Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu nimetas Urmas Volensi riigikohtunikuks

Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Urmas Volensi Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (222 OE) seletuskirjas märgitakse, et Urmas Volens on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus Justiitsministeeriumi erinevatel ametikohtadel, advokaadibüroodes vandeadvokaadina ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilprotsessi dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

Otsuse poolt hääletas 68 ja vastu oli 19 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE) ühtlustab unikaalaadressi määramise aluseid, lihtsustab suhtlemist aadressobjekti omanikuga ja tagab riigi infosüsteemide parema koostoimimise.

Maa-ametile antakse õigus määrata unikaalaadressiga alad. Kehtiva korra alusel on unikaalaadressi nõudega aladeks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alad. Kuna õigusaktides ei ole viidatud alad defineeritud, määravad kohalikud omavalitsused neid planeeringutega väga erinevalt. Sellega kaasneb probleem, et hooned on võivad olla raskesti leitavad.

Ühtsetel alustel määratavad unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muule tegevusele.

Lisaks lihtsustakse suhtlemist aadressiobjekti omanikuga ning lisatakse võimalus teavitada aadressi muudatustest e-kirja teel ja kortermaja korral korterühistu kaudu.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatustega tagatakse riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi parem koostoimimine. Kui kinnistusraamatus moodustatakse korteriomand, saab iga korteriomandina kinnistatav korter ka aadressiandmete süsteemis vaste aadressiobjektina.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE) kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, 2005. aasta konventsiooni muutmise protokolliga ja ratifitseerib Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWFi asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis kirjutati alla 3. juunil 2020. aastal.

Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine.

ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks. Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõuga (153 SE) sooviti täiendada pühade ja tähtpäevade seadust, mille kohaselt antakse lisapuhkepäev, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele.

Põhiseaduskomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 53 ja vastu 8 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) nägi ette laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Eelnõu eesmärk oli rakendada töötuskindlustushüvitise maksmisele 30 kalendripäeva pikkust ooteaega.

Eelnõuga kavandati muudatust, mille kohaselt oleks tõusnud töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70 protsendini, 101. päevast edasi 50 protsendini töötaja keskmisest töötasust.

Sotsiaalkomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 53 ja vastu 9 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (197 SE) sooviti muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust, tõstes töötutoetuse määra vähemalt 60 protsendini eelmise aasta alampalga suurusest. Ühtlasi sooviti, et kui töötutoetuse määr on suurem kui töötuskindlustushüvitis, makstakse hüvitist töötutoetuse määras.

Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Läänemets (SDE).

Sotsiaalkomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 45 ja vastu 9 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogus ei leidnud täna toetust rahandusminister Martin Helmele esitatud umbusaldusavaldus. 45 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni saadiku nimel esitatud umbusalduse poolt oli 45 Riigikogu liiget ja vastu hääletas 53 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Katri Raik (SDE) ja Urmas Reitelmann (EKRE).

Istung lõppes kell 20.05.

Istungi stenogramm

Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu ei avaldanud rahandusminister Martin Helmele umbusaldust

45 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni saadiku nimel esitatud umbusalduse poolt oli 45 Riigikogu liiget ja vastu hääletas 53 saadikut. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust.

Umbusalduse üle andnud Reformierakonna fraktsiooni liige Andres Sutt ütles, et rahandusminister Martin Helme on valetades ja salates, Riigikogu, presidenti ja põhiseaduslikke institutsioone halvustades ning ühiskonna eri gruppe solvates tekitanud teadlikult ja süsteemselt kahju Eesti riigile ja kaotanud usalduse Eesti vabariigi ministrina.

Sutt ütles, et lepingu sõlmimine Ameerika advokaadibürooga on vaid üks põhjus, miks rahandusminister ei vääri Eesti valitsuse ministri kohta ning ministri eksimuste loetelu on palju pikem.

Suti sõnul on rahandusminister näidanud pealiskaudsust ja ebakompetentsust riigi rahaasjade korraldamisel. Samuti on rahandusminister Suti sõnul sekkunud riigikaitse planeerimisse kaitseministrit ja pikaajalist kaitseplaneerimist eirates, alavääristanud põllumehi, solvanud naisi, arste, ettevõtjaid, erinevaid ühiskonnagruppe, lõhestades sihikindlalt ja teadlikult Eesti ühiskonda.

„Rahandusminister on korduvalt eksinud, kuid ei julge võtta vastutust. Tema sõnad ja teod näitavad, et omade eelistamine ja läbipaistva riigijuhtimise eiramine on tema jaoks tava ja loomupärane. Teenel ja vastuteenel rajanev juhtimine ei ole aga Eestis lubatav ega seaduspärane, ei tohi selleks ka kunagi saada,“ rääkis Sutt. „Rahandusminister ei tohi jätkata valitsuse liikmena, sest ta on ministriametis tugevalt kahjustanud Eesti huve.“

Rahandusminister Martin Helme ütles, et umbusaldusavaldus on opositsiooni katse takistada tänase valitsuse tegevust, muu hulgas rahapesuvastases võitluses ja juhtunud rahapesuasjade selgitamisel.

„Kogu lugu on ju katse juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et Eestis olid võimul sel ajal, kui toimus maailmas üks suuremaid rahapesemisi, tänased kaks opositsioonierakonda: Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, pidades rahandusministri ametit, justiitsministri ametit, siseministri ametit, vastutades selle eest, et Eesti rahvusvaheline maine oleks kaitstud, vastutades selle eest, et Eestis ei toimuks kuritegusid, kaasa arvatud finantskuritegusid, vastutades selle eest, et meie rahandussüsteem oleks korras. Nad ei saanud selle vastutusega absoluutselt hakkama,“ ütles Helme oma sõnavõtus.

Helme on enda sõnul alati võidelnud õigluse eest. „Ma olen alati seisnud selle eest, et Eesti maksuraha oleks kasutatud mõistlikult ja hästi. Nii et need süüdistused on puhas poliitiline retoorika,“ ütles ta.

Helme vastas seejärel saadikute küsimustele. Esitatud küsimused ja antud vastused on avaldatud allpooltoodud istungi stenogrammi lingi kaudu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Katri Raik (SDE) ja Urmas Reitelmann (EKRE).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 24. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (198 SE) näeb ette tagada riigipoolne teadus- ja arendustegevuse stabiilne finantseerimine tasemel üks protsent SKPst.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastuvõtmisel suureneb kindlus teaduse rahastamisel ning kolme aastaga jõutakse Eesti 2020 tegevuskavas ja Ühiskondlikus kokkuleppes Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks sätestatud finantseerimise tasemeni.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu (233 SE), kutsutud justiitsminister Raivo Aeg;

väliskomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni tegevusest, kutsutud NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja aseesimees Ants Laaneots;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikontrolli ülevaatest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 8.45 – Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kohtuvad Saksamaa suursaadiku Christiane Hohmanniga.

Kell 10 – Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi Eesti delegatsiooni esimees Raivo Tamm ning delegatsiooni liikmed Andrei Korobeinik ja Maris Lauri osalevad kosmosekonverentsi virtuaalsel plenaaristungil.

Kell 12.30 – väliskomisjoni liikmed kohtuvad Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutise asjuri Brian Roraffiga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

EKRE: Rahandusministri umbusaldajad on huvitatud rahapesu uurimise lõpetamisest

Rahandusminister Martin Helme vastu umbusaldusavalduse esitanud opositsioonisaadikute tegelik eesmärk on lõpetada suuremahulise rahapesu uurimine, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon. (loe edasi…)

Riigikogu liikmed uurisid infotunnis metsanduse arengukava kohta

Kalvi Kõva küsis keskkonnaminister Rene Kokalt metsanduse uue arengukava valmimise venimise kohta.

Kokk sõnas, et uus arengukava esitatakse valitsusele ilmselt mitte varem kui järgmise aasta oktoobris. Probleemiks, miks uus arengukava valmimine venib, on tema sõnul keskkonnamõjude strateegilised hindamised, mille seniste hangete luhtaminekute tõttu on palju aega kaotatud. Minister märkis, et protsessi tulnuks varem alustada ja tegema rahvusvahelise hanke.

Minister tutvustas ka ettepanekut, mille kohaselt oleks võimalik tuua Riigikogusse arutlemiseks käesoleva arengukava pikendamine, aga võimalik oleks edaspidi lähtuda ka looduskaitse seadusest. Kokk lubas olukorra arutamiseks kokku kutsuda keskkonnaministri metsandusnõukogu, mis viimati käis koos 2018. aastal.

Keskkonnaminister peatus ka sotsiaalmeedias esile kerkinud rünnakutel, mis on samuti protsessi pidurdanud ja metsandusega tegelevad inimesed ettevaatlikuks teinud. „See ei ole okei. Mina töötan kogu aeg selles suunas, et see diskussioon käiks rahulikult ja võimalikult väheste emotsioonidega. Ma olen täiesti nõus, et emotsioon käib sinna juurde, aga me ei tohiks minna nii kaugele, et me läheme isiklikus ja hakkame kutsuma üles ründama juba teadlasi ja inimesi, kes tegelevad metsandusega, sellepärast, et kellelegi ei meeldi,“ rääkis Kokk.

Minister tõi vastuses välja ka viimaste aastate raiemahud ja sõnas, et ei vasta tõele väited, mille järgi on Eestis metsaga kõik väga halvasti ja et siin raiutakse oluliselt rohkem, kui metsa juurde kasvab.

Ivari Padar uuris ka peaminister Jüri Rataselt metsanduse arengukava kohta ja lisaks metsastatistika alusandmete kohta.

Peaminister sõnas, et metsanduse arengukavaga seistakse keerulise probleemi ees. Tema sõnul on metsanduse valdkonnas väga palju ristuvate huvidega huvigruppe. Ratas lisas, et tuleb tõsiselt kaaluda, kas hetke arengukava pikendada ja tema hinnangul võiks see variant igal juhul laual olla. Samamoodi peaks aga laual olema ka selge plaan, kuidas jõuda järgmise dokumendini ja Ratas lubas olla keskkonnaministrile toeks, et uue dokumendi osas leitaks parim võimalus nii kiiresti kui võimalik.

Metsastatistika kohta ütles peaminister, et talle ei ole jäänud muljet, et see oleks vale või pisteliselt avaldatud. „Aga küll on erinev arusaam, mida sinna sisse arvestatakse ja mida mitte,“ märkis Ratas. „Ei ole ju mingi saladus, et üks suuremaid vaidlusi tegelikult käib selle üle, kuidas me neid raiemahtusid hindame, kuidas me raieliike teeme ja mida me hindame või, ütleme, mida me statistikas paneme sisse, kui me mõõdame metsa juurdekasvu ja raiemahtusid,“ selgitas Ratas.

Peaminister vastas ka Kaja Kallase küsimusele põhiseadusest, Urmas Kruuse küsimusele valitsuse tekitatud kahjudest põllumajanduses, Katri Raiki küsimusele lepingu kohta advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan, Madis Millingu küsimusele riigikaitsest, Andres Suti küsimusele rahandusministri tegevusest, Heljo Pikhofi küsimusele erivajadustega laste integreeritud teenuste kohta koolides, Erkki Keldo küsimusele riigijuhtimisest ja Riina Sikkuti küsimusele valitsemisest.

Infotunni stenogramm

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Arenguseire nõukogu valis esimeheks ettevõtja Jaan Pillesaare

Septembrist tööd alustanud arenguseire nõukoja uus koosseis valis koja uueks esimeheks ettevõtja Jaan Pillesaare. Nõukoda kinnitab iga-aastaselt riigi arenguseire tegevuskava ja teeb ettepanekuid Riigikogu Kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse uuringute põhisuundade ning teemade valikul.

„Arenguseire Keskus teeb olulisi alusanalüüse Eesti ühiskondliku ja majandusstrateegia kujundamiseks pikemas vaates. Ettevõtjana olen ka mina oma töö tõttu pidanud viimased 30 aastat uurima ühiskonna ja majanduse trendide põhjuseid, seoseid ja tagajärgi ning investorina õigesti ennustama erinevate majandusmudelite tulevikku. Mul on hea meel, et arenguseire nõukoja kaudu saan neid kogemusi Eesti ühiskonna tuleviku huvides rakendada,“ ütles arenguseire nõukoja esimees Jaan Pillesaar. „Maailmas toimuvate muutuste ja Eesti demograafilise arengu tõttu peame juba lähiaastail otsustama, millist Eesti riiki me tahame ja ka suudame maksumaksjana üleval pidada. Riigireformist meil pääsu ei ole ja Arenguseire Keskuse uuringud on otsuste langetamiseks üks oluline ekspertsisend.“ 

Jaan Pillesaar on IT-ettevõtte Helmes juht ja Teenusmajanduse koja juhatuse esimees.

Arenguseire nõukoja koosseisu kuuluvad ettevõtjad Jaan Pillesaar ja Priit Rohumaa, Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Tiit Land (Taltech) ning Tarmo Soomere (Teaduste Akadeemia).

Arenguseire nõukoda on riigi arenguseire sõltumatuse tagamiseks teadus-, ettevõtlus- ja tehnoloogiavaldkonna tunnustatud asjatundjatest moodustatud viieliikmeline kogu. Nõukoja liikmed nimetab Riigikogu majanduskomisjon, Vabariigi President, tööandjate esindusorganisatsioonid, ülikoolide rektorite nõukogu ja Teaduste Akadeemia.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Nelja tegevusaasta jooksul on keskus loonud tulevikustsenaariume tööturu, tootlikkuse, riigivalitsemise, pensionisüsteemi, regionaalse majanduse ning globaalsete jõujoonte teemades. Alanud sügise jooksul on valmimas stsenaariumianalüüsid viiruskriisi majandusliku ja ühiskondliku mõju, tervishoiu ja merenduse valdkonnas.

Arenguseire Keskus tegutseb arenguseire seaduse alusel. Arenguseire Keskuse uurimissuunad ja valminud uuringud leiab siit.

Keskkonnakomisjon arutas statistilise metsainventuuri korraldamist 

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et Keskkonnaagentuuri iga-aastaselt läbi viidav statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. „Keskkonnakomisjon leidis, et ei ole põhjust kahelda SMI andmetes, kuid vastuolud tekivad andmete töötlemisel ja avalikustamisel. Lahenduseks võiks võtta suuna avaandmete poole. Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud,“ selgitas Savisaar. Ta lisas, et SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate pikaajaliste muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine.

Keskkonnakomisjoni liige Mart Võrklaev rõhutas IT-arenduste vajalikkust, et meie andmete kogujad saaksid neid mugavalt avaldada ja huvilised kasutada. „See ei tekita lisatööd ega lisa bürokraatiat. Pigem peaks kvaliteetsed avaandmed looma võimalused, et huvitatud osapooled saaksid teha täiendavaid analüüse, lisada „äppe“ vms, mis omakorda saavad kaasa aidata valdkonna arengule. See annaks parema võimaluse selgitada avalikkusele probleeme ja pakkuda lahendusi,“ märkis Võrklaev. Ta lisas, et kindlasti tuleks avaandmetele lihtsa juurepääsu tagamist vaadata keskkonnavaldkonnast laiemalt. Võrklaeva sõnul peaks valitsus tegema riigi eelarvestrateegias ja kavandatavas riigieelarves vajalikud ettepanekud valdkonna arengu toetamiseks.

Keskkonnaagentuuri tehtud ülevaate kohaselt on Eestis metsamaad kokku 2 332 600 hektarit (2018. aastal oli see 2 330 800 hektarit) ehk 51,4 protsenti kogu maismaa pindalast (koos veekogudega). Metsaga metsamaa pindala oli meil 2019. aastal 2 142 000 hektarit.

Kaitse alla kuulub Eesti metsamaast 25,4 protsenti ning ligi 39 protsenti puistutest on meie metsades üle 60 aasta vanad. Eesti metsades leidub kõige rohkem männikuid (31,1 protsenti), kaasikuid (29,3 protsenti) ja kuusikuid (18,9 protsenti).

Arutelul osalesid Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli professor Andres Kiviste, Tartu Ülikooli Loodusressursside õppetooli juhataja looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ning Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Ettepanekud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamiseks

Ettepanekuid oodates pidas komisjon silmas, et tegemist võiks olla ehitistega, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.

Ettepanekute esitajatelt oodati ka kirjeldust ehitise regionaalsest põhjendatusest ning selle võimalike kasutajate ja osasaajate kohta. Samuti paluti ettepanekule võimalusel lisada tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks Kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.

Kultuurikomisjon tutvub esitatud ettepanekutega avalikel istungitel 2. ja 3. novembril.

Pingerea kultuuriehitistest ning otsuse objektide kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada Kultuurkapitali vahenditest, teeb Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist.

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Kumu, foto: Kaido Haagen

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Kumu, foto: Kaido Haagen

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.

Esitatud ettepanekud

Lisainfo

Angelika Berg
631 6483
angelika.berg@riigikogu.ee

Riigikogu esimees kõneles Põhja- ja Baltimaade kolleegidega Valgevene teemadel

Riigikogu esimees Henn Põlluaas märkis kohtumisel kolleegidega, et Eesti parlament võttis 25. augustil vastu Valgevene demokraatia ja kodanikuühiskonna toetusavalduse. Ta väljendas toetust Valgevene kodanikuühiskonna püüdlustele vägivalla lõpetamiseks, poliitvangide vabastamiseks ja uute vabade presidendivalimiste korraldamiseks.

Parlamentide esimehed kinnitasid, et tähelepanu Valgevenes toimuva suhtes ei rauge.

Videokohtumisest võttis osa ka Leetu pagenud Svjatlana Tsihhanovskaja, kes tänas Põhja- ja Baltimaid toetuse eest.

NB8 on Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlik koostööformaat, mis alates 1992. aastast on toonud ühe laua taha kokku Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Õiguskomisjon toetas pankrotimenetluses võlausaldajate võrdset kohtlemist

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et antud eelnõu eesmärk on püüelda ausama ärikeskkonna poole ja vähendada majanduslike petuskeemide võimalusi. Ta märkis, et 60 protsendil juhul jäävad võlausaldajad praegu tühjade pihkudega, sest pankrotimenetlused raugevad.

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et pankrotimenetluses on vaja tekitada paradigma muutus, et võlausaldajad saaksid pankrotipesast rohkem raha kätte ja raugenud pankrottide hulk väheneks. „Otsime lahendusi, kuidas võlausaldajate nõudeid paremini kaitsta ja pankrotimenetlust kiirendada,“ lausus Kivimägi.

Komisjoni istungil osalesid justiitsministeeriumi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja Kutsekogu, Audiitorkogu esindajad ning Tartu Ülikooli emeriitprofessor Paul Varul.  

Komisjon jätkab eelnõule laekunud arvamuste ja ettepanekute läbivaatamist 12. oktoobril. Riigikogu juhatusele tegi komisjon ettepaneku arutada Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) teisel lugemisel 21. oktoobril.  

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee