamblee alalise komitee kohtumisel.

Kolmapäev, 8. juuli

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone osaleb assamblee Vahemere ja Lähis-Ida erirühma (GSM) virtuaalsel kohtumisel.

Reede, 10. juuli

Komisjoni istung

väliskomisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 13. juulil 2020 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; „Välispoliitika arengukava 2030“, kutsutud välisminister; välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (45 UA), kutsutud välisminister.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kruuse: tööjõukriisi lahendusi peaks arutama ka maaelukomisjon

“Me teame, et valitsuse lubatud leevendust põllumajandussektorile 1. juulil tegelikult ei tulnud. Esimesed maasikapõllud on juba hävinenud, sest Eestis ei ole leida piisavalt inimesi, kes põllumeestele appi tuleksid,” ütles Kruuse.

Ta viitas põllumajandussektori esindajate sõnadele, et ka mitmetes järgmistes valdkondades nagu näiteks aiandus ja piimandus on peatselt käes olukord, kus töötajaid enam ei jätku.

“Valitsus pole lahenduste otsimiseks midagi ette võtnud. Selles olukorras tuleks maaelukomisjonil läbi mõelda kõik võimalikud lahendused, näiteks valistööjõu sisse toomine kolmandatest riikidest hooajatöötajate erandi alusel, mida on lubanud ka Euroopa komisjon,“ ütles Kruuse.

Kruuse tegi ettepaneku kutsuda maaelukomisjoni esmaspäeval kell 10 toimuvale istungile ka maaeluminister ning põllumeeste esindusorganisatsioonid.