Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Vaenusümbolite eksponeerimist keelustav eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise

Isamaa fraktsiooni ja valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu (585 SE) (ühendatud eelnõud 556 SE ja 576 SE) järgi tehakse karistusseadustikus muudatused, mis on seotud Venemaa rünnakuga Ukraina vastu ning tagavad kohase karistuse agressiooniga liitumise korral.

Eelnõu järgi on kuriteona karistatav liituda agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõudude või muu välisriigi agressiooniaktis osaleva relvastatud üksusega, osaleda välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises või teadvalt vahetult toetada välisriigi agressiooniakti, sealhulgas seda rahastada. Sellise teo eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Kui sellise teo paneb toime juriidiline isik, on talle ette nähtud rahaline karistus.

Eelnõuga sätestatakse ka, et pole lubatud avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise teo eest on eelnõuga ette nähtud kuni kolmesaja trahviühiku ehk 1200 euro suurune trahv või arest. Kui sellise teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Sümbolite eksponeerimisega seotud paragrahv on kavandatud jõustuma järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas ilmumist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid (SDE), Paul Puustusmaa (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Urmas Reinsalu (I), Tarmo Kruusimäe (I) ja Hanno Pevkur (RE).

Riigikogu võttis vastu seaduse

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (521 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike kaitset töö- või teenistussuhtes ning aitavad tagada, et neid teavitatakse olulistest töö- ja teenistustingimustest töö- või teenistussuhte võimalikult varajases faasis.

Töölepingu seaduses täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest, samuti maksusid ja makseid saavatest asutustest ning nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.

Samuti nähakse ette, et töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt eemal viibitud ajaga, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Töötajale antakse õigus taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks taotleda osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist ja saada tööandjalt taotlusele vastus. Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele. See tähendab, et töötajale ei tohi õiguste eest seismise tõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu, et tööandja ei taga töö- ja puhkeajanõudeid, ei tohi tööandja rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.

Eelnõuga muudetakse ka avaliku teenistuse seadust ja täiendatakse andmete hulka, mida tuleb ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis ametnikule esitada. Samuti nähakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses ette teabe hulk, millest tööandja peab töötajat pikema kui ühekuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama, näiteks teave tasu suuruse ja vääringu ning riigist tagasipöördumise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täiendus on oluline, et juhtida tervisekaitse eesmärgil töötaja tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.

Seaduse poolt hääletas 67 ja vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis viis eelnõu

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (569 SE) ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.

Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga (572 SE) luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023.

Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas asub haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele (nt PPA, Transpordiamet). Kuigi merepääste jääb jätkuvalt PPA ülesandeks (st PPA juhib seda), osaleb Kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel üleantavate laevadega. Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.

Reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui tsiviilroll.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE) ja Mati Raidma (RE).

EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 10 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE) näeb ette muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks.

Kehtestatakse uus seadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus algatatakse tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks reguleeritakse saneerimismenetluse saneerimisnõustaja kutse andmist.

Lisaks antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks ei ole ebatavaline, et võlgniku konto pankroti väljakuulutamisel suletakse, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) tehakse vajalikud muudatused, et rakendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), mis loodi Euroopa Liidu vastava määrusega. Süsteemi kantakse kolmandate riikide kodanike andmed, kes ületavad välispiiri eesmärgiga siseneda Euroopa Liitu lühiajalise viibimise (90 päeva 180 päeva jooksul) eesmärgil.

Süsteemi haldab ELi suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet eu-LISA ja Eesti uut andmekogu ei loo. Eestis saame süsteemi kasutada piirikontrollis, migratsioonijärelevalves ja viisamenetluses. Lisaks võimaldab määrus süsteemi kantud andmeid kasutada terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Sellisel eesmärgil andmete nägemiseks ei ole automaatset õigust vaid tuleb teha taotlus vastavale üksusele ja täita EL määruses toodud tingimused.

Lisaks tehakse muudatused, mis võimaldavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ametnikul, kes on kaasatud politsei ja tolli tegevusse, kasutada oma ametirelva.

EESi süsteemi puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab selle kasutusele võtmiseks.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (577 SE) muudatused  annavad riigile paremad võimalused tõrjuda massilist sisserännet hädaolukorras, kui  välismaalased tungivad ebaseaduslikult üle Eesti riigipiiri ja esitavad põhjendamatult rahvusvahelise kaitse taotlusi.

Muudatuse kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jätta hädaolukorras ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalase rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmata ja ta ilma lahkumisettekirjutust või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi saata. Eestisse tohib välispiirilt siseneda üksnes avatud piiripunkti kaudu.

Ühtlasi antakse eelnõu järgi PPA-le õigus määrata asukohad, kus välismaalane rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada saab.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine avaliku ja põhiseadusliku korra kaitsmisesse, juhul kui PPA ressurssidest ei piisa. Praegu saab Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata kõige kauem 30 päevaks, kuid see ei vasta muutunud julgeolekuolukorrale, kus kaasamise vajadus võib olla pikem.

Seletuskirjas märgitakse, et kunstlikult tekitatud rändesurve regioonis näitas, et Eesti õiguskord peab olema valmis taolise hübriidrünnaku haldamiseks ja massilise sisserände hädaolukorras julgeoleku tagamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE) ja Eduard Odinets (SDE).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 21. aprilliks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: 

Isamaa fraktsiooni ja valitsuse algatatud karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu (585 SE) (ühendatud eelnõud 556 SE ja 576 SE) järgi tehakse karistusseadustikus muudatused, mis on seotud Venemaa rünnakuga Ukraina vastu ning tagavad kohase karistuse agressiooniga liitumise korral. Eelnõu järgi on kuriteona karistatav liituda agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõudude või muu välisriigi agressiooniaktis osaleva relvastatud üksusega, osaleda välisriigi agressiooniakti toimepanemises või ettevalmistamises või teadvalt vahetult toetada välisriigi agressiooniakti, sealhulgas seda rahastada. Sellise teo eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Kui sellise teo paneb toime juriidiline isik, on talle ette nähtud rahaline karistus.

Eelnõuga sätestatakse ka, et pole lubatud avalikult eksponeerida agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise teo eest on eelnõu järgi ette nähtud kuni kolmesaja trahviühiku ehk 1200 euro suurune trahv või arest. Kui sellise teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Sümbolite eksponeerimisega seotud paragrahv on kavandatud jõustuma järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas ilmumist.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (382 SE) võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate tasandil.

Taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab jagada sisu ja teemakäsitluste järgi kolmeks: riigi taastuvenergia eesmärgid ja nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga; enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine, mille hulka kuuluvad planeeringud, haldus- ja loamenetlused; biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

30 minutit pärast korralise istungi lõppu – täiskogu täiendav istung

Ukraina parlamendi liikme Olena Šuljaki pöördumine

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Riigikogu 84 liikme esitatud Riigikogu avalduse „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ eelnõu (584 AE).

Avalduse eelnõu kohaselt tunnistab Riigikogu Venemaa relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kutsub sama tegema ka teiste riikide parlamente ja rahvusvahelisi organisatsioone. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu järgi toetama Venemaa kuritegude uurimist ja süüdlaste vastutusele võtmist ning selleks riikide koostöös rahvusvahelise kohtu loomist.

Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt maailma riike viivitamata karmistama sanktsioone Venemaa vastu, sealhulgas eranditeta peatama energiakandjate kaubanduse Venemaaga, ning suurendama sõjalist ja kriitilise tähtsusega humanitaarabi Ukrainale. Riigikogu avaldab eelnõu järgi austust Ukraina rahvale tema võitluses vabaduse eest, mälestab langenuid ja leinab ohvreid.

Kell 14 – komisjonide istungid

õiguskomisjoni videoistungil – politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE);

väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisel istungil – julgeolekuolukorra arengutest.

Sündmused

Kell 11 – Eesti-Ukraina parlamendirühm kohtub Ukraina parlamendi delegatsiooniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

15 minutit pärast täiendava istungi lõppu – Ukraina parlamendi delegatsiooni pressikonverents (Riigikogu konverentsisaal). Pressikonverentsi saab jälgida veebiülekandes.

Kell 16 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm osaleb videosilla vahendusel ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komitee istungil.

Välislähetus

20.–22. aprill
Riigikogu liige Riho Breivel külastab Forsmarki tuumajaama Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Infotunnis räägiti taastuvenergia rollist energiajulgeolekus

Peaminister Kaja Kallas ütles oma vastuses, et energiajulgeolek on üks osa julgeolekust ning on oluline, et meil oleks palju hajatootmist – kasutaksime palju erinevaid energiaallikaid ning väikelahendused oleks seal, kus on tarbimine. „Kitsaskohaks on olnud võrgud, mis ei kanna välja, ja see, et investeeringud väikelahendustesse on olnud takistatud,“ sõnas Kallas. Peaminister kinnitas, et energiajulgeoleku küsimusega tegeletakse ka lisaeelarves.

„Lisaeelarves näeme täiendavalt ette kaheksa miljonit eurot investeeringuid võrkudesse. Oleme arutanud ka, kuidas teha nii, et võrguettevõtjad saaksid lubada väiketootmisi võrku ja pärast seda modelleerida võrgu ümber. Need tõesti ei ole nii suured tootmised, et lööksid kogu võrgu tasakaalust välja,“ lausus Kallas. Tema sõnul nähakse lisaeelarvega ette veel 19 miljonit eurot investeeringuteks, et oleks täiendav toetusmeede energia väikelahenduste loomiseks.

„Tegudes näitame, et usume päikesesse, usume nendesse väikelahendustesse. Soovime, et asjad liiguksid kännu tagant ära ja meil tuleks erinevaid nii päikesel, tuulel kui ka muudel taastuvenergia allikatel põhinevaid lahendusi juurde, mis oleksid seotud ka suurtarbimisega näiteks tehaste juures,“ lausus Kallas. Ta täpsustas, et ennekõike võiks taastuvenergiat kasutama hakata tehased, mis kasutavad problemaatilisi energiaallikaid, näiteks gaasi.

Peaminister toonitas, et vaja on stabiilseid energiaallikaid, et oleks võimalik tuled põlemas ja toad soojad hoida ka talvel, kui päikest pole.

Peaminister vastas veel Helir-Valdor Seederi küsimusele sisejulgeoleku, Üllar Saaremäe küsimusele sanktsioonide, Jaak Juske küsimusele palgavaesuse, Helmen Küti küsimusele lisaeelarve prioriteetide kohta ning Indrek Saare küsimusele sanktsioonide kohta Venemaa artistidele. Veel vastas ta Peeter Ernitsa küsimusele Ukraina toetamise, Riina Sikkuti küsimusele tulumaksusüsteemi muudatuste kohta ning Kalle Grünthali küsimusele vestluse kohta kaitseministriga.

Helle-Moonika Helme küsis majandus- ja taristuminister Taavi Aasalt, milline on ministri seisukoht kaugküttes Vene gaasi põlevkiviõliga asendamise osas. Aas vastas, et töötatakse selle nimel, et meil oleks veeldatud maagaas (LNG) ja see poleks Venemaalt. Ta lisas, et kriisiolukorras ja gaasi defitsiidi korral on variant gaas vajadusel asendada kütteõliga.

Majandus- ja taristuminister vastas veel Peeter Ernitsa küsimusele LNG vastuvõtu ning Aivar Koka küsimustele energiamajanduse kohta.

Justiitsminister Maris Lauri vastas Helmen Küti küsimusele lapsele makstava miinimumelatise arvutamise kohta seoses perekonnaseaduse muutmisega.

Infotunni stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu lahtiste uste päev toob Toompeale raamatukogude aasta ja kodanikukaitse teemad

Riigikogu lahtiste uste päev algab Tallinna Trompetiansambli tervituskontserdiga Toompea lossi rõdult. Lossi hoovis tervitab külalisi Riigikogu esimees Jüri Ratas.

Terve päeva jooksul toimuvad Toompea lossis ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda saadikutega ja on võimalus külastada Pika Hermanni torni. Riigikogu liikmetest viivad ekskursioone läbi Jaak Juske, Raimond Kaljulaid, Eduard Odinets ja Anti Poolamets.

Kohvikus arutlevad elanikkonnakaitse teemal Riigikogu liikmed Heiki Hepner, Raimond Kaljulaid, Henn Põlluaas, Mati Raidma ja Marko Šorin. Arutelu juhib Urmas Vaino.

Konverentsisaalis toimub Riigikogu ja koolide võistkondade vaheline traditsiooniline mälumäng. Riigikogu võistkondadesse kuuluvad parlamendiliikmed Jaak Juske, Andrei Korobeinik, Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets ja Urmas Reinsalu.

Raamatukogude aasta puhul on külas Eesti Rahvusraamatukogu välkraamatukogu ja veebimängude, Tallinna Keskraamatukogu lugemispesa koomiksite ja virtuaalreaalsusega ning raamatukogubuss Katarina Jee.

Lossis ja lossi hoovis on üles seatud Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste töötoad. Sõjamuuseum müüb tooteid Ukraina toetuseks ja Naiskodukaitse pakub võimalust toetada sinilillekampaaniat „Anname au!“. Valges saalis toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste Ukrainale pühendatud kontsert. Päeva lõpetab Kaitseliidu ansambli Mustad Kolonelid kontsert lossi hoovis.

Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas. Riigikogu tähistab seda sündmust pärast kaheaastast pausi taas lahtiste uste päevaga, mis toimub tänavu 22. korda.

Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta.

Riigikogu lahtiste uste päeva kava.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Ratas kinnitas Eesti tugevat toetust Ukrainale

Ratas ütles kohtumisel, et Ukraina vajab kiiret ja konkreetset abi eelkõige relvade näol, aga ka majanduslikul ja poliitilisel rindel. „Eesti teeb kõik võimaliku, et Ukraina riiki ja rahvast toetada. Toetame sõjalise ja humanitaarabi andmist ning sanktsioonide karmistamist, kuid ainult sellest on vähe – peame veel aktiivsemalt kaasa kutsuma ka oma partnereid ja liitlasi. Peame kõik tegema rohkem, kuni Ukraina on selle sõja võitnud,“ ütles ta.

Kohtumisel arutati konkreetseid ettepanekuid, kuidas Eesti saaks Ukrainat veel aktiivsemalt toetada. Samuti räägiti võimalikust toetusest riigi sõjajärgsel ülesehitamisel.

Ukraina parlamendi delegatsioon kohtus täna hommikul peaminister Kaja Kallasega. Ennelõunal on delegatsioonil kohtumine Riigikogu väliskomisjoni ning neljapäeval Eesti-Ukraina parlamendirühmaga.

Delegatsiooni liikmed osalevad neljapäeval ka Riigikogu täiendaval istungil, mis algab 30 minutit pärast korralise, kell 10 algava istungi lõppu. Täiendaval istungil esineb Ukraina parlamendi delegatsiooni juht Olena Šuljak kõnega täiskogu ees. Seejärel tuleb hääletusele Riigikogu 84 liikme esitatud Riigikogu avalduse „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ eelnõu (584 AE).

15 minutit pärast täiendava istungi lõppu annavad Ukraina parlamendi esindajad Riigikogu konverentsisaalis pressikonverentsi.

Visiidi käigus kohtub Ukraina parlamendi delegatsioon veel president Alar Karise, majandus- ja taristuministri Taavi Aasa ning välisminister Eva-Maria Liimetsaga. Parlamendiliikmed külastavad muu hulgas Tallinna Niine tänava sõjapõgenike vastuvõtukeskust ning kohtuvad Eesti kodanikuühendustega, kes on Ukraina põgenike abistamisesse märkimisväärselt panustanud.

Fotod kohtumisest (Autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post karin.kangro@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Kohtumine Gruusia suursaadikuga

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa võõrustas täna Riigikogus Gruusia suursaadikut, T.E härra Archil Karaulashvilit.

Kohtumisel kõneldi Venemaa algatatud sõjast Ukrainas ja Eesti ning Gruusia toetusest nii Ukrainale kui ka kümnetele tuhandetele ukrainlastest põgenikele mõlemas riigis. Suursaadik Karaulashvili andis ülevaate julgeolekuolukorrast Gruusias, mille territooriumist Venemaa jätkuvalt 20% illegaalselt okupeerib. Eesmaa kinnitas Eesti jätkuvat toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Käsitleti ka Gruusia Eesti ja Gruusia kahepoolset kaitsekoostööd, mis on kõige aktiivsem küberkaitse valdkonnas. Selle heaks näiteks on meie riikide küberekspertide tihe koostöö parasjagu Tallinnas käimas oleva maailma ühe keerukaima rahvusvahelise küberõppuse Locked Shields raames.

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 21. märtsiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – kolm eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (550 OE), Riigikogu avalduse „Eesti rahvuslike huvide kohta kliimapaketi „Eesmärk 55“ läbirääkimistel“ eelnõu (526 AE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Covid-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute kaotamiseks““ eelnõu (527 OE).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi laiendamist!“; kollektiivsest pöördumisest „Laidevahe looduskaitseala laiendamise peatamine. Looduskaitseseaduse muudatus – kohalike traditsioonide ja kogukonna mõiste lisamine seadusesse“;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: kalapüügi individuaalkvootidele ülemineku regulatsioonist, kutsutud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõjudest energeetikaturgudele, varustuskindlusele ja Eesti tarbijatele, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Eleringi ja Alexela Groupi esindajad; energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtade osas vesiniku- ja maagaasituru dekarboniseerimise eelnõude kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Riigikaitsekohtu vajalikkusest;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 12: arstiabi kättesaadavusest sõjapõgenikele, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Haigekassa esindajad;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: äriregistri seaduse eelnõu (493 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: majanduse ja rahanduse seis praeguses kriisiolukorras, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Töötukassa, Maksu- ja Tolliameti ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: Ukraina põgenikega seotud keeleprobleemidest.

Sündmused

Kell 13 – Eesti-Ukraina parlamendirühm kohtub Ukraina suursaadiku Mariana Betsaga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Šveitsi suursaadiku Martin Michelet’ga.

Välislähetused

15.–21. märts
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidil Ameerika Ühendriikides Washingtonis ning Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja Helsingi komitee kuulamisel.

17.–26. märts
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Toomas Kivimägi ning liikmed Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 144. assamblee töös Indoneesias.

19.–22. märts
Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik osaleb Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide komisjonide esimeeste kohtumisel Val de Loire’is Prantsusmaal.

20.–22. märts
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ja liige Ivari Padar osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide komisjonide esimeeste kohtumisel Val de Loire’is Prantsusmaal.

20.–23. märts
Väliskomisjoni aseesimees ja Eesti-Ukraina parlamendirühma liige Mihhail Lotman osaleb Kalinowski konverentsil ja United for Ukraine Network kohtumisel Vilniuses Leedus.

20.–24. märts
Majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ning liikmed Riho BreivelJüri JaansonMihhail Korb ja Kalvi Kõva külastavad maailmanäitust Expo 2020 ja ärifoorumit Dubais ning kohtuvad Araabia Ühendemiraatide Föderaalse Rahvusnõukogu majanduskomisjoni liikmetega ja Eesti suursaatkonna esindajatega Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides.

21.–27. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb Põhjamaade Nõukogu istungil Malmös Rootsis ja Beneluxi Parlamendi plenaaristungil Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 21. veebruariks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimistele kõrghariduse rahastamise (nr 112) ja rikkumisest teavitamise seaduse eelnõu kohta (nr 114) vastab peaminister Kaja Kallas ning arupärimisele põhikooli lõpueksamite lävendi kaotamise kohta (nr 118) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13: Eesti seisukohad 25. veebruaril toimuval eurorühma kohtumisel ja 26. veebruaril toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu mitteametlikul kohtumisel, Eesti seisukohad 28. veebruaril ja 1. märtsil toimuval Euroopa Liidu üldasjade (ühtekuuluvus) nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus; Eesti seisukohad 24. veebruaril toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu kohtumisel (siseturg ja tööstus), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude, rände poliitilistel eesmärkidel ärakasutamist käsitlevate eelnõude ja rände välismõõtme kohta, kutsutud siseminister Kristian Jaani;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: õiguskantsleri kirjast veekaitsevööndi määramist puudutavate normide ja halduspraktika kohta, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei ja Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa missioone käsitleva Euroopa Komisjoni teatise kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad; loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE); õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE); kollektiivsest pöördumisest „Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu“; kollektiivsest pöördumisest „Gümnasistide pöördumine“;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: kohtumine Eesti Väikepruulijate Liidu ja MTÜ Eesti Veinitee esindajatega, kutsutud Eesti Väikepruulijate Liidu, MTÜ Eesti Veinitee, Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Elektrituru reformi põhimõtete kinnitamine“ eelnõu (497 OE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (513 OE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (515 OE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE); rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE); perioodi 2021 – 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse eelnõu (487 SE); maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE); vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE); väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 11.15: Rootsi ja Soome kaitsevalmidusest ning Rootsis ja Soomes käimasolevast NATO debatist, kutsutud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esindaja;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja MTÜ Lastekaitse Liidu esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamist käsitleva nõukogu soovituse kohta – COM(2021) 801, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu nimel pandeemiaks valmisolekut käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe läbirääkimiste alustamise kohta ning WHO rahastamise jätkusuutlikkuse parandamise kohta, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjoni videoistungil – Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (520 SE); Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu esitamine;

õiguskomisjoni videoistungil – karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (478 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (348 SE) ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (339 SE) ühendamisest, kutsutud algatajate ja Justiitsministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingutest, kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse esindaja;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkus“, kutsutud riigikontrolör Janar Holm, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, lairibavõrgu toetusrühma aseesimees Andres Metsoja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, OÜ Enefit Connect, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Voose Külaseltsi ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kohtub Ukraina suursaadiku Mariana Betsaga.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Eesti riigi sünnipäevale pühendatud kollokviumil „Koostöö kui arengu võti – Omavalitsuspäeva ideest riikliku tähtpäevani“ (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksamaa suursaadiku Christiane Hohmanniga.

Kell 15 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone osaleb videosilla vahendusel NATO PA ja Põhja-Atlandi Nõukogu ühisistungil.

Kell 19 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja liige Ants Laaneots ning väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Raivo Tamm ja Indrek Saar kohtuvad Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni (SEDE) delegatsiooniga.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Mart Võrklaev: pingutame eakatele väärika vanaduspõlve tagamise nimel

Nimelt läbis täna Riigikogus teise lugemise eelnõu, mis tõstab 2023. aasta 1. jaanuarist pensione erakorraliselt 20 euro võrra. Eelnõu tulemusel jõuab keskmine pension prognooside kohaselt järgmisel aastal 654 euroni.

“Meenutan, et 2019. aastal enne Riigikogu valimisi oli meil keskmine pension 448 eurot. See tähendab, et nelja aastaga kasvavad pensionid üle 200 euro ehk pea kolmandiku võrra. Loomulikult on see märk ka sellest, et hoolimata meid tabanud mitmetest kriisidest on Eesti inimesed ja ettevõtjad teinud tubli tööd ja majandus on kasvanud. Ent ka riigi panus erakorraliste pensionitõusude kaudu on selles tulemuses näha,” ütles Võrklaev.

Ühtlasi toob Võrklaev välja, et riigikogu on otsustanud vabastada 1. jaanuarist 2023 keskmise pensioni tulumaksust, mis tähendab keskmise pensioni saajatele 370 lisaeurot aastas. Samuti tõuseb Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 eurole.

Riigikogu arutas pensioni baasosa suurendamist

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) järgi oleks pärast 1. jaanuari 2023 baasosa suurendamist 44-aastase staažiga pensioni suurus ligi 611 eurot.

Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Helmen Kütt (SDE), Aivar Kokk (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I). Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Mart Võrklaev.  

Riigikogus ei leidnud toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt oleks pensioni baasosa ja rahvapensioni suurendamine 20 euro võrra toimunud juba 1. jaanuarist 2022. Ettepaneku poolt oli 26 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 6316356; 515 3903
e-post epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
päringud press@riigikogu.ee