Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 9. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Kultuurikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ arutelu. Ettekande teevad kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Rektorite Nõukogu juhatuse liige, professor Toomas Asser ning Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees Margit Sutrop.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil – õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 13.05: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (1-2/21-765/1), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 16: SA KredEx ja Porto Franco OÜ vahel sõlmitud investeerimislaenu lepingu ettevalmistamise asjaolude uurimise raportist, kutsutud riigisekretär Taimar Peterkop (ruum L332).

Sündmused

Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur on visiidil Saaremaal.

Kell 10.10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Malta välisministri Evarist Bartologa.

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Hispaania suursaadiku Guillermo Corral van Dammiga.

Välislähetus

9.–11. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Sven Sester osaleb Beneluxi parlamendi istungjärgul ja BA-Beneluxi koostöödokumendi allkirjastamisel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu Toimetiste uue numbri põhiteemaks on kliimamuutused ja rohepööre

Klimatoloog, endine peaminister ning pikaajaline Riigikogu liige Andres Tarand kirjeldab enda essees Eesti kliima muutumist nii pikemal ajateljel kui ka viimaste aastakümnete jooksul konkreetsete mõõtmistulemuste põhjal. Ta rõhutab, et Riigikogu on kõige sobivam koht üleminekuaja ehk rohepöörde juhtimiseks hoopis tihedamas koostöös teadlastega kui seni tavaks. „Tegelikult seisab ees mõnikümmend aastat tõsist tööd kõikvõimalike tagajärgede mahendamiseks ja eluviisi ümber korraldamiseks, milleks on võimalused olemas,“ kirjutab Tarand.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson lahkab põhjalikult Euroopa Liidu kliimapaketti „Eesmärk 55“. „Euroopa Komisjon on algusest peale öelnud, et rohepööre peab olema kõigile õiglane ja kedagi ei tohi maha jätta,“ kirjutab Simson. „Euroopa vastus ja tugi nõrgematele piirkondadele, mis vajavad abi, on õiglase ülemineku fond. Antud rahastu pakub abi just nimelt nendele regioonidele, mis sõltuvad fossiilsete kütuste kaevandamisest või tööstusharudest, mis heidavad õhku palju süsihappegaasi.“

Intervjuu Cambridge’i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juhi, õppejõu Annela Anger-Kraaviga keskendub COP26 kliimamuutuste tippkohtumisele ning Eesti positsioonile. Anger-Kraavi toob esile inimeste hariduse edendamist kliimamuutuste vallas: „Üks aspekt on kindlasti kliimamuutuste teadmiste ja hariduse edendamine, et saadaks aru, mis toimub ning miks need muutused poliitikates ja eluviisides, vahel ka ebameeldivad, vajalikud on. Teine on poliitikute ja ametkondade selged ja kindlad seisukohad, nii lühema- kui pikemaaegsed, mis on hästi läbimõeldud ning rahvale ja ettevõtetele hästi ja lihtsalt selgitatud.“

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse direktor Lauri Tammiste analüüsib püstitatud eesmärke ja Eesti suutlikkust sihtide täitmiseks. Ta soovitab keskenduda küsimusele, millise Eesti suunas me suudame liikuda ehk millist Eestit me tahaksime.

„Kas sellist, kus on energiavarustus tagatud soodsa hinna ja kohalikul ressursil põhinevate puhaste tehnoloogiatega? Kus ökosüsteemid on hästi hoitud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse, et neid jätkuks? Kus meie linnad on hästi planeeritud, infrastruktuur mugav ja ekstreemsete ilmaolude kindel? Kus ühistransport toimib paindlikult ning mitmesugused liikumisviisid toetavad hästi üksteist? Kus investeeritakse tuntavalt inimkapitali arengusse, nii et ükski piirkond ei ole maha jäämas ning meie ülikoolid ja ettevõtted on rahvusvaheliselt tipptegijad keskkonnasõbralike lahenduste vallas?“ küsib Tammiste. „Tõenäoliselt enamik ütleks, et selline Eesti kirjeldus kõlab päris kenasti. Ning kui hakata ellu viima samme, mis sellise Eesti visiooni realiseerumist toetavad, siis märkame, et need aitavadki liikuda Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide suunas ning täita meile pakutud kohustusi,“ arutab ta.

