Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 19. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) luuakse võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARISe koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARISes need andmed ei kajastu.

Edaspidi hakatakse NARISesse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARISe turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.

Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.

Pärast istungit on Riigikokku oodata jõuluvana.

Komisjoni istung

õiguskomisjonis – kell 9: riigi peaprokuröri kandidaadist, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja peaprokuröri kandidaat Andres Parmas.

Sündmus

Kell 9 – väliskomisjoni ja rahanduskomisjoni liikmed kohtuvad USA Kongressi nõunikega.

Välislähetus

18.–23. detsember
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsiooni liikmed Heljo Pikhof ja Johannes Kert osalevad parlamendivalimiste vaatlemisel Taškendis Usbekistanis.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu võttis vastu e-kaubanduse tarbijate huve kaitsva seaduse

Seadusega tehakse täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL-i otsekohalduva määruse (nn CPC määrus) rakendamiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda.

CPC määrusega suunatakse liikmesriike tagama järelevalveasutustele piisavaid volitusi, mis võimaldavad teha tõhusat järelevalvet digitaalses keskkonnas. Seetõttu antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õigused – õigus saada teavet igalt isikult (sh krediidiasutustelt) tehingus vastutava isiku tuvastamisel. Samuti antakse TTJAle õigus äärmuslikul juhul takistada tarbijate õiguste tagamiseks juurdepääsu veebiliidesele (nt e-poele, mobiilirakendusele). Õiguste kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Määruse rakendamiseks täiendatakse ja ühtlustatakse CPC määrusega hõlmatud valdkondades sanktsioone.

Tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehakse muudatused, et tõhustada ja lihtsustada tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist. Näiteks võimaldatakse vaidluste lahendamist üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita.

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (103 SE) poolt hääletas 91 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse:

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadus (89 SE) käsitleb selliste skeemide alast teabevahetust, mis mõjutavad maksustamist, finantskontode alast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.

Peamine huvi on maksuhalduritel saada teavet riikide maksuseaduste vahelisi lünki kuritarvitavate agressiivsete maksuplaneerimise skeemide kohta. Agressiivne maksuplaneerimine ei ole standardsete ja ajas püsivate tunnustega määratletav, seega sätestatakse rahandusministri määrusega loetelu tunnustest, millele vastav skeem tuleb maksuhaldurile esitada. Sätestatakse kriteeriumid, mis võivad viidata agressiivsele maksuplaneerimisele või tegevusele, mille kaudu oma varasid peita.

Teavet peavad esitama eelkõige Eestis tegutsevad maksunõustajad, kes on skeemi välja töötanud. Kolmandast riigist tellitud või ise välja töötatud skeemi kohta esitab teabe maksumaksja ise. Samuti peab maksumaksja esitama skeemi ise juhul, kui skeemi välja töötanud advokaat või audiitor ei esita teavet seadusest tuleneva kutsesaladuse kaitse tõttu, kui klient teda sellest ei vabasta.

Skeem tuleb esitada maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates selle kliendile üleandmisest, selle rakendamiseks valmisolekust või rakendamise esimeste toimingute tegemisest. Sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem. Maksuhaldurid edastavad kogutud teabe Euroopa Komisjoni peetavasse kesksesse registrisse.

Seaduse poolt hääletas 88 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis oli kõne all apteegireformi tulevik

Pikhof viitas, et apteegireformi ümberkorraldusteks on antud aega viis aastat ja tuleva aasta aprill pole mitte reformi alguse, vaid lõpu tähtaeg. Tema sõnul on suurem osa tööst tehtud, kuid apteekide müük ei edene, sest hulgimüüjad ei soovi neid käest anda. Pikhof soovis teada, kas vastab tõele kuuldus, et apteekide omandiõiguse üleminekuks on kavas anda rohkem aega kui 1. aprillini 2020.

Minister Kiik vastas, et aeglaste muutuste üks põhjus on olukord, kus kõigil turuosalistel on olnud võimalus tegutseda kehtiva turukorralduse tingimustes takistamatult nii kaua, kuni reformi tähtaeg kätte jõuab. „Kindlasti tagantjärele tarkusena, mis tundub võib-olla nüüd isegi suisa loogiline, olnuks õige juba 2014–2015 aastal või hiljemalt eelmise parlamendi koosseisu jooksul kehtestada selged vaheetapid,“ ütles Kiik. Tema sõnul olnuks vaja kehtestada vahetähtajad, mis kuupäevaks muutuvad haruapteekide, millal suuremate linnade, keskmiste keskuste ja väiksemate kohtade apteekide omandisuhted. Kiik kinnitas, et on ametis oldud kolmveerand aasta jooksul korduvalt kohtunud apteegireformi osapooltega. „Oleme esitanud näiteks konkreetses töörühmas 16 erinevat ettepanekut laiemalt ravimitele, tarneraskuste leevendamisest kättesaadavuse parandamiseks, ka apteegireformi paremaks elluviimiseks,“ ütles Kiik. Ministri sõnul toetab ta etapikaupa lähenemist ja kirjalikud ettepanekud selle kohta jõuavad tänase päeva jooksul Riigikogu sotsiaalkomisjonile.

Sotsiaalminister Tanel Kiik vastas ka Helmen Küti küsimusele hoolduskindlustuse kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Kaja Kallase küsimusele Eesti ja Soome suhete, Jevgeni Ossinovski ja Jaak Juske küsimustele riigi olukorra, Urve Tiiduse küsimusele sidusa ühiskonna, Riina Sikkuti küsimusele kujunenud olukorra ja Mart Võrklaeva küsimusele hariduse kohta.

Kaitseminister Jüri Luik vastas Johannes Kerdi küsimusele kaitsepoliitika, Heiki Kranichi küsimusele rahvusvahelise koostöö ja Siim Kallase küsimusele valitsuse tegevuse kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kaitsetööstusettevõtte Milrem LCM külastamine

Riigikaitsekomisjon külastab väljasõiduistungi raames kaitsetööstusettevõtet Milrem LCM.

Kersti Sarapuu: suurperedele jääb tulevikus rohkem raha kätte

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul kehtestatakse riigieelarvest makstavatele lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks tulumaksuvabastus.

„Soe tuba ja kraanist tulev vesi pole paraku kõikidele peredele kättesaadav ning riik soovib siin oma abikäe ulatada kolme- ja enamlapselistele vähekindlustatud peredele. Toetus võimaldab peredel alates 2021. aasta jaanuarist kaasajastada nii kütte kui ka vee-, ja kanalisatsioonisüsteeme,“ ütles Sarapuu. „Statistika järgi tunnevad selle järele vajadust rohkem kui pooled paljulapselised perekonnad ning riigi jaoks on see investeering tulevikku kuna seeläbi on võimalik mõjutada laste kasvu- ja arengukeskkonda ning kujundada uutele põlvkondadele kvaliteetsem elukeskkond.

Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluva Sarapuu sõnul parandab eelnõu aasta lõpus sünnitajate ja töölt koondatute olukorda. „Seadusemuudatus kaotab praeguse ebakõla, sest aasta lõpus saadud sünnitushüvitis suurendas naise tulusid mitme kuu palga võrra, kuid samal ajal vähendas tema maksuvaba tulu. Uue korra kohaselt saavad aasta viimases kvartalis sünnitus- või koondamishüvitist saanud inimesed võimaluse osa hüvitisest kanda üle järgmisesse aastasse,“ ütles Sarapuu.

„Samuti suureneb uuest aastast pere tulumaksuvabastus alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus, mis on lastega peredele hea uudis ning jätab neile rohkem raha kätte,“ ütles Sarapuu.

Riigikogu sai ülevaate Eesti osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis

Helme sõnul on kõigi ESMi abiprogrammide aktiivne faas läbi ehk esimest korda alates ESM-i loomisest enam uusi laenuväljamakseid ei tehta. Minister lisas, et kokku on ESM-ist abiprogrammidega toetatud kolme riiki: Kreekat, Hispaaniat ja Küprost. Programmi aktiivse faasi lõppedes jätkub Helme kinnitusel järelevalve, et riigid suudaksid ESM-ilt laenatud vahendid tagasi maksta. „Seni ei ole meil signaale, et mõni nimetatud riikidest võiks maksetega hätta jääda,“ ütles minister.

Teise teemana tõi Helme välja planeeritava ESM-i reformi, mis on viimaste aastate arutelu järel jõudmas lõpusirgele. „Selle reformi põhisisuks on, et ESM-i mandaat laieneb. Kui seni toetas ESM ainult raskustesse sattunud liikmesriike, siis tulevikus soovitakse, et ESM oleks ka euroalale ankur süsteemselt oluliste finantsasutuste saneerimises,“ selgitas minister. Lisaks saab ESM tema sõnul suurema rolli ja sõnaõiguse ESM-i vahenditest toetatavate abiprogrammide koostamisel.

Rahandusminister märkis veel, et vabu vahendeid, mida vajadusel saaks kriisilahendusel kasutada, on ESM-il praegu 410 miljardit eurot ehk 82% tema laenuvõimest. Eesti osalus ESM-is on püsinud Helme sõnul ESM-i asutamisest saadik muutumatuna. Sisse makstud kapital on 148,8 miljonit ja vajadusel sissenõutav kapital 1,15 miljardit eurot, ütles Helme.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse eelnõuga kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinformatsioon teisipäevaks, 19. novembriks

Täiskogu istungil algusega kell 10 on arutusel Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelu.

Ettekande teevad Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ning ettevõtja Indrek Neivelt.

Teisel lugemisel on karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu (50 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030; keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu;

kultuurikomisjonis – rakenduskõrghariduse tulevikuvisioonist, kutsutud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link, Kaitseväe Akadeemia ülem Enno Mõts ja SA Eesti Rakendudksõrgkoolid juhatuse liige Jana Praun (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – Lõuna-Eestit räsinud tormikahjustustest ja nende likvideerimisest ning tormiga kaasnenud kuludest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Elektrilevi OÜ, Elering ASi, Võru Linnavalitsuse ning Räpina valla esindajad (ruum L 332);

majanduskomisjoni väljasõiduistung – kohtumine ASi Eesti Post (Omniva) juhtidega (Omniva logistikakeskus, Rae vald);

põhiseaduskomisjonis – riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE), kutsutud Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad; Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõu (51 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Valimisteenistuse esindajad;

rahanduskomisjonis – kohtumine Finantsinspektsiooni esindajatega; arvamuse andmine sotsiaalkomisjonile kollektiivse pöördumise „ Eesti vajab kanepireformi“ kohta; kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE); kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE);

riigikaitsekomisjonis – 12. novembril Brüsselis toimunud Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisest, 24.–25. oktoobril Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest ja arengutest NATOs ja ELis, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajad; puude raskusastme määramise rakenduspraktikast alaealistele, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 20. novembril Brüsselis toimuval NATO välisministrite kohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 21. novembril Brüsselis toimuval välisasjade nõukogu (kaubandus) istungil, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu;

õiguskomisjonis – Eesti Omanike Keskliidu pöördumisest muinsuskaitseseaduse rakendamise teemal, kutsutud Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kultuuriministeeriumi, Eesti Omanike Keskliidu, Sorainen AB, Valga valla ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad.

Välislähetused

18.–24. november
Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma esimees Andres Sutt, aseesimees Hele Everaus ning liikmed Raimond Kaljulaid (19.–24.11), Toomas Kivimägi (19.–24.11) ja Sven Sester (19.–24.11) on visiidil Pariisis Prantsusmaal. Kaja Kallas (17.11.-20.11) on Euroopa Kübernädalal, Andres  Sutt ja Hele Everaus külastavad Euroopa Kübernädalat Rennesis (19.11).

18.–22. november
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ja Riigikogu liige Siim Kiisler (19.–21.) viibivad EPP kongressil Zagrebis Horvaatias.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Sotsiaalkomisjon sai ülevaate pikaajalise hoolduse plaanidest

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et praeguseks on oma lähedase eest hooldamise tõttu tööturult eemal ligi 15 000 inimest. „See aga ei peaks sugugi nii olema. Kahetsusväärselt on tekkinud olukord, kus hoolduskoormus on jäänud just lähedaste kanda. Tegelikult tuleks aga jõuda selleni, et abivajaja tee hooldusele saab alguse kohalikust omavalitsusest, kes peaks vaatama, mida ta teha saab, mitte püüdma abivajajat kohe lähedaste hooldamisele suunama,“ rääkis Mölder.

Tema sõnul on praegusel olukorral ka riigi jaoks rahaliselt mõõdetav kahju. „15 000 inimest, kes võiksid hooldamise asemel täisajaga tööl käia, tähendavad riigile hinnanguliselt 22-55 miljonit eurot saamata jäänud makse,“ ütles Mölder.

Komisjoni esimehe sõnul on uuest aastast plaanitud jõustuma muudatus, mille järgi hooldekodud võivad teha lepingu Haigekassaga üldhooldekodudes õendusteenuse rahastamiseks. „Jaanuarist on hooldekodude elanikele eeldatavalt tagatud õendusteenus läbi pearahapõhise rahastamise. Samuti on plaanis, et jaanuarist hakkab tervishoiuteenuste loetelus kehtima hospiitsteenus, mida saavad pakkuda haiglavõrgu arengukava haiglad.“

Ka sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et pereliikmetel on praegu liiga suur koorem kanda – seda nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. „Teenustele ligipääs sõltub üha enam abivajajate maksevõimest. Inimesed aga ootavad lahendusi, mis neid ka tegelikul aitaksid ja nende elu kergemaks teeksid.“

Kütt lisas, et regionaalne erinevus teemaga tegelemisel on Eestis suur. „Teatud omavalitsused on teistest vähem panustanud ja olukord ei saagi enne paraneda, kui ei tegutseta võrdsetel alustel,“ ütles Kütt.

Et olukorda parandada, on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmimas pikaajalise hoolduse süsteemi kava, mille üheks eesmärgiks on tuua leevendust lähedaste hooldajaile. Selleks on välja pakutud kolm mudelit, millest esimene põhineb riigi ja omavalitsuse partnerlusel, teine hoolduskindlustusel ja kolmas riiklikul tasandil.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon arutas majanduse olukorda ja Eesti Panga tegevust

Eesti Panga hinnangul euroala majanduskasv aeglustub, mistõttu kindlustunne tuleviku suhtes enamikus sektorites väheneb. Eesti majandus on väike ja avatud ning mõjutatud tugevasti välisnõudlusest. Eesti eksportijad tunnetavad välisturgude jahenemist ja konkurentsivõime langust.

Eesti Panga seiskohalt tagab eelarvereeglitest kinnipidamine eelarvedistsipliini usaldusväärsuse. Oodatust suurem puudujääk 2018. aastal on võimaldanud reegleid rikkumata kavandada struktuurseid puudujääke ka 2019. ja 2020. aastal.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et riigieelarve seis on hea, laenukoormus on Euroopa Liidu väikseim. Senise riigieelarve puudujäägi vähendamine on kavandatud ja see toimub pideva vähenemise suunal. „Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki,“ ütles Kokk. Ta lisas, et majanduslanguse tingimustes on Eestil võimalik võtta vajadusel laenu, sest riigi võlakoormus on madal.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri rõhutas toetudes nii Eesti Panga kui ka eelarvenõukogu seisukohtadele, et struktuurne tasakaal tuleks taastada jõulisema sammuga. „Just eelarvereeglite järgimine tagab, et headel aegadel kogutakse rahalisi vahendeid, mida oleks võimalik kasutada majanduse raskematel aegadel,“ märkis Lauri.

Eesti Pank juhtis ka tähelepanu, et kavandatavad muudatused pensionisüsteemis tähendavad suuremat survet tulevikus makse tõsta. Põhjendusena toodi, et teine ja kolmas pensionisammas on eriti kasulikud siis, kui rahvastik väheneb oodatust rohkem, Eesti majanduskasv on osutub väiksemaks või pensioniiga ei tõuse prognoositud tempos. Kui anda inimestele võimalus pensionisäästud lühikese aja jooksul ära kulutada, suureneb tulevikus vanemaealiste vaesusrisk. Eesti Panga hinnangul teeb pensionisäästude kulutamine majanduse heitlikuks.

Kokk märkis, et pensionisüsteemi käsitleva eelnõu menetlemisel on kavas arutlustesse kaasata kõik huvitatud osapoolte esindajad.

Rahanduskomisjoni istungil tegid ülevaate Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Õiguskomisjon alustab kuulamisi prokuratuuri väidetava kallutatuse küsimuses

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et vajadus teemaga süvitsi minna tuleneb avalikkusesse jõudnud väidetest prokuratuuri sõltumatuse ja poliitilise kallutatuse kohta. „Muuhulgas on sellele viidanud ka siseminister. Tahame kaasata lisaks õiguskomisjoni liikmetele igast Riigikogu fraktsioonist veel kaks liiget. Põhjalike kuulamiste käigus soovime selgusele jõuda, kas väidetel prokuratuuri kallutatusest on mingi alus või on probleem meie karistusõiguse ülereguleerimises ja seaduste liiga suures tõlgendamisruumis,“ sõnas Karilaid.

„Poliitikute alusetud rünnakud prokuratuuri aadressil kahjustavad oluliselt Eesti õigussüsteemi usaldatavust. Tingimustes, kus seda on teinud lausa valitsuse liige, on õiguskomisjoni arvamuse andmine vältimatu. Need süüdistused ei saa jääda lihtsalt õhku rippuma,“ ütles õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi. Ta lisas, et on hädavajalik, et valitsus saavutaks lähiajal kokkuleppe ka peaprokuröri kandidaadi osas. Kivimägi sõnul annaks see prokuratuurile suurema kindlustunde organisatsiooni sõltumatuse eest seismisel.

Esimene kuulamine prokuratuuri küsimuses on plaanis õiguskomisjoni 3. detsembri istungil. Kuulamised toimuvad detsembris ja jätkuvad jaanuaris, misjärel võtab komisjon vastu järeldused.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee