Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 13. – 19. jaanuarini

Esmaspäev, 13. jaanuar

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – üks eelnõu: väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõu (110 SE).

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad peaminister Jüri Ratas Rail Balticu rahastamise (nr 11) ning kliimaneutraalsusele ülemineku ja tehnoloogiahüppe ettevalmistamise (nr 12) kohta, siseminister Mart Helme prokuratuuri sõltumatuse (nr 10) kohta ning sotsiaalminister Tanel Kiik e-sigarette puudutavate regulatsioonide (nr 14) ja ravimipoliitika (nr 18) kohta.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe ettepanekust, kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht Keit Kasemets; Eesti seisukohtadest 10. jaanuaril toimunud erakorralisel Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: Keskkonnaministeeriumi õigusloome plaanidest, kutsutud keskkonnaminister Rene Kokk;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE); spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE);

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine maaeluminister Arvo Alleriga; maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE);

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsaga; komisjoni tööst;

riigikaitsekomisjonis – Riigikantselei töörühma tegevusest riigi merelise ressursi arenguperspektiivide analüüsimiseks, kutsutud töörühma juht; olukorrast Lähis-Idas, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE), kutsutud eelnõu algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; sotsiaalvaldkonna rahastamist puudutavate EL fondide tegevusest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; arvamuse andmine keskkonnakomisjonile kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Riigikogu esimehe välissuhtlemisest, kutsutud Riigikogu esimees Henn Põlluaas; ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (104 SE); komisjoni tööst;

õiguskomisjonis – kell 11.15: relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE), kutsutud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni tööst; Siseministeeriumi jälitustoimingute aruande muudatustest;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli 2020. aasta tööplaanidest ning Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimate auditiasutuste Rail Balticu projekti ühisauditist, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 14: komisjoni tööst;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: kohtumine rahvastikuminister Riina Solmaniga.

Teisipäev, 14. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu: kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Eesti veekogude seisundi parandamisest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, kutsutud peaminister Jüri Ratas ja Riigikantselei Strateegiabüroo juht Henry Kattago;

maaelukomisjonis – arvamuse andmine keskkonnakomisjonile kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse esindajad;

majanduskomisjonis – elutähtsate teenuste toimepidevusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas ning oktoobritormist Lõuna-Eestis, kutsutud Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Elering ASi ning Elektrilevi OÜ esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 12.15: õiguskantsleri kirjast valimisjaoskondadele ligipääsetavusest, kutsutud Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, Õiguskantsleri, Riigikantselei, Eesti Valdade ja Linnade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ning Sotsiaalministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (130 SE) ning perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE), kutsutud rahandusminister Martin Helme; arvamuse andmine keskkonnakomisjonile kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ kohta;

riigikaitsekomisjonis – kell 15: kaitseminister Jüri Luige ülevaade riigikaitse arengukavast;

väliskomisjonis – 10. jaanuaril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu erakorralisest istungist ning arengutest Iraagis ja Lähis-Ida regioonis, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti Vabariigi suursaadikust, alalisest esindajast Euroopa Liidu juures, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadik Rein Tammsaar; Eesti Vabariigi erakorralisest ja täievolilisest suursaadikust, esindajast poliitika- ja julgeolekukomitees Euroopa Liidu juures, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadik Erika Ellamaa-Ots.

Sündmus

Kell 9.15 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Rumeenia suursaadiku Daniela Mihaela Cămărăşaniga.

Kell 19 – Eesti-Jaapani parlamendirühma liikmed kohtuvad Jaapani suursaadiku Hajime Kitaokaga.

Kolmapäev, 15. jaanuar

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Peaminister Jüri Ratase ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Teine lugemine – üks eelnõu: relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE).

Sündmus

Kell 18 – Eesti-Hiina parlamendirühm kohtub Hiina suursaadiku Li Chaoga.

Neljapäev, 16. jaanuar

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu: ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (104 SE).

Komisjonide istungid

rahanduskomisjonis – kell 13: kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE) (Riigikogu konverentsisaal).

väliskomisjonis – kell 13: Eesti seisukohtadest 20. jaanuaril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 9: 5G sageduslubadest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut.

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Rumeenia suursaadiku Daniela Mihaela Cămărășaniga.

Kell 10.15 – Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kohtuvad Euroopa Komisjoni asepresidendi Dubravka Šuicaga.

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Rumeenia suursaadiku Daniela Mihaela Cămărăşaniga.

Kell 14.30 – Eesti-Rumeenia parlamendirühma esimees Erki Savisaar kohtub lahkuva Rumeenia suursaadiku Daniela Michaela Camarasaniga.

Reede, 10. jaanuar

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: kohtumine Euroopa Komisjoni energiavoliniku Kadri Simsoniga; Eesti seisukohtadest 20. jaanuaril toimuval eurorühma kohtumisel ja 21. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud rahandusminister Martin Helme; Eesti seisukohtadest 20. jaanuaril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

Sündmus

Kell 12.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Kreeka suursaadiku Emmanouil Apostolakisega.

Välislähetused

5.–19. jaanuar
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb Londonis koolitusel „Global Master of Arts Program Class 2019-2020 at Fletcher School“ ja kohtumistel Venemaa infokampaaniate teemal.

14.–19. jaanuar
Riigikogu liige Ivari Padar võtab delegatsiooni liikmena osa Vabariigi Presidendi ametlikust visiidist Tšiilisse.

16.–18. jaanuar
Maaelukomisjoni liige Merry Aart osaleb rahvusvahelisel põllumajandus-, toiduainete- ja aiandusmessil Internationale Grüne Woche 2020 ning selle raames toimuval ülemaailmsel toidu- ja põllumajandusfoorumil (GFFA) Berliinis Saksamaal.

18.–20. jaanuar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeeste plenaaristungil Zagrebis Horvaatias.

19.–21. jaanuar
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb koolitusel NATO peakontoris Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Väliskomisjoni kohtumine Soome kolleegidega keskendus rahvusvahelisele poliitilisele olukorrale

Komisjoni esimees Enn Eesmaa rõhutas kahe komisjoni omavahelise koostöö väärtust. „On äärmiselt oluline, et Eesti ja Soome omavaheline regionaalne ning Põhja-Balti formaadis koostöö oleks jätkuvalt ja püsivalt tugev,“ sõnas Eesmaa.

Komisjonid vahetasid kogemusi mõlema tegevuse ja töökorralduse ning aktuaalsete teemade käsitlemise kohta. Arutleti seisukohti Euroopa Liidu poliitika, rahvusvahelise julgeoleku, NATO ning kaitsealaste küsimuste lahendamise osas. Samuti tulid kohtumisel jutuks suhted ühise naabri Venemaaga.

Ühistungil räägiti Soome-Eesti digikoostööst ning piiriülese andmevahetuse hetkeseisust ja edasistest plaanidest. Andmevahetuse eduka näitena mainiti alates selle aasta jaanuarist käivitunud digiretseptide vahetust ning Eesti apteekide Soome digiretseptide alusel ravimite väljastamist.

Eduskunta väliskomisjoni liikmed andsid ülevaate Soome sisepoliitika hetkeseisust ning vastasid Eesti kolleegide küsimustele seoses poliitilise olukorraga ja muutustega valitsuses.

Kohtumise fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 11. detsembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja rahandusminister Martin Helme.

Jüri Ratas vastab küsimustele õigusriigi, kokkuleppe, valitsemise põhimõtete, radarite ja tuuleparkide, valitsusvastutuse, harituse, peaministri ja tema juhtimisotsuste, sidususe ning valitsuse seisukohtade kohta.

Martin Helme vastab küsimusele Ida-Virumaa arengute kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõuga (51 SE) tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et valijad peaksid olema hääletamise ajal võimalikult võrdsetes tingimustes, mistõttu peaksid ka valimiskampaania reeglid olema hääletamisperioodi vältel võimalikult ühesugused. Valimispäeval agiteerimise keelu mõju kahandab asjaolu, et üha rohkem inimesi hääletab eelhääletamise ajal, mil aktiivne agitatsioon on lubatud. Näiteks 2019. aasta Riigikogu valimistel oli eelhääletamisel osalenute osakaal 39,3 protsenti. Seletuskirjas tuuakse välja, et olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse ka riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on olnud tasuta teenus.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sealhulgas laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.

Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega 2020. aasta 1. juulini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse eelnõuga kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,7 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Teine lugemine – neli eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse eelnõuga (74 SE) langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada ELi poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada ELi kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua ELi kodanikele lähemale.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (103 SE) tugevdatakse tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandatakse asutuste vahelist koostööd piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lahendamisel.

Eelnõuga tehakse täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL-i otsekohalduva määruse (nn CPC määrus) rakendamiseks. Lisaks muudetakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda paindlikumaks.

CPC määrusega suunatakse liikmesriike tagama järelevalveasutustele piisavaid volitusi, mis võimaldavad teha tõhusat järelevalvet digitaalses keskkonnas. Seetõttu antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õigused järelevalve tegemisel digitaalses keskkonnas – õigus saada teavet igalt isikult (sh krediidiasutustelt), tehingus vastutava isiku tuvastamisel. Samuti antakse TTJAle õigus äärmuslikul juhul takistada tarbijate õiguste tagamiseks juurdepääsu veebiliidesele (nt e-poele, mobiilirakendusele). Õiguste kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Määruse rakendamiseks täiendatakse ja ühtlustatakse CPC määrusega hõlmatud valdkondades sanktsioone.

Tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehakse muudatused, et tõhustada ja lihtsustada tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist. Näiteks võimaldatakse vaidluste lahendamist üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja  tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) luuakse võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARISe koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARISes need andmed ei kajastu.

Edaspidi hakatakse NARISesse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARISe turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.

Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) käsitleb selliste skeemide alast teabevahetust, mis mõjutavad maksustamist, finantskontode alast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.

Peamine huvi on maksuhalduritel saada teavet riikide maksuseaduste vahelisi lünki kuritarvitavate agressiivsete maksuplaneerimise skeemide kohta. Agressiivne maksuplaneerimine ei ole standardsete ja ajas püsivate tunnustega määratletav, seega sätestatakse rahandusministri määrusega loetelu tunnustest, millele vastav skeem tuleb maksuhaldurile esitada. Sätestatakse kriteeriumid, mis võivad viidata agressiivsele maksuplaneerimisele või tegevusele, mille kaudu oma varasid peita.

Teavet peavad esitama eelkõige Eestis tegutsevad maksunõustajad, kes on skeemi välja töötanud. Kolmandast riigist tellitud või ise välja töötatud skeemi kohta esitab teabe maksumaksja ise. Samuti peab maksumaksja esitama skeemi ise juhul, kui skeemi välja töötanud advokaat või audiitor ei esita teavet seadusest tuleneva kutsesaladuse kaitse tõttu, kui klient teda sellest ei vabasta.

Skeem tuleb esitada maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates selle kliendile üleandmisest, selle rakendamiseks valmisolekust või rakendamise esimeste toimingute tegemisest. Sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem. Maksuhaldurid edastavad kogutud teabe Euroopa Komisjoni peetavasse kesksesse registrisse.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Moldova suursaadiku Inga Ionesiiga.

Välislähetused

3.–11. detsember

Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender osaleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungil Madridis Hispaanias.

8.–11. detsember

NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ning delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja osalevad NATO PA Transatlantilisel foorumil Washingtonis USAs.

11.–14. detsember

Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb kliimaneutraalsuseteemalisel konverentsil COP25 Madridis Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Raivo Tamm: Euroopa Liit peab laienemispoliitikat jätkama

Riigikogu väliskomisjoni liige Raivo Tamm rõhutas oma tänases kõnes, et Euroopa Liit ei tohi unustada sündmusi Ukrainas ning igasugune agressioon Euroopas tuleb hukka mõista. Lisaks rõhutas Tamm, et Euroopa Liit peab jätkama oma laienemispoliitikat, et tagada kontinendi stabiilsus ja julgeolek.

Raivo Tamme sõnul on Euroopa Liit aastate jooksul üle elanud mitmeid kriise. „Lähiajaloost meenuvad nii majandus- kui ka rändekriis ning täna räägime üle kogu maailma ka kliimakriisist. Kõik need kriisid on näidanud, et Euroopa riigid suudavad rasketel hetkedel teha koostööd ja püsida ühtsena. Samas tundub, et EL on hakanud unustama väärtusruumi ja julgeolekukriisi. Viimase kümnendi sündmuseid n-ö Euroopa tagahoovis Georgias ja Ukrainas ei tohi unustada,“ ütles Tamm.

 Tamme sõnul on oluline, et Euroopa Liit jätkaks oma laienemispoliitikat. „Me näeme Euroopa Liidu laienemispoliitika kasu ja edukust igapäevaselt enda ja oma lähinaabrite näitel. Vajalikud eeltingimused täitnud kandidaatriigid peavad saama võimaluse alustada ühinemisläbirääkimisi. Eesti kohustus on oma partneritele meenutada, et laienemispoliitikat tuleb jätkata nii Lääne-Balkanil kui ka meie idapartnerlusriikidega. Euroopa Liidu positiivne sõnum nendele riikidele aitab ületada korruptsiooni ja rahvuslikud konfliktid ning laiendada Euroopa demokraatlikke õigusriikide ringi. Euroopa lähiümbruse stabiliseerimine ning lõimimine Euroopaga on oluline Euroopa mandri terviku stabiilsusele ja julgeolekule,“ ütles Tamm.

„Ühendusele, mis on loodud kui rahuprojekt, on sõjalise agressiooniga seonduvad küsimused alati keerulised. See aga tähendab, et see maailmaajaloos ainulaadne rahu- ja julgeolekuprojekt peab kasutama oma pehmet jõudu, et ehitada üles usaldust ja laiendada oma väärtusruumi. Pehme jõu juurde kuulub ka poliitiline järjepidevus, mis tähendab igasuguse agressiooni hukkamõistmist meie kontinendil,“ lõpetas Tamm.

Tänasel Riigikogu istungil istungil tegi peaminister Jüri Ratase ettekande valitsuse tööst Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Majanduskomisjon tutvus regionaalse majanduse tuleviku arengustsenaariumitega

Keskus töötas välja neli stsenaariumi: Suur-Tallinna, kasvukeskuste Eesti, ökokapitalistliku Eesti ja ökokogukondade Eesti stsenaariumi. Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on poliitikakujundajatel võimalik plusse ja miinuseid vaagides konkreetsetele arengusuundadele enam tähelepanu pöörata ja läbi otsuste tuleviku osas sõna kaasa öelda. „Kui lastakse asjadel isevoolu areneda, siis tundub tänaseid arenguid jälgides Suur-Tallinna stsenaarium üks tõenäolisemaid. Ehk kus juba on, sinna tuleb ja tekib juurde. Aga see ei ole kogu Eesti arengule kindlasti parim.“

Sester täpsustas, et sotsiaalse ebavõrdsuse ja regionaalselt tasakaalust väljas piirkondade vältimiseks tasuks hoogu anda hoopis kasvukeskuse Eesti stsenaariumile, mis annaks piirkondadele suurema autonoomia. „Selle stsenaariumi järgi on majanduslik ja poliitiline stabiilsus tagasi meelitanud suure hulga varasemalt välja rännanuid ning pealinnaregiooni rahvaarvu ja majandusliku osakaalu kasv pidurdub,“ ütles Sester.

„Nn öko-stsenaariumid on samuti tähtsad, kuid need ei saa võtta kogu tähelepanu. Usun Eesti elanike tervesse mõistusesse, et loodust ja keskkonda säästev majandus on terviklikult meie eesmärk,“ lisas Sester.

Ka majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson pidas praegusi trende silmas pidades kasvukeskuste stsenaariumi Eestile sobivaimaks, sest piirkondade arengu erisused on meil juba praegugi suured ja kahanemise asemel kasvavad. „Ilma reaalseid samme astumata põlistame Suur-Tallinna, sest praegu jätkub inimeste ja ressursside koondumine pealinna piirkonda,“ ütles Jaanson.

„Meie huvi võiks olla aga see, et kuigi Eesti elanikkond koondub küll edaspidigi linnadesse, siis see toimuks suuremate maakonnalinnade tööturualade piires. Sellele aitaks kaasa muu hulgas transpordiühenduste, kiire interneti ja targa elektrivõrgu väljaarendamise toetamine ning see, kui regionaalsel tasandil on suurem otsustusõigus ja kohalikel omavalitsustel suurem finantsautonoomia,“ rääkis Jaanson.

Uuringut tutvustasid Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja uuringute juht Meelis Kitsing.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon arutas kliimaneutraalsuse saavutamise plaane

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul oli see keskne teema tänasel komisjoni istungil, kus soovisime teada Eesti Energia AS-i plaane kliimaneutraalsuse saavutamise kontekstis seoses uue rafineerimistehase ja õlitehaste rajamise kavaga. Selgitusi jagasid Eesti Energia juhid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Rahanduskomisjon saatis tuleva aasta riigieelarve kolmandale lugemisele

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et fraktsioonid ja Riigikogu liikmed tegid regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot.

„Täiendavaid vahendeid soovitakse eraldada kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele,“ ütles Kokk.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepanekud, mis olid laiema haardega ja seotud eelarve struktuursesse tasakaalu viimise, keskmise pensionide tulumaksust vabastamise, õpetajate palkade suurendamise, eesti keele õppe parandamise ning teadus- ja arendustegevusega.

„Rahanduskomisjon vaatas läbi laekunud muudatusettepanekud. Ettepanekud, mille katteallikad sobisid koondati ja need leiavad kajastamist rahanduskomisjoni tehtud muudatusettepanekutes, mis leidsid hääletamisel toetamist. Suurim muudatus on seotud Top-Up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et nüüd on toetuse kogumaht kokku 10,3 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri  sõnul tuleb kahjuks tõdeda, et koalitsiooni erakondadele sobib see, et Riigikogu eelarve üle sisulist arutelu ei pea ning muudatusi ei tee, vaid tegeleb pisikeste summade jagamisega omadele. „Tuleviku jaoks olulised teemad koalitsioonierakondi üldse ei huvita,“ nentis Lauri.

Rahanduskomisjoni istungil kiideti heaks ka seadusemuudatus, mille tulemusel saavad  katmikaladel köögivilja kasvatavad ettevõtted vähendada energiaintensiivsete elektriaktsiisi määra 90-protsendiliselt ehk praeguselt 4,47 eurolt 0,5 eurole megavatt-tunni eest ja taotleda oma gaasiaktsiisi vähendamist Euroopa Liidu miinimummäärani ehk 11,3 eurole 1000 kuupmeetri kohta. Seni ei ole Eestis katmikalad saanud kasutada Euroopa Liidus laialt levinud võimalust gaasiaktsiisi soodustuseks, ütles Kokk.  

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

2020.aasta riigieelarve eelnõu kolmas lugemine on Riigikogu 11. detsembri istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu ravimiseaduse muutmiseks

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 10 detsembril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE).

Eelnõu alusel kaovad seadusest omandipiirangud. Eelnõu kohaselt võib olla apteegi omanik ükskõik milline füüsiline või juriidiline isik, sh ravimite hulgimüüja. Suuremates linnades antakse haruapteekidele üleminekuaeg, et neid saaks muuta üldapteekideks.

Seletuskirjas põhjendatakse, et eelnõu eesmärk on muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64 protsenti apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid.  Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 9. detsembril algatatud äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) eelnõu (117 SE).

Eelnõuga lihtsustatakse osaühingu osade võõrandamist ning kaotatakse ebavajalikud piirangud ja vorminõuded. Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille osakapital on üle 25 000 euro, näha põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vormivabadus. Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi.

Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris). Kohustustehingu notariaalse tõestamise nõue tähendab, et selles vormis peavad olema lisaks müügilepingule ka näiteks optsioonilepingud jm ühinguõiguses tavalised kokkulepped, millega kohustutakse osa omandama või võõrandama.

Seletuskirjas märgitakse, et osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudena jääb üldiselt kehtima notariaalse tõestamise nõue, kuid eelnõuga võimaldatakse osaühingul kõigi osanike nõusolekul sellest loobuda. Sellise võimaluse saab valida osaühing, mille osakapital on üle 25 000 euro. Piirangu eesmärgiks on tagada, et osaühingul on olemas võimekus ise pidada arvestust oma osanike üle ja teavitada muudatustest osanike andmetes äriregistrit. See piirang välistab võimaluse, et vormivaba käsutustehing valitakse osaühingu asutamisel ilma osakapitali sissemakseta (ilma kohese sissemakseta saab asutada osaühingu, mille osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Üle 25 000-eurose osakapitaliga osaühinguid on praegu ligikaudu 20 000 ehk umbes 1/10 kõigist osaühingutest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 9. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE).

Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingu jõustumisega kaasneb positiivne mõju maksumaksjatele, kes saavad Guernseyst tulu, mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas jurisdiktsioonis. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga.

Guernsey on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sõltlasterritoorium. Sõltlasterritoorium ei ole iseseisev rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta võib sõlmida rahvusvahelisi lepinguid enda nimel, ent üksnes Ühendkuningriigi valitsuse loal. Lisaks Guernseyle on Eesti sõlminud maksulepingu ka Jersey ja Mani saarega, kes on samuti Ühendkuningriigi sõltlasterritooriumid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Hando Tõnumaa 18. novembril algatatud kollektiivne pöördumine „Tõstame parvlaev Estonia vraki üles“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.

Kollektiivses pöördumises tehakse ettepanek tõsta merepõhjast üle parvlaeva Estonia vrakk, mis uppus 28. septembri 1994. aasta öösel reisil Tallinnast Stockholmi. Sellega soovitakse saada vastused küsimustele, mis on pöördumise algatajate sõnul 25 aastat painanud inimeste meeli.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

Pentus-Rosimannus: valitsuse passiivsus Euroopa suunal on murettekitav ja ohtlik

“Euroopa on maailma moraalne selgroog, mida paljud tahaksid murda. On asju, mis seda selgroogu tugevana hoiavad. On neid, mis võiksid olla palju paremini,” ütles varasem välisminister. Ta rõhutas, et Euroopa Liit on globaalne liider kliimapoliitikas ja ka Eestil on juba välja pakkuda suurepäraseid uue tehnoloogia lahendusi. “Just neid toetavasse teadusesse, uudsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse tuleb investeerida. Mitta matta maksumaksja raha vastu igasugust loogikat fossiilsete kütustega seotud arendustesse.”

Pentus-Rosimannus tõi kõnes välja, et Euroopa ühendamine on alles pooleli. “See puudutab nii ääremaadeni ulatuvaid füüsilisi ühendusi, teenuste liikumist, aga ka Euroopa Liidu õigusrežiimi. Rääkige ükskõik millise ettevõtjaga, kes soovib tegutseda mitmes liikmesriigis. Nõuded on erinevad, õigusruumid on erinev, pole olemas seda ühte ust, millest läbi minnes avaneb kõikide liikmesriikide turg. Protektsionism, fragmenteeritus pole kuskile kadunud,” märkis Pentus Rosimannus. “Kus on Eesti valitsuse uued algatused selle muutmiseks?”

Pentus-Rosimannuse sõnul peab Eesti julgema võidelda ka nende riikide eest, kes on valinud euroopameelse tee, täitnud kõik ühenduse kriteeriumid ja kes nüüd ukse pealt kirtsus nina tehes tagasi saadetakse. “Õiguse ülimuslikkuse printiibist ei pea rääkima vaid Ungari ja Poola kontekstis. See peab kehtima kogu ELile. Euroopa Liidust ei tohi käituda sõnamurdjalikult kandidaatriikide suhtes, kes on täitnud kõik tingimused, mis neile esitatud on.”

Kolmanda olulise väljakutsena Euroopale tõi Pentus-Rosimannus välja ühiskondade vananemise. “Eesti on olnud aastaid vanemate inimeste tööhõive poolest Euroopas pikalt eest ära. Meie mudelit käidi uurimas, seda, kuidas me kogemustega vanemaid inimesi motiveerisime tööd jätkama, seda võeti eeskujuks. Nüüd on Eesti valitsus aga teinud muudatused, millega pani ajama täpselt vastupidises suunas. Meie eelist mängitakse maha,” märkis Pentus-Rosimannus.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees oli kriitiline ka Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi planeerimise teemal. “Kus need jõulised ja kõlavad valitsuse seisukohad on? Pole. Võtame tänase arutelu ise kokku ja ütleme, et kui järgmise perioodi EL eelarve raha ei lähe vananemise ja kliimamuutuste pööramiseks meie uueks võimaluseks, siis on see raisatud raha. Sellest tulebki järgmistel aastatel lähtuda,” lõpetas Reformierakonna fraktsiooni asejuht.

Riigikogu Toimetiste värske number keskendub Eesti teadusele

Mida meie vajame Eesti teaduselt ja mida Eesti teadus vajab meilt, arutlevad uut numbrit tutvustavas paneeldiskussioonis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ning teadus- ja arendusprodekaan Kairi Kreegipuu. Paneeli juhib RiTo peatoimetaja Mart Raudsaar.

Jaak Aaviksoo käsitleb RiTo uues numbris ilmuvas essees teaduse rahastamist. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere annab ülevaate Akadeemia viimasest viiest aastast ning tulevikuplaanidest. Soomere toob välja, et kaasaja muutuvas maailmas, eriti tõejärgse või tõepõhjatu otsustamisviisi pealetungi ja libateaduse erinevate versioonide vohamise kontekstis, on järsult kasvamas taoliste seltside roll teadmuspõhise maailmapildi säilitajatena ühiskonnas.

Koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnaga ilmub värskes ajakirjas ühekordne rubriik „Rahvusülikool 100 – Eesti läbi sotsiaalteaduste prisma“. Rubriigis võtavad sõna Tartu Ülikooli psühholoogid, sotsioloogid, politoloogid ning haridus- ja õigusteadlased.

Riigikogu kodukorra kujunemisest kirjutab enda järjejutus Jüri Adams. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Lauri Leppik annab ülevaate uurimusest Eesti pensionite piisavuse ja jätkusuutlikkuse kohta.

RiTo 40. numbri tekstid ja joonised on peatselt kättesaadavad ajakirja veebilehel. Kodulehel saab tutvuda ka kõigi varasemate numbritega ning teostada märksõnaotsingut üle terve tekstimassiivi.

Ajakirja on võimalik osta Eesti Rahvusraamatukogu infoletist ja Parlamendi poest Toompeal. Mahukat, enam kui 200-leheküljelist ning kaks korda aastas ilmuvat ajakirja võivad kõik huvilised tellida ka RiTo kodulehe vahendusel.

Järgmine RiTo number ilmub 2020. aasta juunis.

Riigikogu Toimetiste esitlusest toimub veebiülekanne.

Lisainfo:

Mart Raudsaar
Riigikogu Toimetised peatoimetaja
tel 56 461 939
e-post mart.raudsaar@riigikogu.ee

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee