Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. märtsiks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja rahvastikuminister Riina Solman.

Jüri Ratas vastab küsimustele eriolukorras sätestatud piirangute efektiivsuse, kriisi leevendamiseks ja haavatavamate elanikkonna rühmade kaitseks valitsuse poolt kavandatud tegevuste, viiruse tõttu töölt eemale jäävate inimeste kodus olemise kompenseerimise, erimeetmete ning kohalike omavalitsustega tehtava koostöö kohta eriolukorra rakendamisel. Veel vastab peaminister küsimustele eriolukorras tegutsemise, isikukaitsevahendite piisavuse, Saksa-Poola piiril kinni jäänud eestlaste koju toomise, toetusmeetmete paketi, täpseks viirusega võitlemiseks statistika kogumise ning riigi võimaluste kohta viirusega võitlemisel. Ratas vastab samuti küsimustele ravimise võimekuse, välismaal viibivate kodanike koju toomise ning kohalike omavalitsuste toetamise kohta kriisiolukorras.

Jüri Luik vastab küsimusele sõjaliste õppuste kohta.

Riina Solman vastab küsimusele eriolukorra meetmete kohta sünnitusabi andmisel.

Komisjoni istung

sotsiaalkomisjoni erakorralisel istungil – kell 11: Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimise komisjoni tegevusest.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmiseks

Valitsuse 16. märtsil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE).

Eelnõuga moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse keeleinspektsioon ümber keeleametiks. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude valitsusasutusse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades.

Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa riigiasutuste ühtsemale toimimisele, tõhustatakse riigi strateegiliste ülesannete täitmist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, olemasolevaid ressursse kasutatakse tõhusamalt ja mõjusamalt, sealhulgas kompetentsi, ning pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 16. märtsil algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (164 SE).

Eelnõuga moodustatakse Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal Põllumajandus- ja Toiduamet, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2021. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule asutuste ühinemisega kaasnevad toimingud, sealhulgas loodava ameti põhimääruse, struktuuri ja teenistujate koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud; ühendamisega seotud võimalike kulude kavandamine ja uue asutuse eelarve koostamine ning muudetavate seaduste alusel õigusaktides vajalike muudatuste tegemine. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 16. märtsil algatatud Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE).

Eelnõuga viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut ELi määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Kristina Kallase  9. märtsil algatatud kollektiivne pöördumine “Anname koolikogukonnale suuremad õigused” ja edastati see menetlemiseks  kultuurikomisjonile.

Pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek muuta põhikooli ja gümnaasiumiseadust, tuues sisse nõue, et direktori töölevõtmisel ja vallandamisel on vajalik kooli hoolekogu nõusolek. Samamoodi tehakse ettepanek kaaluda võimalust sätestada hoolekogule õigus algatada direktori vallandamise protseduur juhtudeks, kui kooli kogukond ei ole kooli juhi tööga rahul. Lisaks peab direktorit puudutava otsuse vastuvõtmise korda sisse viima maksimaalse avatuse, kogukonna ligipääsu arutelule, arutelukäigu ja muu info kättesaadavuse.

Riigikogu juhatus otsustas registreerida alates 16. märtsist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimeheks Alar Laneman senise aseesimehe Uno Kaskpeiti asemel.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 18. veebruariks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (100 SE) täpsustatakse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

Tulumaksu erirežiim loodi seadusega, mille jõustumine sõltub Euroopa Komisjonilt saadavast riigiabi loast. Seadusega kehtestati laevandusettevõtetele kaupade või reisijale rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu kohta laeva tonnaažist, mitte dividendidest sõltuv alternatiivne maksustamise kord ning erisused laevapere liikmetele makstava tasu maksustamisel.

Eelnõuga ei muudeta maksuerirežiimi põhitingimusi, täpsustatakse vaid üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo tuludest. Näiteks kajuti tasu eest kasutusse andmine on põhitegevus, kuid kauba müüjale või teenuse osutajale laevas asuva ruumi üürile andmine on lisategevus.

Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varem kehtinud seaduse järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (138 SE) võimaldatakse valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kooskõlastamise nõue, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase.

Seletuskirjas märgitakse, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnakute mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – strateegiast „Eesti 2035“;

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindaja; kultuuriehitiste investeerimise otsusest; kõrghariduse rahastamisest (ruum L 333);

maaelukomisjonis – kalapüügist siseveekogudel, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjon – väljasõiduistung (Kaitseministeerium);

sotsiaalkomisjonis – rahvastiku tervise arengukavast aastateks 2020-2030, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti Apteekide Ühenduse algatatud kollektiivsest pöördumisest apteegireformi kohta, kutsutud algataja esindaja, Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena, kutsutud Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson (videokonverents) ja Välisministeeriumi esindajad;

õiguskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisistung – korruptsioonivastasest seadusest tulenevate toimingupiirangute mõjust meditsiinitöötajate töös, kutsutud Tallinna Arstide Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeeriumi, Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni, Politsei- ja Piirivalveameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal).

Sündmused

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Prantsusmaa suursaadiku Eric Lamouroux’ga.

Kell 15 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Tšehhi peaministri Andrej Babišiga. Kohtumisel osalevad ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ja Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees Aivar Sõerd.

Kell 17 –Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott osaleb Saksamaa suursaadiku Christiane Hohmanni kutsel „Tallinn Talks“ arutelul teemal „Liikudes kliimaneutraalsuse poole – väljakutsed ja võimalused“.

Välislähetused

16.–19. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone ja delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ning Jevgeni Ossinovski (17.–19.02) osalevad assamblee kaitse-, majandus- ja poliitikakomitee istungil Brüsselis Belgias.

17.–19. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut ning rahanduskomisjoni liikmed Jürgen Ligi ja Andres Sutt (18.–19.02) osalevad Euroopa Liidu parlamentide vahelise stabiilsuse, majandusliku koostöö ja juhtimise konverentsil (IP SECG) Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu korrastas sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmise korda

Riigikogu võttis vastu spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis korrastab sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmise korda ning aitab võidelda kihlveopettuste ja dopingutarvitamisega.

Seaduse kohaselt võib sportlasele maksta sportlasestipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendriaastas. Piirmäär korrastab senist stipendiumide maksmise korda, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Sportlasele võib maksta sportlasetoetust maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus, eeldusel, et temaga on sõlmitud töö- või muu võlaõiguslik leping. Stipendiumi sellisel juhul maksta ei tohi.

Seadusega täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit. Seadus näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kristina Šmigun-Vähi (RE) ja Indrek Saar (SDE).

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (105 SE) poolt hääletas  82 saadikut.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal, Peeter Ernits ja Helmen Kütt.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Sotsiaalkomisjon saatis ravimiseaduse muutmise eelnõud esimesele lugemisele

Sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul otsustati kõik kolm eelnõud täiskogu ette saata, kuid komisjon ei kujundanud seekord arvamust, kas esimene lugemine lõpetada, vaid jättis eelnõude saatuse üle otsuse langetamise täiskogule. Ta lisas, et Riigikogu kodukorra kohaselt lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta juhul kui ükski fraktsioon läbirääkimistel ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut. „Kuna küsimus on nii laiapõhjaline ja suurt mõju avaldav, siis oleks õiglane, kui seisukohta ei kujundataks vaid sotsiaalkomisjoni liikmetest saadikute arvamuse järgi, vaid see sünniks võimalikult suure hulga saadikute otsusena,“ ütles Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et tema praktikas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme ja juhina on selline juhus esmakordne, kus komisjon ei kujunda oma seisukohta ja saadab seaduse eelnõud täiskogule otsustamiseks. „Eelnõude saatus täiskogu ees on aimatav. Küllap otsustatakse sotsiaaldemokraatide eelnõude lugemine katkestada ja edasi minna EKRE eelnõuga, kuhu siis on võimalik muudatusettepanekuid esitada,“ sõnas Kütt.

Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 127 SE soovitakse võimaldada haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua, eelnõu 139 SE keskseks eesmärgiks on muuta ravimiseaduse sätteid selliselt, et ravimiseaduse regulatsioon ei piiraks apteegipidaja omandit ning eelnõu 141 SE fookuses on see, et proviisoromandi nõue loetaks täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks on mitu proviisorit ühiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Reformierakond annab uuesti sisse arupärimise Venemaa mõjutustegevust, mida Henn Põlluaas keeldus siseministrile edastamast

“EKRE on nüüd asunud takistama Venemaa mõjutustegevuse piiramise teemal aru pärimist siseminister Mart Helmelt. Spiiker Henn Põlluaas teatas ootamatult, et keeldub oma parteilisele ülemusele Mart Helmele Riigikogu ametlikku arupärimist edastamast, justkui ei oleks julgeoleku teemad siseministri vastutada. Mida karta on? Puudutasime õrna kohta?” ütles arupärimise üle andnud Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus.

Ta selgitas, et 27 saadikut küsisid, mida sisulist on siseminister ette võtmas, et Vene mõjutustegevust ja Kremli propagandakanalitesse raha suunamist Eestis piirata ning millised on siseministeeriumi poolt plaanitavad seadusemuudatused.

“See, kui EKRE tunneb ennast Venemaa mõjutustegevuse teemal ebamugavalt, ei anna Riigikogu spiikrile õigust blokeerida oma poliitilise suva järgi parlamendiliikme õigust aru pärida,” ütles Pentus-Rosimannus. Tema sõnul plaanivad saadikud arupärimise uuesti sisse anda ning spiikrilt küsida, mis asjaoludel ta selle edasi saatmata jättis.

Õiguskomisjon toetas osa võõrandamise lihtsustamist

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid selgitas, et komisjoni otsustas ühendada valitsuse algatatud ja komisjoni algatatud eelnõud ning tegi ühendatud eelnõus kaks olulist muudatust.  „Antud eelnõu elavdab vastuvõtmisel lisaks idusektorile kogu majanduskeskkonda,“ sõnas Karilaid.  

Karilaid ütles, et eelnõu sisulisel arutelul jõudis komisjon konsensusele, et iduettevõtetesse investeeringute soodustamiseks tuleb osa võõrandamist lihtsustada. „Komisjon tegi põhikirja muutmise eeldusena ettepaneku osakapitali sissemakse suurust vähendada esialgselt kavandatud 25 000 eurolt 10 000 eurole, samas toetas ettepanekut kehtestada reaalse rahalise sissemakse nõue. Sama laieneb ka osa pantimisele,“ rääkis Karilaid. „Osa võõrandamisel ei ole aga edaspidi vaja enam notari juurde minna, kuid tehing peab olema vormistatud kirjalikult.“

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi sõnul on täna välisinvestorite jaoks iduettevõtete osa võõrandamine keeruline. „Riigid võistlevad siin ka selle nimel, kes need ettevõtted ja nende maksutulu endale saavad,“ rääkis Kivimägi. „Samas möönan, et osa võõrandamise lihtsustamisega kannatab mõnevõrra õiguskindlus, kuivõrd filter notari toimingute näol kaob ära.“

Kahe eelnõu ühendamisel tekkinud äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) eelnõu (148 SE) teine lugemine on kavandatud  26. veebruarile ja kui teine lugemine lõpetatakse, tuleb seadus lõpphääletusele 10. märtsil.  

Seaduse vastuvõtmisel jõustub see 1. augustil.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni ühisel istungil käsitleti strateegia „ Eesti-2035“ koostamist

Arutluse all olid Eesti majanduse oluliste valdkondade mõjukuse tagamine ja paindliku majanduskonna  suurendamine, uuendusmeelse ja vastutustundliku ettevõtluse soodustamine, majanduse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine, üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, samuti rahanduse ja majanduskeskkonna stabiilsuse tagamine tagamaks riigi konkurentsivõime.

Komisjonide istungil osalesid Riigikantselei strateegiabüroo ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ühisel istungil käsitleti strateegia „ Eesti-2035“ koostamist

Arutluse all olid Eesti majanduse oluliste valdkondade mõjukuse tagamine ja paindliku majanduskonna  suurendamine, uuendusmeelse ja vastutustundliku ettevõtluse soodustamine, majanduse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine, üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, samuti rahanduse ja majanduskeskkonna stabiilsuse tagamine tagamaks riigi konkurentsivõime.

Komisjonide istungil osalesid Riigikantselei strateegiabüroo ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Kohtumine Taani parlamendi kaitsekomisjoniga

Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtusid 17. veebruaril 2020 16-liikmelise Taani parlamendi kaitsekomisjoni delegatsiooniga, mida juhib komisjoni esimees Naser Khader.