Kriitilise vaate kliimamuutustele ja nende pidurdamisele annab ka kliimaaktivist, üliõpilane Kertu Birgit Anton. „Kliimamuutuste leevendamisega viivitada on eriti lubamatu seetõttu, et just praegu ja lähiaastatel tehtavad teod määravad selle, kui palju kasu on hiljem rakendatavatest meetmetest. Selleks, et Maa keskmise temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 kraadi, peab inimkonna kogu süsinikuheide jääma kindla suurusega nn süsinikueelarve piiresse. Kui inimkond jätkab senises tempos kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri, kulutame me üleilmse süsinikueelarve ära juba enne 2030. aastat,“ märgib Anton. „Pärast seda tuleb lisaks süsinikuheite väga kiirele vähendamisele rakendada suurel skaalal süsiniku atmosfäärist sidumise tehnoloogiaid, mida hetkel veel laialdaselt isegi ei eksisteeri, et oleks teoreetilinegi võimalus temperatuuri tõusu pidurdamiseks 1,5 kraadi juures,“ lisab ta.

Ta rõhutab, et selline stsenaarium paneb praegustele noortele ja tulevatele põlvedele ebaproportsionaalselt suure kohustuse piirata enda tegevust keskkonna hoidmise nimel. „Lisaks kaasneb sellega ebaõiglaselt suur risk, et isegi parima tahtmise juures ei ole neil võimalik kliimasoojenemist pooleteise või isegi kahe kraadi piires hoida,“ kirjutab Anton.

Fookusteemal ehk rohepöördest kirjutavad eri nurkade alt veel ka Timo Tatar, Jüri Rass, Ivo Jaanisoo, Kai Rosin, Margit Keller, Triin Vihalemm, Leho Ainsaar, Anne Menert, Kaia Tõnsuaadu, Enn Lust, Kalle Kirsimäe, Markus Somp, Aaro Hazak ja Kadri Männasoo.

Lisaks kliima- ja rohepöörde teemadele käsitleb uus RiTo ka vabaühenduste toetusmeetmeid, perepoliitika seoseid sündimusega, kaugteenuste osakaalu suurenemist tervishoiust ja sotsiotehniliste süsteemide ümberkorraldamisevõimalikkust. Ajaloorubriigis kirjutab Tunne Kelam Läänemerestrateegia algatusest.

RiTo 44. numbri tekstid on leitavad ajakirja veebilehel. Veebilehel on võimalik tutvuda ka kõigi varasemate numbritega.

Ajakirja on võimalik osta Rahva Raamatu kauplustest. Mahukat, enam kui 200-leheküljelist ja kaks korda aastas ilmuvat ajakirja võivad kõik huvilised tellida RiTo kodulehe vahendusel.

Lisainfo:

Tiina Kaalep
Riigikogu Toimetised peatoimetaja
e-post tiina.kaalep@riigikogu.ee

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 8. detsembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Jaak Aab vastab küsimustele vaktsineerimise, riigiteenuste kättesaadavuse, kõrgete energiakulude vähendamise, rohepöörde ning riigipoolsete teenuste kättesaadavuse kohta.

Taavi Aas vastab küsimustele elektrihinna, kriisimeetmete ning kokkuhoiu meetmete kohta.

Signe Riisalo vastab küsimustele inimeste toimetuleku ning rahvatervishoiu kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teisipäevase täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu, Viktor Vassiljevi, Peeter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Dmitri Dmitrijevi, Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorini, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Kaido Höövelsoni, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Oudekki Loone, Siret Kotka, Erki Savisaare, Natalia Malleuse, Igor Kravtšenko, Imre Sooääre, Marek Jürgensoni, Mihhail Korbi, Martin Repinski, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Peeter Ernitsa, Riho Breiveli, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Anti Poolametsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi, Andrei Korobeiniku ja Raimond Kaljulaidi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks (462 SE) esimene lugemine.

Kolmas lugemine – 11 eelnõu:

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE).

Muudatuste eesmärk on suurendada liiklusohutust selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (KOV) saavad võimaluse paigaldada koostöös riigiga haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Nendega tuvastatud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50 protsenti kantakse KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga saab KOV katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud või soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Eelnõu järgi suureneb lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa seniselt kolmelt eurolt viiele eurole. Lähtudes sellest muudatusest suurendatakse väärteomenetluse seadustikus maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Lisaks nähakse eelnõuga ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse seaduses, et luua Maksu- ja Tolliametile tõhusamad võimalused nõuda sisse 1. jaanuarist 2019 rakendatava lühimenetluse käigus määratud mõjutustrahvid. Muudatus võimaldab Maksu- ja Tolliameti määratud mõjutustrahvid sisse nõuda ilma kohtutäiturita.

Eelnõuga täpsustatakse, et kui elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest, saadetakse trahviteade väljastusteatega tähtkirjana. Muudatus loob paindlikumad võimalused trahvi tasumiseks või trahviteate kättesaamise kinnitamiseks ning selle edastamiseks, kui rikkumist ei pannud toime auto omanik või vastutava kasutaja ning teiselt poolt jätab piisavalt aega trahviteate vaidlustamiseks.

Samuti täpsustatakse kohalike omavalitsuste tegevust liiklusejärelevalve ülesandes osalemises, kehtestatakse nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigalduskoha osas, täpsustatakse paigaldatavate seadmete ja süsteemide ühilduvuse nõuet liidestatava andmevahetussüsteemiga ning kehtestatakse haldusjärelevalve kohustus Politsei- ja Piirivalveametile.

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (474 SE) luuakse elatise määramiseks uus kord. Praegune miinimumelatise summa, milleks on pool kuupalga alammäärast, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.

Eelnõu järgi tuleb elatise summa kujunemisel arvesse võtta lapse reaalseid vajadusi, vanema võimalusi ja lapsega koos veedetava aja hulka, samuti tuleb arvestada, mitut last vanem üleval peab pidama ning kellele makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.

Eelnõu järgi on elatise määramise aluseks baassumma 200 eurot, millele lisandub igal aastal kolm protsenti eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Maha arvestatakse pool peretoetustest, kui need laekuvad teisele vanemale. Kohtul on õigus sissetulekute erinevust ja lapse vajadusi arvestades elatist suurendada või vähendada.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõuga (368 SE) võetakse üle kaks Euroopa Liidu 2019. aasta suvel jõustunud autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aasta septembris avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist. Seadusemuudatustega tagatakse tarbijale parem juurdepääs autoriõigusega kaitstavale sisule, kaitstes samas ka autorite ja esitajate õigusi.

Muudatustega parandatakse autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades teist lepingupoolt andma neile vähemalt kord aastas infot õiguste kasutamise kohta.

Samuti antakse võimalus laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav, see puudutab näiteks televisiooni või raadioteenuste pakkumisi.

Muuhulgas kehtestatakse ka kohustused veebiplatvormidele (nt YouTube, Facebook), kelle peamine eesmärk on võimaldada teenuse kasutajatel laadida sisu üles ning pääseda ligi teostele, esitustele ja muule sisule, mis võivad olla kaitstud autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega (videoklipid kontsertidest, väljavõtted filmidest ja teleseriaalidest, muusikasalvestised jne).

Samuti täiendatakse vaba kasutuse juhtusid, mil kasutajatel on lubatud kasutada kaitstud teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (nt esitust või fonogrammi) ilma õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. Näiteks võimaldatakse teoste kasutamine ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata teksti- ja andmekaeve eesmärkidel nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel. Kehtiva õiguse järgi on see lubatud vaid mitteärilistel eesmärkidel. Lisaks luuakse kultuuripärandiga tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused kaubanduskäibest väljas olevate teoste kasutamiseks kultuuripärandi tutvustamisel.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõuga (440 SE) nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Eelnõu kohaselt võib KAUR keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad.

Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

Seletuskirjas märgitakse, et riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele. Näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (442 SE) sätestatakse alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest.

Majanduskomisjon ei teinud teiseks lugemiseks eelnõusse muudatusi. Eelnõu kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus.  Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks.

Materiaalõiguslikult kehtestab eelnõuga kavandatu peamise muudatusena konkurentsiseaduses alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS), millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seoses eelnimetatud muudatustega muudetakse eelnõuga ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust ja sadamaseadust. Viimati nimetatud eriseadustesse lisatakse viide selle kohta, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

Konkurentsiamet reguleerib elektri-, maagaasi-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, kaugkütte-, raudtee-, posti-, lennundus- ning sadamate sektorit. Regulatsiooni vajalikkus tuleneb nimetatud sektorite ettevõtjate monopoolsest seisundist turul. Sõltumatu regulaatori asutamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest. Näiteks korraldab amet ELi ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Tegemist on spetsiifiliste turgudega, millel on palju ELi üleseid reegleid, mille rakendamine ei ole regulaatorita võimalik. Lisaks koordineerib amet koostöös välismaiste sõsarasutustega mitmeid ELi üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine, Eesti–Soome gaasiühendus jt.

Eestis valitseb olukord, kus mõlema avaliku raudtee infrastruktuuri ettevõtja AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS–i tegevuskulusid rahastatakse riigieelarvest. Kuna taolise olukorra muutumist ei ole ette näha ka tulevikus ning lisanduv järelevalvetasu makstaks samuti riigieelarvest, ei oleks see kooskõlas põhimõttega, et teenuse eest tasuvad  konkreetse teenuse tarbijad, millest rahastatakse Konkurentsiameti järelevalvetööd. Lähtuvalt eeltoodust ei kehtestata järelevalvetasu maksmise kohustust raudteesektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (456 SE) pikendatakse järgmise aasta lõpuni haigushüvitiste maksmise korda, mille järgi saavad töötajad haigushüvitist alates teisest haigestumise päevast.

Eelnõu näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub eelnõu järgi kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus algab kuuendast haigestumise päevast.

Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänu katab Eesti Haigekassa omavahenditest.

Seadus on kavandatud jõustama tähtajaliselt 2022. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (458 SE) võetakse üle ELi aktsiisiala direktiivid.

Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud ELi ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Eelnõuga nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.

EMCS on ELi ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.

Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist ELi aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui  kaup on füüsiliselt ELi aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.

Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.

Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on umbes 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud umbes 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (467 SE) laiendatakse kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega.

Praegu saavad kõrgendatud piirmääras hüvitist (85 eurot aastas 15 protsendilise omaosalusega) üle 63-aastased isikud, töövõimetuspensionärid, vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenusele seoses tema haigusega või osutatud tervishoiuteenusega.

Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 2022. aasta 1. jaanuar.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (468 SE) luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides.

Tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. Pensionile jäädes määratakse tähtaeg ehk see, kui kaua soovitakse pensioni saada, ja pensioni maksmise sagedus. Seejärel hakkab pensionikeskus tegema pensionifondidest väljamakseid, jagades isikule kuuluva osakute arvu pensioni saamise perioodiga ja arvestades pensioni väljamaksmise sagedust. Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on.

Seletuskirjas märgitakse, et Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate alusel määratud või sellest pikema tähtajaga pensioni väljamaksete maksuvabastus jõustus juba 2021. aasta 1. jaanuaril. Seni on seda soodustust olnud võimalik kasutada vaid III samba kindlustuslepingute puhul, sest vastav toode väljamakseteks vabatahtlikest pensionifondidest puudus. Uuest aastast saavad III sambast pensionile jäävad inimesed nüüd muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka tähtajalist pensioni vabatahtlikest pensionifondidest.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka seoses II sambaga. Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Üldise ettemaksukonto arvestuse loogika kohaselt kasutakse tasutud summasid kohustuste täitmiseks nende tähtpäevade järgi. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras on II samba makse küll juba ka kehtiva seaduse kohaselt esimesel kohal, kuid juhul, kui enne selle makse tähtpäeva on tööandjal varasema kuupäevaga kohustusi, täidetakse praegu esmalt need. Ühtlasi muudetakse eelnõuga ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.

Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad), mistõttu ei peaks investeeringutelt teenitud tulu puhul ka siin toimuma vahepeal selle maksustamist. Eelnõuga tehakse vastav parandus tulumaksuseaduses.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

Eelnõuga nähakse ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet, seejärel Pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest ehk 12-kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral.

Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega. 2023. aastal on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 20 euro suuruse erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.

Eelnõuga säilitatakse ka puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

Seadus on plaanitud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Teine lugemine – 13 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (444 OE) võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

Seletuskirjas märgitakse, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEFi kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (445 OE) võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks käimasoleva ELi eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline Portugali osas üles näidata solidaarsust, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist aastatel 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021. aastal ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (446 OE) võimaldab panustada kuni 10 kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISILi vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISILi füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (447 OE) võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. aastal. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (448 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (449 OE) võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRFil on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEURile (Supreme Allied Commander Europe). NRFi siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRFi täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et vajadusel olla valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRFis olevatele vägedele.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (450 OE) võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonile Malis.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

EUTM Mali mandaat kehtib kuni 2024. aasta 18. maini ning operatsiooniala laiendati teistele Saheli riikidele ehk lisas Malile ka Burkina Fasole, Mauritaaniale, Nigerile ja Tšaadile. Lisaks Malile keskendutakse esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile.

MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga.

Seletuskirjas märgitakse, et Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (451 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

Seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimega „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“)“ eelnõu (452 OE) võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris.

Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd.

Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, ka võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (453 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (454 OE) võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (378 SE) luuakse keskne planeeringute andmekogu. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.

Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta.

Eelnõuga viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.

Samuti nähakse ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu.

Eelnõule lisatud muudatustega jäetakse ära ettepanekute esitamise etapp riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta. Etapi ära jätmise tõttu ei vähene isikute ja asutuste võimalus planeeringu koostamisel osalemisel ja selles kaasarääkimisel, kuna need võimalused on tagatud läbi ettepanekute küsimisele eelneva avaliku väljapaneku ja arutelu ning sellele järgneva kooskõlastamise ja arvamuse esitamise etapi kaudu. Etapi ära jätmine aitab lühendada planeeringu koostamise protsessi umbes kahe kuu võrra.

Samuti reguleeritakse avalikku väljapanekut, mis toimub riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis, pikendatakse avalikult kasutatavate rajatiste ehitamiseks või ehitamise rahastamiseks sõlmitavate halduslepingute aluseks oleva korra kehtestamise tähtaega ning muudetakse rakendussätteid.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (425 SE) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi, millega tunnistatakse kehtetuks varasem vastav direktiiv.

Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.

Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks aitama vältida kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamist.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõuga (441 SE) ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus (KeRS). Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on praegu ja on ka eelnõus koondatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirangud metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise (SMI) regulatsiooniga.

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruannetest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmus

Kell 8.45 – väliskomisjon kohtub Soome välisministri Pekka Haavistoga (videosild).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti äriregistri seaduse eelnõu

Valitsuse 6. detsembril algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE).

Äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.

Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.

E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.

Seaduse muutmise eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register muudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.

Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist.

Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist.

Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.

Lisaks luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.

Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 6. detsembril algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE).

Eelnõuga muudetakse erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatutega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske. Eelnõu näeb ette tagada olukorra, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.

Kehtivas seaduses on erikohustustega isikutele ette nähtud üldine käitumisjuhis, kuidas toimida finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamise korral, ning protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja olemasolu ja rakendamise nõue. Eelnõuga lisatakse rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi terviklik kirjeldus. Riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem aitab erikohustustega isikul finantssanktsiooni subjekte tuvastada, finantssanktsiooni kohaldada, hoida ära finantssanktsiooni rikkumisi ning finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist.

Eelnõuga muudetakse ühtlasi ka laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust, et esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registripidajal oleks selge, et finantssanktsiooni rikkuvat kannet ei tohi teha. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 6. detsembril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE).

Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS).

Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.

RRS-i, PKTS-i, KonS-i ja RLS-i muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRS-i ja PKTS-i menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks, osa juhtudel saab turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt.

Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. 

Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. detsembril algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.

Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele isikutele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.

Väärkasutus tuleneb peamiselt kütuse kergest kättesaadavusest ning seisneb selles, et ostetud kütust ei kasutata põllumajanduslikus tegevuses ega kutselisel kalapüügil, vaid autos või muus mittepõllumajanduslikus sõidukis, samuti kütmisel. Enamik väärkasutuse riskiga kütusest ostavad füüsilised isikud tanklatest.

Eriotstarbelisele diislikütusele kohaldub võrreldes tavaaktsiisiga soodsam aktsiisimäär, mistõttu on kütuse lõpphind kasutajale soodsam. Seetõttu on muudatuste rõhuasetus ennetada väärkasutamist.

Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus. Sarnast lähenemist kasutatakse ka Lätis ja Leedus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 7. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu (496 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu üheksale protsendile, et seeläbi vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Eestimaa Looduse Fondi algatatud kollektiivne pöördumine “Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi laiendamist!” ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et Ida-Viru piirkonna keskkond on juba saanud palju kahjustada nii raiete kui ka põlevkivitööstuse tõttu. Suurem ja terviklikum kaitseala aitab kompenseerida seniseid keskkonnakahjustusi, kaitsta Alutaguse metsi ning teisi olulisi loodus- ja kultuuriväärtusi.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

Riigikogu juhatus muutis Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseisu

Riigikogu juhatus kinnitas Anneli Oti lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt ning Enn Eesmaa ja Raimond Kaljulaidi asumise nimetatud komisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu sai ülevaate digiühiskonna arengukavast

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rääkis arengukava tutvustades, et Eesti on loonud unikaalse ökosüsteemi, mida on keeruline kopeerida. „Digi on toonud meile tuntust üle maailma. Siit võrsuvad ja kasvavad ükssarvikuks maailma muutvad digilahendused. Digi on aidanud meil olla suurem kui rahvaarv või majandus eeldaks. Eesti on olnud teerajaja,“ ütles Sutt.

Et olla edasigi teerajaja, ei piisa ministri sõnul pelgalt olemasoleva putitamisest, vaid vaja on kliendikesksust ja uusima tehnoloogia kasutuselevõttu. „Ning kõike seda küberturvaliselt. Just nendest põhimõtetest oleme lähtunud uue digiühiskonna arengukava koostamisel,“ ütles Sutt.

Minister peatus lähemalt arengukavas esitatud kolmel alaeesmärgil: digiriigi arengul, ühenduvusel ja küberturvalisusel.

Digiriigi alal on arengukava fookusse tõstnud avalike teenuste ja riigihalduse kvaliteedi, mis tähistab digiriigi järgmist küpsusastet ja arengujärku. „Kui seni on IT-kasutamise sihiks olnud eeskätt avaliku sektori tõhustamine, siis nüüd nihutame keskmesse inimestele loodava väärtuse just kasutajakogemuse näol,“ selgitas minister Sutt.

Ühenduvuse kohta ütles ta, et selle eesmärk on lihtne: 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. „Selleks parandame sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust maapiirkondades juurdepääsuvõrkude arendamisega. Tähtis on arendada 5G‑baastaristut ja teenuste pakkumist, et tulevikus ka 6G-ks valmis olla,“ rääkis Sutt.

Küberturvalisuse kohta märkis Sutt, et see on digiühiskonna võimaldaja. „Selleta poleks usaldust, milleta pole digiteenustel kasutajaid ehk mõtet ja mõju. Seepärast on küberturvalisuse alal eesmärgiks, et küberruum on turvaline, usaldusväärne ning küberohtudele vastupidav.“

Minister peatus ka rahal ning selgitas, et koguvajaduseks on hinnatud veidi enam kui 1,2 miljardit eurot 10 aasta peale.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal andis ülevaate arengukava tutvustamisest majanduskomisjoni istungil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja (I), Kert Kingo (EKRE), Andrei Korobeinik (K), Heiki Hepner (I), Peeter Ernits (ERKE) ja Kalle Grünthal (EKRE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadusega (455 SE) soovitakse jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist Eesti sadamate kaudu ja võimalusel motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate.

Seadusega vähendatakse 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra. Seletuskirja kohaselt tagab veeteetasude määra vähendamine paremini ka töökohtade säilimise sektoris, millel on otsene positiivne mõju riigieelarvele, ning aitab vältida ulatuslikku töötajate koondamisvajadust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Mihhail Stalnuhhin (K), Peeter Ernits (EKRE) ja Annely Akkermann (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 73 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (413 SE) viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta.

Eelnõu näeb ette võimaluse valmistada ja kasutada haiglas erandkorras uudseid ravimeid. Kehtestatakse nõuded, et tagada ravimite kvaliteet, ohutus ning ravi jälgimine. Selliseid uudseid ravimeid saab valmistada ja kasutada üksnes Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja tema kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Tegemist on ELis uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal on hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemiseni. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi Eesti ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel.

Eelnõuga lihtsustatakse kliiniliste uuringutele loa taotlemise protsessi, eeskätt siis, kui taotleja soovib uuringut läbi viia paljudes ELi liikmesriikides. Sel juhul suhtleb taotleja kogu protsessi vältel ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes kogu protsessi ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ELis koordineerib ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamisearuande. Kliinilise uuringu loa taotlemine toimub edaspidi ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordse tasu. Praegu tasub sponsor Eestis kolm erinevat tasu: tasu ravimiametile, eetikakomiteele ja riigilõivu. Kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning koostatakse üks ühine lõppotsus. Kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet avalikuks. Avalikuks saab uuringu hinnangu kokkuvõte, uuringu- ja inspektsiooni tulemused.

Kehtestatakse ka nõuded nende ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks, mida uuringus osalejatele kliinilise uuringu käigus manustatakse. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitsele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets ja Kalle Grünthal (mõlemad EKRE).

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (421 SE) tehtavad muudatused puudutavad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.

Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb. Eelnõuga sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.

Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk. Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel.

Olulisemaks muudatuseks eelnõus on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid. Prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.

Eelnõuga viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile.

Eelnõu kohaselt konsolideeritakse riigi sihtasutuste arvestusteenused Riigi Tugiteenustes Keskusesse.

Seletuskirjas märgitakse, et uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks on riik 2021. juuni seisuga. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht 2020. aasta lõpu seisuga oli vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ca 12 000 ja 13 700.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Istungiaja lõppemise tõttu jätkub homsel istungil Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu, Viktor Vassiljevi, Peeter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Dmitri Dmitrijevi, Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorini, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Kaido Höövelsoni, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Oudekki Loone, Siret Kotka, Erki Savisaare, Natalia Malleuse, Igor Kravtšenko, Imre Sooääre, Marek Jürgensoni, Mihhail Korbi, Martin Repinski, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Peeter Ernitsa, Riho Breiveli, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Anti Poolametsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi, Andrei Korobeiniku ja Raimond Kaljulaidi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks (462 SE), mis näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine.

Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Andrei Korobeinik: aeg on ellu viia unistus personaalsest digiriigist

“Peame oluliselt rohkem pingutama, et olla maailma digivaldkonna liidrid ka tulevikus,” ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik. “Meie edu võti digimaailmas oli julgus – toimivad e-lahendused said valmis mõnikord seadusandlusest kiiremini, bürokraatiat oli vähe, digiriigi arendamise võtmeotsused tehti presidendi või peaministri tasemel. Täna tutvustatud arengukava seab ambitsioonikaid eesmärke, nende saavutamiseks on kõige olulisem just ametnike ja poliitikute suhtumise muutus.”

Andrei Korobeiniku sõnul peavad digiriigi teenused olema ühest kohast kättesaadavad ja proaktiivsed, ennustama kodaniku vajadusi ning ennetama tema muresid ja probleeme. “Unistus personaalsest digiriigist elab juba aastakümneid ja nüüd on tõepoolest viimane aeg selle ellu viimiseks. See puudutab nii olemasolevaid teenuseid kui ka uusi võimalusi, nagu näiteks personaalne meditsiin. Proaktiivse digiriigi abil suudame lõpuks vähendada ametnike arvu – rutiiniga tegelegu automaatika ja robotid, mitte riigi palgal olevad inimesed,” rääkis Andrei Korobeinik, kes on mitmete idufirmade asutaja ja investor.

Lõpetuseks toonitas Andrei Korobeinik, et eesmärkide elluviimiseks on vaja kvalifikatsiooniga inimesi. “Selleks, et me saaks pakkuda nii oma elanikele kui ka tervele maailmale uusi praktilisi lahendusi, mis teevad meie elu veelgi mugavamaks ja lihtsamaks, on vaja koolitada inimesi riigi sees ja neid tuleb otsida ka väljastpoolt. Maailma peamine ressurss on täna inimesed ja peame tunduvalt rohkem pingutama, et tipptegijad teeksid oma valiku Eesti kasuks ka tulevikus,” lausus Andrei Korobeinik.

Riigikogu võttis vastu Eesti sadamate kaudu rahvusvahelist meretransporti soodustava eelnõu

“Reisilaevanduses konkureerivad Läänemere riigid omavahel ning laevandusettevõtted peavad kaaluma, millises riigis on majanduslikult kõige otstarbekam enda tegevust korraldada,” ütles Riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin. “Eesti kui mereriigi majanduse jaoks on merekaubandus ja sadamate käekäik olulise tähtsusega. Merendusega seotud ettevõtted moodustavad ca 4% sisemajanduse kogutoodangust, mis on võrreldav põllumajandusega. Merekaubanduse ulatuslikum mõju ei piirdu mõistagi vaid merendusega – juurdepääs sadamatele mõjutab oluliselt kogu investeerimis- ja majanduskeskkonda. Väliste arengute realiseerumise üle Eestil kontroll puudub. Peamine, mida meie saame teha, on hoolitseda selle eest, et Eesti oleks konkurentsivõimeline nii välis- kui Eesti enda investorite jaoks.”

Mihhail Stalnuhhini sõnul seiskus 2020. aastal alanud COVID-19 kriisist tingituna suures osas reisijate vedu erinevate sadamate vahel Soome ja Rootsi suunal, kuid jätkus teatud ulatuses kaubavedu. “Sellest tulenevalt sattusid reisilaevade operaatorid kriitilisse olukorda, sest reisijateveoks mõeldud laevadega polnud võimalik suuri püsikulusid katta. Seoses piirangute leevendamisega on reisiparvlaeva liiklus osaliselt taastunud, kuid kriisieelsele tasemele pole jõutud ning reisijate numbrid näitavad ca 50% langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,” rääkis Mihhail Stalnuhhin, kes kuulub Keskerakonna fraktsiooni.

Mihhail Stalnuhhin lisas, et eelnõus välja pakutud maksutoetuste meede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada COVID-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.

“Veeteetasude alandamine omab positiivset mõju kogu Eesti logistikasektorile, mistõttu on vajadus jätkata alandatud tasumääraga ka järgnevatel aastatel. See tagab Eestit läbivate kaubamahtude jätkuva kasvu, mis omakorda mõjub positiivselt ka riigieelarvele läbi suurenenud kaubamahtude ning nendelt laekuvate maksude,” märkis Mihhail Stalnuhhin. “Seni kehtinud alandatud veeteetasude määrad on tõstnud Eesti sadamate kaubamahte. Näiteks tõusid Tallinna sadama kaubamahud 1,4 miljonit tonni, samas kui teiste Läänemere sadamate mahud langesid. Meie sadamaid läbivates transpordikoridorides liikuvad kaubavood saavad põhja-lõuna suunal tulevikus lisa Rail Baltica rajamisega seoses. See aitab meie sadamatesse tuua Soome transiitkaupa, aga loob eeldused ka tootmise ja lisandväärtust andva ümbertöötlemise tekkeks uue raudtee lähedusse.”

Akkermann: Veeteetasu alandamine poole võrra hoiab laevad liikumas

Reformierakonna fraktsiooni poolt sõna võtnud Annely Akkermanni sõnul on laevanduse toetusmeetmed kogu Eesti majanduse toetusmeetmed. „Reisilaevad teenindavad liine Eesti ja Soome ning Rootsi vahel. Teatavasti on need riigid Eesti suurimad kaubanduspartnerid, sealjuures Eesti ekspordimahust 25%,“ selgitas Akkermann.

Ta lisas, et eelmisel aastal kasvas veeteetasude vähendamise mõjul ainuüksi Tallinna Sadama kaubamaht 7%, samas kui Läänemere piirkonna kaubamahud tervikuna vähenesid 7,9%, mis näitab, et ilmselt on Eesti veeteetasu olnud liiga kõrge.

„Valitsus plaanib jätkata reisilaevade erirežiimiga, mis tähendab tööjõumaksude tagastust summas, mis on Eestis makstud tulu- ja sotsiaalmaksu ning laevapereliikmete maksubaasilt, milleks on siis reakoosseisul 1,5 ja juhtivtöötajatel 2,5 -kordne alampalga määr, arvutatud tööjõumaksude vahe. Erirežiimi kehtestamiseks on saadud riigiabiluba kuni 2023 aastani. Hinnanguliselt on meetmest mõjutatud 3000 töökohta laevadel ja 100 töökohta kaldal, peamiselt 4 ettevõttes,“ märkis Akkermann.

Väliskomisjoni delegatsioon kohtub Helsingis Soome presidendiga

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on just praegu väga oluline jagada oma lähemate partnerite ja liitlastega informatsiooni selleks, et kindlustada meie regiooni julgeolek ja teha kõik, mis võimalik, et ära hoida julgeolekukriisi süvenemist Ukraina ümber. „Euroopa Liidu liikmesriikidena on Eestil ja Soomel mängida kaalukas roll ühenduse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel. See on praegu eriti aktuaalne, sest meie otsustest võib sõltuda kogu euroatlandi julgeolekuarhitektuuri tulevik,“ ütles Mihkelson visiidi eel.

Samuti kohtutakse Soome Välispoliitika Instituudi esindajatega ning külastatakse hübriidohtude vastase võitlusega tegelevat oivakeskust ja Eesti saatkonda.

Kolmapäeva hommikul kohtub väliskomisjon videosilla vahendusel Soome välisministri Pekka Haavistoga.

Delegatsiooni kuuluvad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Raivo Tamm, Indrek Saar, Mailis Reps, Henn Põlluaas ja Ruuben Kaalep.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee