Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Minister Tanel Kiik vastas riigikogulaste arupärimisele vaktsineerimise kohta

Arupärijate sõnul on info vaktsineerimise korralduse kohta vajalik selleks, et saada parlamendi tasemel ülevaade, milline on riigi vaktsiinide soetamise poliitika ja kui palju vaktsiine on varudes. Samuti on arupärijate teatel oluline selgust saada vaktsineerimisega seotud vastutuse küsimustes. Lisaks sooviti, et tervise- ja tööminister tooks välja oma nägemuse vaktsineerimisega seotud kõige akuutsematest probleemidest. Huvi tunti ka vaktsineerimissertifikaadi, Soome reisimise ja selle vastu, kas Eesti toetab WTO lepingu raames kohustuslike litsentside rakendamist.

Tanel Kiik andis vastuses ülevaate varudest ning ütles, et Eesti osaleb vaktsiinide ühishanke protsessis, kuuludes ka juhtkomisjoni teiste riikidega, kus arutatakse jaotuskavasid ja arutatakse uusi lepinguid ning korralduslikke küsimusi. „Loomulikult oleme me seal jooksvalt pidevalt nö pardal,“ sõnas ta.

Minister lisas, et Eesti on teinud ka eraldi erinevaid pöördumisi nii peaministri tasandil kui ka terviseministrite tasandil jaanuaris ja märtsis, samamoodi kirjutanud eraldi Pfizer/BioNTechi dooside teemal Euroopa Komisjoni volinikule. „Oleme teinud ka ühe ühispöördumise 15. jaanuaril Põhja ja Balti riikidega – see oli ainuke periood, kus Pfizer/BioNTechi tarnetega tekkis meil tõsine mure, seal teatud mahus neid vähendati, tahtsime veenduda selles, et need võimalikult kiiresti taastataks ja tegelikult need taastati,“ rääkis Kiik.

Vaktsineerimise juhtimine ja korraldus on ministri sõnutsi eeskätt Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, aga kaasa mõtlevad kogu valitsus, eri ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, erasektor. „Valitsuse eesmärk on alates maikuust või maikuu jooksul võimaldada kõigile soovijatele järk-järgult tasuta kodulähedast vaktsineerimist. Oleme selles graafikus. Vaktsineerimise võimalus, vaktsineerimisele registreerimise võimalus on järk-järgult avatud. Täna õhtul avaneb see viimastele vanuserühmadele,“ selgitas Kiik. „Võib öelda, et teise kvartali jooksul saab iga inimene, kes seda soovib, esmase kaitse ja suvekujude jooksult teise süsti,“ lisas ta. Kiik märkis, et suve lõpuks ehk sügiseks soovitakse saavutada 70-protsendiline hõlmatus täisealise elanikkonna hulgas kahe vaktsiinidoosiga.

Vaktsineerituse hõlmatuse kohta ütles minister sedagi, et 70+ vanusegrupis ollakse umbes 65 protsendi tasemel ning sinna lisanduvad inimesed, kes on haiguse läbi põdenud, kuid kes ei ole veel vaktsineeritud.

WTO lepingu kohta sõnas minister Kiik, et peamine mure vaktsiini nappuse osas ei ole seotud mitte nii väga intellektuaalomandiga, vaid just tootmisvõimekuse ja tootmisvõimsusega. See on tema sõnul peamine probleem ja väljakutse nii Euroopas kui ka mujal.

Ministrilt küsiti ka hiljutiste probleemide kohta digiregistratuuris, kui sisselogimine oli huviliste suure hulga tõttu häiritud ja inimesed pidid järjekorras ootama. Tanel Kiik selgitas, et digitaalne järjekord on tema hinnangul parem, kui elav järjekord. „See, et meil on digitaalne ootejärjekord, mis kuvab inimesele aega, millal ligi saab, kui palju inimesi on enne teda, on oluliselt parem lahendus kui see, kui me ütleksime, et tulge nüüd jooksvasse järjekorda ja vaatame, kui paljud vaktsiini saavad ja paljud ilma jäävad.“

Tanel Kiik andis kommentaari ka kiirabitöötajate vaktsineerimise kohta ning märkis, et kiirabitöötajad puutuvad paratamatult kokku väga paljude väga nõrga tervisega inimestega. „Selliseid nakkusriske lõplikult ei aita küll ükski asi leevendada, aga vaktsineerimine aitab kindlasti oluliselt seda maandada ja see otsus ei ole nö meelevaldne või suvaotsus, vaid sinna eelnes tõesti põhjalik analüüs,“ ütles Kiik. Ta täpsustas, et selle juhtumi puhul kohtuti tööinspektsiooniga, vesteldi töötajatega ja kaaluti alternatiive ning praeguseks pole umbes 5 protsenti töötajaskonnast vaktsineerimisvõimalust kasutanud.

Läbirääkimistel osalesid Urmas Reinsalu (I) ja Mart Helme (EKRE).

Riigikogu liikmete arupärimistele vastasid ka siseminister Kristian Jaani valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumise kohta (nr 67) ja kaitseminister Kalle Laanet Eesti riigikaitse nõrgestamise kohta (nr 76).

Istung lõppes kell 19.14.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Maaelukomisjon arutas koos huvigruppidega tori tõugu hobuse olukorda

Komisjoni esimees Tarmo Tamm ütles, et komisjoni istungil oli sisukas arutelu. „Oluline on, et kõik osapooled saaksid ühtmoodi aru, millist tõugu saab lugeda ohustatud tõuks,“ lausus Tamm ja lisas, et kui selleks on vaja seadust muuta, siis seda ka tehakse. „Eesmärk peab olema, et ka saja aasta pärast saaksime tõdeda, et selline tõug nagu tori hobune on säilinud.“

Komisjoni aseesimees Merry Aart väljendas muret, kas ohustatud tõu staatus säilib, kui ristame tori tõugu hobuseid sporthobustega – kas ristandeid saab lugeda ohustatud tõuks. „Kui rääkida tori tõugu hobusest, siis universaalsuuna ja aretussuuna eesmärgid on pisut erinevad. Aretussuuna puhul on tegu ristamisega, mille näol ei saa tegu olla ohustatud tõuga,“ lausus Aart.

Istungil jäi kõlama, et praegu on tori tõugu hobustele esitatud üks aretusprogramm. Seejuures tõstatus küsimus, kas tori tõu puhul on tegu kolme alampopulatsiooniga või mitte. Vana-tori tõug küsimusi ei tekitanud, kuid universaalsuuna ja aretussuuna puhul leiti, et need moodustavad kaks eraldi alampopulatsiooni, millel peaks olema ka eraldiseisvad aretusprogrammid. Toodi välja, et aretusmeetodid nende kahe suuna puhul on erinevad, nn ohustatud tõu eelduseks on puhasaretus, aretussuuna puhul kasutatakse komponenttõugude täkkusid ehk tegu on ristamisega. Veel juhiti tähelepanu sellele, et ohustatuks võib tunnistada ka vaid osa tõust. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et 400 hobusekasvatajale makstakse toetused välja ja eesmärk on, et tori ohustatud tõu kasvatajad saaksid toetatud ka edaspidi.

Istungil osalesid Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Katrin Reili, PTA põllumajandusloomade aretuse osakonnajuhataja Anneli Härmson, PTA põllumajandusloomade aretuse osakonna peaspetsialist Piret Hommuk, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli juht, professor Haldja Viinalass, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) tegevdirektor Krista Sepp, EHS juhatuse esimees, tori hobuse kasvatajate haruseltsi juhataja Imre Sams, EHS juhatuse liige, aretustöö juhataja ja tori hobuse kasvatajate haruseltsi juhatuse liige Andres Kallaste, Vana-Tori Hobuse Ühingu juhatuse esinaine Ute Wohlrab ning OÜ Saksilon esindaja Lars Uus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Erikomisjon: peame suutma vaktsineerida vähemalt 80 protsenti 80-aastastest

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on kogu ühiskonna lahtisidumine seotud 80-aastaste vaktsineerimise tasemega, sest see on kõige suurema riskifaktoriga vanuserühm. „Me ei tohi sellest mööda libiseda ja seetõttu tuleb pingutada, et saavutada vanemaealiste hulgas venitusteta 80-protsendiline hõlmatus,“ ütles Reinsalu.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdes, et iga nädalaga on vanemaealiste hõlmatus vaktsiiniga kasvanud, kuid maakonniti on tugevad erinevused. Minister tõi välja, et Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Rapla, Saare ja Viljandi maakonnas on üle 70-protsendi vanemaealisi vaktsineeritud, kuid omajagu tööd on teha veel Harju- ja Ida-Virumaa ning mitmes Kagu-Eesti maakonnas. Näiteks Ida-Virumaal on vaktsineeritud vaid veidi üle 30 protsendi üle 80-aastastest.  

Kiik rõhutas, et see tulemus mõjutab ka üleriigilist keskmist vaktsineerituse taset ning oluline on saavutada üle riigi ühtlaselt kõrge vaktsineerimise tase.

Veel arutas komisjon ministriga, millistesse riikidesse saavad vaktsineeritud Eesti inimesed minna ja leidis, et hoogustada tuleb Balti- ja Põhjamaade vahel inimeste vaba liikumist.

Erikomisjon soovitas valitsusel töötada välja siseriiklikult vaktsineeritute staatuse reeglid ja jätkata tööd selle nime, et vaktsineeritud inimeste staatust tunnustatakse ja inimestel oleks võimalik ilma piiranguteta teise riiki siseneda.

Avaliku istungi videosalvestist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 18. maiks

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – neli eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõuga (334 OE) soovitakse muuta antud komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseis koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõuga (336 OE) soovitakse muuta antud komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseis koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõuga (337 OE) soovitakse muuta antud komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseis koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) eesmärgiks on keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Keelu sisseseadmine ei ohusta selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk.

Eelnõule lisatud muudatustega sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini, sest mingi ja kähriku tehistingimustes pidamine (farmis) on keelatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Samuti muudetakse seaduse jõustumisaega ning määratakse selleks 2021. aasta 1. juuli.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda Riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.

Esimene lugemine – kolm eelnõu:

Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE).

Eelnõuga muudetakse seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta aprillis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse eelnõu (363 SE).

Eelnõu muudatuste kohaselt sätestatakse regulatsioon, mille kohaselt lapsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tulu oli väiksem vanemahüvitise suurusest,  maksatakse hooldushüvitist 80 protsenti eelmisel kalendriaastal makstud vanemahüvitise suurusest. Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust.

Eelnõuga soovitakse vähendada väikelastega perede haavatavust ja parandada nende majanduslikku toimetulekut. Eelnõu näeb ette  lapsehoolduspuhkuselt naasnu vanemahüvitise suuruse arvestamist hooldushüvitise maksmisel. Praegune kord, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapsevanem saab haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist vaid alampalgalt, on väikelastega perede suhtes ebaõiglane.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsus „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine““ eelnõu (387 OE).

Kultuurikomisjon teeb eelnõuga ettepaneku kinnitada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida järgmiselt: Tartu Südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus.

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Eesti Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Tänaseks on Kumu kunstimuuseumi ehitamine tasutud. Eesti Kultuurkapital saab oma osa Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamisest tasutud prognooside kohaselt 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali osa saab tasutud 2022. aasta märtsiks. Seejärel on võimalik asuda käesoleva otsuse eelnõu alusel pingeritta seatud objektide ehitamise ja renoveerimise rahastamise juurde.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – biolagunevate jäätmete sertifitseerimisest, kutsutud Sertifitseerimiskeskuse, Ringmajandusettevõtete Liidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; petitsioonist referendumi korraldamiseks „Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?“;

kultuurikomisjoni videoistungil – meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajate, Kultuuriministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil – veterinaarseaduse eelnõu (384 SE), kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse;

majanduskomisjoni videoistungil – planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE); ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (koduomanike omavalitsuste kõnniteede koristamise kohustusest vabastamine) eelnõu (369 SE); elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; Riigikogu otsuse „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (335 OE); Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu (338 OE);

rahanduskomisjoni videoistungil – Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE); Eesti Panga 2020. aasta aruandest, kutsutud Eesti Panga esindajad; Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruandest, kutsutud Finantsinspektsiooni esindajad;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – erihoolekande olukorrast, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalkindlustusameti, SA Autismifond „Toetan Erilist Elu“, Õiguskantsleri Kantselei, ASi Hoolekandeteenused, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad;

väliskomisjoni videoistungil – väliskomisjoni tellitud uuringust „Eesti huvid ja võimalused seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil“, kutsutud Eesti Välispoliitika Instituudi, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Tartu Ülikooli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne;

õiguskomisjoni videoistungil – dekriminaliseerimise vajadusest karistusseadustikus, kutsutud Justiitsministeeriumi, prokuratuuri, kohtute ja advokatuuri esindajad.

Sündmused

Kell 10.30 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb videosilla vahendusel ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Kell 16 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub videosilla vahendusel Ungari parlamendi esimehe László Kövériga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Komisjonid arutasid kollektiivset pöördumist Eesti mereala kaitsmise kohta

Kollektiivses pöördumises nõutakse STS operatsioonide – nii suurte pumpamiste kui ka punkerdamiste – keelustamist Eesti vetes väljaspool sadamaid. STS operatsioonid peaksid olema lubatud ainult sadamas, mitte merel, kus on olemas vajalik varustus ning STS-operatsioonide eksperdid ning võimalus vajadusel kiireks ja efektiivseks reostuse tõkestamiseks.

Riigikogu keskkonnakomisjon esimees Yoko Alender märkis, et keskkonnakomisjonis kuu aja eest toimunud arutelul ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise korra üle Eesti merealal peeti vajalikuks selgelt piiritleda nimetatud tegevuse kohta käivad tingimused ja reeglid, et oleks tagatud keskkonnakaitse.  

„Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise määramine ainult sadamatesse hoiab ära tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju tekkimise,“ ütles Alender. Tema sõnul on vaja välistada olukord, mis oli Pakri saarte hoiualal toimunud ohtlike kaupade ümberlaadimisel laevade vahel ning mõistis ka petitsiooni esitanud Kakumäe elanike muret vahepeal kõne all olnud Tallinna lahte kavandatud ankruala pärast. „Rõõm oli kuulda, et valitsus tegeleb keskkonnakaitse seisukohast parema lahenduse leidmisega, jääme komisjoniga ootama eelnõu.”

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on valitsuse vastav määrus ettevalmistamisel ja läheb lähemal ajal kooskõlastusringile.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et majandus armastab vabadust, võimalikud kõrgema ohuga tegevused aga vajavad reegleid. „Selged raamid, mida, kes ja kus teha võib on nii ettevõtluse kui puhta looduse huvides. Võimaliku kõrgema ohuga tegevuste suunamine sinna, kus on ohuga tegelemise võimekus tagab võimaluse majandada nii, et keegi ei peaks muretsema võimaliku merereostuse pärast rannikul, seetõttu oleme majanduskomisjoni poolt rahul, et see sõnum kohale sai,” ütles Michal.

Komisjonide ühisel istungil osalesid kollektiivse pöördumise, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Sotsiaalkomisjon sai ülevaate pikaajalise hoolduse olukorrast

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka sõnas, et olukorras, kus ühiskond vananeb ja meil on üha enam eakaid kodanikke, ei ole mõeldav, et omaste eest hooldamine oleks senises mahus lähedaste õlgadel. „Kui juba praegu on lähedate pikaajalise hooldamisega Eestis hõivatud ligi 50 000 inimest, siis olukorra jätkudes väiksemaks see hulk lähiajal kindlasti ei jää,“ tõdes ta.

Omastehoolduse tõttu on Kotka sõnul praegu tööturult eemal ligi 16 000 inimest. „Ja kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete eest, siis jääb ka riigil töökäsi vajaka ja kui meil ei ole ülemäära töökäsi, siis see on riigile koormuseks. Kui nad saaksid aga osaleda tööhõives, suureneks ka riigi maksutulu,“ ütles Kotka.

Ta lisas, et riigil on töös mõned muudatused, mis loodetavasti juba aasta pärast paljude olukorda leevendavad. „Riik töötab selle nimel, et hooldekodu koht oleks taskukohane ning me suudaksime pakkuda ka senisest rohkem koduteenust. Teame, et Eestis ei ole koduteenuseid eriti saada ja see torkab võrdluses teiste riikidega silma ning see olukord seatud sihtide kohaselt muutub. Hooldekodu koha taskukohasemaks muutmisel on töös skeem, mille kohaselt jääks teenuse saaja tasuda majutuse ja toitlustuse eest, mis on koguhinnast umbes kolmandik ning omavalitsus tasuks sel juhul hooldusteenuse eest ja riik haigekassale õendusteenuse eest. See eeldab lisanduvat raha nii riigilt kui ka omavalitsuselt ja aitab selgelt parandada abivajajate ja pereliikmete rahalist toimetulekut,“ rääkis Kotka.

Samuti on tema sõnul oluline, et kavandatava seadusemuudatusega kaalutakse teise astme ülalpidajate vabastamist ülalpidamiskohustusest.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et tänu plaanitavale seadusemuudatusele jõuab lõpuks ometi kätte aeg, et lapselapsed vabastatakse rahalisest hoolduskohustusest. „See on üks samm õiglase suhtumise suunas, kuid tegelikult oleks vajalik luua olukord, kus hooldekodu koha saab seda vajav eaks pensioni eest ehk tasutakse kulud elamisele ja toidule ja ülejäänu võtavad kohalikud omavalitsused ja riik kokkulepitud põhimõtete alusel eneste kanda. Seda ikka selleks, et teenuse saamine ja rahastamine ei sõltuks elukohast,“ sõnas Kütt.

Samuti ütles Kütt, et tal on tal hea meel teenusmajade üle, mis nii Põhjamaades kui ka mujal riikides tema sõnul ammu suurepäraselt toimivad. „Loodan väga, et selline meede tuleb ja kohalikel omavalitsustel tekib võimalus taotleda rahalisi vahendeid nende majade loomiseks, sest eesmärk on luua kõik tingimused, et inimesed saaksid elada võimalikult kaua turvaliselt oma kodus,“ tõdes Kütt.

Kui valitsus lubab omavalitsuste tulubaasi suurenemist, siis Küti sõnul suurenevad ka kohustused. „Ja need kohustused ei puuduta sugugi mitte vaid hooldustemaatikat. Juba täna näeme, et senine huvihariduse toetus riigi poolt kärbitakse 50 protsenti väiksemaks ja näiteks Viljandi vallale tähendab see oma eelarvest täiendava 140 000 euro leidmist, et samade ringidega ja samas mahus jätkata uuest aastast. Palli viskamine riigilt omavalitsusele ja vastupidi, see ei aita inimesi sugugi. Pealegi me kuulsime, et ministeerium peab ju kärpima oma valdkonnast 4,4 miljonit eurot. Ja kuulsime, et meie avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on juba praegugi teiste riikidega võrreldes madalaimate hulgas. Elementaarsel tasemel pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks on ministeeriumi teatel lisavahendite vajadus ligi 150 miljonit eurot aastas,“ rääkis Kütt.

Istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjonis olid tähelepanu keskmes eluasemelaenud regionaalses vaates

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaare sõnul vajab eluasemelaenude andmine maapiirkondadesse suuremat tähelepanu ja toetust. „Kui suurtes keskustes on eluaseme laenu omafinantseering 10-30 protsenti tegelikust finantseerimisvajadusest, siis väljaspool „kuldseid ringe“ kipub see suhe olema vastupidine ehk omaosalus ilma lisatagatisteta tuleb kuni 90 protsenti. KredExil ja MESil on valmimas meetmed, mis seda probleemi adresseerivad. MES saaks oma meedet piloteerida juba sel poolaastal, kuid KredEx vajab käivitamiseks esmalt riigieelarvelisi vahendeid,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et kommertspangad annavad laenu vaid 70 protsendi ulatuses tagatise väärtusest. „Isegi kui pangad kasutaksid ehitamisel ja renoveerimisel ehitiste tulevikuväärtuseid ei kataks need ikkagi maapiirkondades ehitamise vajalike investeeringute mahtusid mõistlikus ulatuses.“

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et kinnisvaraturgu iseloomustab käesoleval ajal  kiire kinnisvara hindade kasv, mis on toonud kaasa ka kiire laenukasvu. „Vaadates regionaalsest aspektist, peaksid KredEx ja MES rohkem maapiirkondades oma toetuste ja käenduste kaudu tuge pakkuma eluasemete rajamiseks,“ ütles Kokk. Ta lisas, et seejuures on oluline, et riik väärtustaks kodu omamist. „Näiteks tuleks säilitada eluasemelaenu intresside maksutagastus.“

Arutelu käigus tõdeti, et valitsus peab kindlasti üle vaatama KredExi käenduse sihtgrupid ja kriitiliselt hindama, kas KredExi käenduse andmise tingimused on mõistlikud ning arvestavad regionaalset vaadet. Ka omafinantseeringu määrad ei tohi regionaalselt nii drastiliselt erineda.

Pankade esindajad rõhutasid, et laenu andmine eeldab eelkõige taotleja stabiilset sissetulekut ja võimet laenu teenindada. Ebastabiilne sissetulek võib veelgi suurendada omafinantseerimise määra.

KredExi ja MES-i omavaheline koostöö vajab koordineerimist, et investeerimine väljaspool kuldset ringi oleks atraktiivsem. Arutluse käigus selgus, et MES on valmis käivitama pilootprojekti eluasemelaenude küsimuses. Nendest meetmeid planeeritakse piloteerida esmalt Kagu-Eestis ja Kirde-Eestis.

Savisaar rõhutas, et eluasemelaenude saamine väljaspool suuri keskusi vajab muutmist, et luua maapiirkondades vajalik elukeskkond, mis omakorda suurendab ka kinnisvara väärtust väljaspool kuldseid ringe. Rahanduskomisjon pöördub teema juurde tagasi sügisel, siis kui algab tuleva aasta riigieelarve menetlemine.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

Aita jäädvustada kindralleitnant Johannes Kerdi mälestusmärk

Kindral Johannes Kerdi mälestuse jäädvustamiseks annetuste kogumine:

Üleskutse

Erikomisjon käsitleb istungil vaktsineerimise korraldust ja kriisimeetmete kasutamist

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul soovib komisjon saada selgust komisjonile valitsusepoolse lubaduse täitmata jätmise kohta, et mai esimese nädala lõpuks on vaktsineeritud 80 protsenti üle 80-aastaseid. Hetkel on vaktsineerimise tase naiste seas alla 60 ja meeste seas alla 70 protsendi. “Samuti on oluline saada ülevaade tõrgetest üldvaktsineerimisel ning sellest, milline on valitsuse kavade järgi vaktsineeritu staatus erinevate piirangute ja sertifikaatide rakendamisel,” rõhutas Reinsalu.

Reinsalu pidas oluliseks, et praeguseks avaldunud kitsaskohtade kõrvaldamisega paralleelselt tuleb kiiremas korras tegeleda vaktsineerimispasside kasutuselevõtuks vajalike seaduste muutmisega. „Muidu võime olla olukorras, kus inimesed on küll vaktsineeritud, kuid passe kasutusele võtta ei saa, sest vajalikud õigusaktid ei ole veel rakendunud,“ ütles Reinsalu.

Lisaks vaktsineerimisele käsitleb komisjon istungil kriisis kõige enam kannatada saanud valdkondadele toetusteks mõeldud rahade jagamist. „Siinkohal ei väsi ma kordamast, et olgu see eelarveline või laenuraha, tuleb kõiki riigieelarvelisi vahendeid kasutada sihipäraselt, võrdsetest reeglitest lähtuvalt ja arvestades, et nende rahadega on võimalik luua uut väärtust, mitte ainult vanu võlgu kustutada,“ kõneles Reinsalu.

Istungile on kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Rahandusministeeriumi ning Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Arenguseire: 20% linnaelanikest on valmis asendama sõiduauto säästlikuma liikumisviisiga

Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.

„Eestis on viimase 18 aasta jooksul ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikujate arv vähenenud 120 000 inimese võrra ning kahekordistunud registrisse kantud sõiduautode arv,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varbalane. „Lisaks suurele keskkonnamõjule on isiklikele sõiduautodele toetuv transport linnades ebaefektiivne ja ruumi raiskav.“

Uku Varblase sõnul saab transpordisaastet vähendada eelkõige suuremates linnades ja nende ümbruses, kus toimub suurem osa liikumistest ning liikuvusmustrite ümberkujundamise võimalused on laiemad kui mujal.

Uuringus „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ rühmitati Eesti elanikud nende liikumisviiside, sotsiaaldemograafiliste tunnuste ja käitumismustrite alusel üheksasse liikuvusprofiili.

Aktiivseid liikumisviise (jalgsi ja jalgrattaga) eelistavatesse profiilidesse kuuluvad peamiselt kuni 34-aastased, sagedamini suuremates linnades elavad inimesed, kelle jaoks keskkonnateadlikkus on oluline ka muid tarbimisvalikuid tehes. „Samuti sai uuringust kinnitust, et nooremate inimeste liikumisviiside valikud on mitmekesisemad. Kasutatakse aktiivselt jagamisteenuseid ja kombineeritakse neid jalgrattasõidu, tõukeratta või teiste kergliikuritega, samuti eelistatakse auto omamise asemel seda pigem rentida,“ rääkis Varblane. „See grupp pole veel esialgu väga suur, kuid kasvab pidevalt.“

Autokeskse elanikkonna osa liikuvusprofiilid peegeldavad, et hõreasustusega maapiirkondades ei paku ühistransport enamasti isiklikule sõiduautole alternatiivi ei kiiruse ega kasutusmugavuse poolest. „Suur potentsiaal on ühistranspordi teenuse kaasajastamisel ning selle sidumisel kasutajakesksete teenuselahendustega,“ märkis Varblane. „Ühistranspordi kättesaadavuse parandamise kõrval võiks olla üheks võimaluseks vähemsaastavate sõidukite soetamise või rentimise toetused.“

Linnasisese liikumisviiside puhul näitab uuring, et kiire ja mugav ühis­transport oleks mitmete sihtgruppide jaoks tugev alternatiiv igapäevasele autokasutusele. „Eriti, kui suuremate linnade planeeringutes sellega senisest enam arvestatakse. Kui ühistranspordi kvaliteedi paranemisega kaasneb teadlik autoliikluse eelisarendamisest loobumine, võib ühissõidukite kasutajate ring tõepoolet kasvada,“ ütles Varblane. „Erinevaid liikumisviise soosiv planeerimine parandab linnalist elukeskkonda ning võib peatada ja kaugemas tulevikus ümber pöörata senise valglinnastumise.“

Ta lisas, et uuringust võib järeldada parkimispoliitika tõhusust inimeste liikumisvalikute suunamisel. „See ei pea tingimata tähendama parkimiskohtade vähendamist ja hindade tõstmist, vaid võib leida aset ka hoopis soodustuste näol – näiteks tööandja pakutav preemia neile, kes parkimiskohta ei vaja ega kasuta.“

Uuringu „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ viis Arenguseire Keskuse tellimusel uuringufirma Kantar Emor ja see on osa keskuse 2021. aasta uuringusuunast „Liikuvuse tulevik“.

Kogu uuringusuuna lõppraportit esitletakse 25. mail kell 11.00.

Uuringu „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ saab alla laadida SIIT

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.