Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. aprilliks

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.00: Euroopa Liidu siseministrite eelmistest kohtumistest ning Eesti seisukohtadest 28. aprillil toimuval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel, kutsutud siseminister Mart Helme; Eesti seisukohtadest 28. aprillil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel ning Eesti seisukohtadest 29. aprillil toimuval Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumisel, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas; Eesti seisukohtadest 27. aprillil toimuval Euroopa Liidu turismiministrite kohtumisel, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerid Kristi Talving ja Viljar Lubi;

majanduskomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 11: ettevõtluse olukorrast eriolukorra tingimustes, kutsutud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Heiki Rits ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungitel – kell 9: ülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala toetusmeetmete tingimustest, osaleb minister Taavi Aas. Kell 13 : ülevaade eriolukorra tõttu kehtestatavate toetusmeetmete üldtingimuste määruse eelnõust, osaleb minister Martin Helme.

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee 
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu ratifitseeris rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise konventsiooni

Valitsuse algatatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse (123 SE) kohaselt rakendub laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 ja enam kohustusliku kindlustuse nõue, millega on tagatud ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt. Eesti soov on kohaldada konventsiooni kõikidel merealadel, mitte ainult majandusvööndis.

Seletuskirjas märgitakse, et konventsiooni mõju avaldub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale. See suurendab ettevõtjate kindlustunnet, et Eestis kui mereriigis kohaldatakse ühtseid standardeid. Eelnõu sihtgrupp on Eestis registreeritud laevade omanikud ja prahilepingu alusel Eesti lipu all sõitvad laevad, samuti Eesti mereala külastavate teiste riikide lipu all sõitvate laevade omanikud. Laevaomanikel on kohustus kindlustada laev laeva vrakistumisega seotud kahjude katmiseks konventsiooniga kehtestatud vastutuskindlustuse ulatuses, mis sõltub laeva mahutavusest.

Konventsiooni ratifitseerimine avaldab positiivset mõju keskkonnakaitsele ja inimese tervisele, sest võimaldab õnnetuse korral tõhusamalt reageerida ja võimaliku reostuse levikut takistada.

Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 40 riiki, neist 13 Euroopa Liidu riigid. Eesti on konventsioonile alla kirjutanud 28. märtsil 2008. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolm kuud pärast päeva, mil ratifitseerimiskiri antakse hoiule Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni (IMO) peasekretärile.

Konventsiooni täitmiseks on vaja muuta meresõiduohutuse seadust, mille muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Muudatuste kohaselt hakkab konventsiooni kohaseid tunnistusi väljastama Veeteede Amet, mis toob neile kaasa mõningase töökoormuse kasvu.

Seletuskirja kohaselt on maailmas teada ligikaudu 13 000 mahajäetud laevavrakki, mis võivad kujutada ohtu laevasõidule ja ka keskkonnale. Konventsioon soovib tekkida võivaid ohte edaspidi vältida.

Konventsiooni ratifitseerimise poolt hääletas 85 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Õiguskomisjoni ja valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (osa võõrandamine) (148 SE, ühendatud eelnõud 101 SE ja 117 SE) lihtsustatakse osaühingu osade võõrandamist ning kaotatakse ebavajalikud piirangud ja vorminõuded. Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille sissemakstud osakapital täidab ettenähtud miinimumnõude, näha kõigi osanike nõusolekul põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu lihtsustatud kord, st kirjalikku taasesitamist võimaldav vormivabadus.

Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris).

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (135 SE) luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

Muudatusi põhjendades märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-s, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele. 

Veel öeldakse, et Eesti on tuntud uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest ja on rahvusvahelises mastaabis diginomaadidele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta. Eestisse tööle tulemiseks peab neil olema Eesti tööandja ning seetõttu tulevad diginomaadid tihti Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin viibides ka kaugtööd teha. Kuna diginomaadid ei mahu klassikalise töötamise reeglite alla, takistab Eesti tööandja nõue nende Eestisse tulekut ja eesmärgipärase viibimisaluse valimist Eestis.

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muu hulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.

Läbirääkimistel võttis sõna Raimond Kaljulaid.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (137 SE) nähakse ette, et keskne juhtimis- ja teavituskeskus suletakse ja selle asemel hakkab Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemide rakendamine õhuruumi puutumatuse tagamiseks toimuma riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste kaudu, mis suudavad üksteist vajadusel asendada. Ühtlasi võimaldab see alustada riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste ettevalmistamist kriisi- ja konfliktiolukordadeks ning muuta Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutus võimekamaks.

Balti riikide kaitseministrid kirjutasid kokkuleppele alla 24. septembril 2019. aastal Brüsselis.

1999. aastal loodi valitsuste vahelise lepinguga kolme Balti riigi integreeritud õhuseirevõrk BALTNET eesmärgiga korraldada teabevahetust Eesti, Leedu ja Läti riigisiseste õhuseiresüsteemide vahel, võimaldada Balti regiooni ühtse õhuseirepildi tootmist ning vahetada seda kolmandate isikutega. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNET-i ülesanne lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. BALTNET-i õhuseiresüsteem koosnes ühisest juhtimis- ja teavituskeskusest Leedus ja riiklikest keskustest Eestis, Lätis ja Leedus.

Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna selle jõustumisega kaotab kehtivuse Riigikogus 24. oktoobril 2007. aastal ratifitseeritud Eesti, Läti ja Leedu valitsusevaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, erihoolekandeteenuseid, turvakoduteenust, asendus- ja järelhooldusteenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse muudatustega nähakse esmasesse psühhoosi haigestunud inimestele ette võimalus saada rehabilitatsiooniravi ravimeeskonna hinnangul väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Muudatus on vajalik, kuna pakub esmasesse psühhoosi haigestunutele õigeaegset ja katkematut tuge ning paremat taastumist. Muudatused kavandatakse jõustada 1. jaanuaril 2021.

Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada asendus- ja perekodu pere maksimaalset (kuuelapselist) suurust. Erandi tegemine on põhjendatud kui asendushooldust vajavad näiteks ühe perekonna lapsed, keda võib olla rohkem kui kuus.

Järelhooldusteenuse puhul laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi järelhooldusel viibivate noorte teenuse rahastamiseks toetusfondi vahenditest. Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel edaspidi toetusfondi vahendite arvelt toetada näiteks noori, kes õpingute katkestamise järgselt asuvad uuesti õppima. Muudatused kavandatakse jõustada üldises korras.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks. Muudatus kavandatakse jõustada 1. aprillil 2020.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus annab Eesti Töötukassale võimaluse põhjendatud juhtudel kasutada silmast silma nõustamisele kutsumise asemel senisest paindlikumalt töötu nõustamist telefoni teel või elektroonsete kanalite kaudu.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kolm eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (119 SE) sooviti luua suurem paindlikkus kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldada teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise ajal. Samuti andnuks eelnõu inimestele võimaluse suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Jürgen Ligi (RE).

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 52 saadikut ja vastu 41.

Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkuti algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) nägi ette võimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua. Lisaks võimaldanuks eelnõu haiglavõrgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Urmas Espenberg (EKRE) ja Aivar Kokk (I).

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 63 saadikut ja vastu 11.

Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti ja Helmen Küti algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE) kohaselt oleks apteegiseaduses kehtestatud proviisoromandi nõue loetud täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks olnuks mitu proviisorit ühiselt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Urmas Espenberg (EKRE) ja Aivar Kokk (I).

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 54 saadikut ja vastu 11.

Istung lõppes kell 19.55.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid looduskaitse toetusrühma

Toetusrühma esimees Peeter Ernits ütles, et kuigi Eestis on praegu looduskaitse all viiendik maismaast ja 27 protsenti territoriaalmerest, halveneb paljude liikide ja elupaikade olukord siiski pidevalt. Tema sõnul on kaitsealustest liikidest viimasel ajal lausa kolmandiku ohustatus tõusnud. „Samal ajal on looduskaitsest saanud arvukate piirangute tõttu paljude maaomanike jaoks kardetav koll, kes inimeste tegevust pärsib ja üles on kerkinud küsimus, kas tänases Eestis pole looduse kaitsmisega mitte liiale mindud. Riigikogu looduskaitse toetusrühm kavatseb nende üha teravamaks muutuvate küsimustega aktiivselt tegeleda,“ rääkis Ernits.

Toetusrühma liikmed

Looduskaitse toetusrühma aseesimees on Jevgeni Ossinovski ja toetusrühma liikmed Siim Pohlak, Siret Kotka, Erki Savisaar, Urmas Espenberg, Anti Poolamets, Ruuben Kaalep, Katri Raik, Heljo Pikhof ja Heiki Hepner.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 66 parlamendirühma ja 70 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm väljendab kaastunnet seoses Khojaly genotsiidi 28. aastapäevaga

Jagame Aserbaidžaani rahva valu seoses Khojaly veresaunaga, mille käigus tapeti üle 600 süütu tsiviilisiku, sealhulgas palju lapsi, naisi ja vanureid.

Mõistame teravalt hukka süüdlased ja nende kuritahtlikud, ebainimlikud teod Aserbaidžaani tsiviilisikute vastu Khojaly hõivamise ajal ööl vastu 26. veebruari 1992, mis ei ole midagi muud kui inimsusevastased kuriteod. Selle massimõrva toimepanijad tuleb võtta vastutusele.

Väljendame oma toetust Aserbaidžaani jõupingutustele, mille eesmärk on taastada riigi territoriaalne terviklikkus. Rahumeelne lahendus Armeenia-Aserbaidžaani vahelisele Mägi-Karabahhi konfliktile on oluline tegur kogu piirkonna arengus.

Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma liikmed

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 27. veebruariks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (9 SE) võetakse üle ELi tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi.

Direktiivi ja rakendusaktide kohaselt hakatakse üle Euroopa Liidu tubakatoodete tarbijapakendeid märgistama kordumatu tunnuskoodiga ning neile paigaldatakse võltsimiskindel turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele. Kui tootele maksumärki ei paigaldata, tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement.

Eelnõu kohaselt lubatakse e-sigarettides mentooli lõhna ja maitse lisamine. Samuti tühistatakse Eestis üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld ja lubatakse uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Suukaudsele tubakale, närimistubakale, nuusktubakale jt. suitsuvabadele tubakatoodetele jäävad keelud kehtima. Lisaks täiendatakse tubakaseadust uue tubakatoodete kategooria – kuumutavate tubakatoodetega.

Maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.

Samuti reguleeritakse eelnõuga kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt toimub kasutusvalduse pikendamine maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja EL konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma riigivaraseaduse alusel.

Eelnõu kohaselt peab kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.

Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse pikendatud kasutusvalduse tasuks turupõhine kasutustasu. Kasutustasu alammääraks kehtestatakse kümme eurot. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Lisaks täpsustatakse eelnõuga pikendatud kasutusvaldusesse antud maal raie tegemise tingimusi ning tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks tehtud kulutuste tasaarvestamist.

Eelnõuga sätestatakse, et kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse pikendamist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele. Samuti ei piirata väljaostmise võimalust esimesel kahel aastal pärast kasutusvalduse pikendamist.

Komisjonide istungid

väliskomisjonis – kell 13: Eesti seisukohtadest 4.-5. märtsil Zagrebis toimuval Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; 12.-13. veebruaril Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisest, kutsutud: kaitseminister Jüri Luik; Eesti seisukohtadest 5.-6. märtsil Zagrebis toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich), kutsutud välisminister Urmas Reinsalu;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Euroopa Parlamendi saadiku Bernard Guettaga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Türgi uue suursaadiku Süleyman İnan Özyıldıziga.

Kell 16 – Eesti-Prantsuse parlamendirühma esimees Andres Sutt ja aseesimees Hele Everaus kohtuvad Prantsuse suursaadiku Eric Lamouroux’ ja Rahvusassamblee Prantsuse-Eesti sõprusrühma nõuniku Nathalie Rabouin-Bouard’iga.

Välislähetused

23.–27. veebruar
Riigikogu liige Kalev Kallo osaleb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Üleilmse Parlamentaarse Võrgustiku kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

27. veebruar – 2. märts
Riigikogu aseesimees Siim Kallas kohtub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti maksupoliitikast

Sõerd ütles, et selline maksusüsteem, mis paar aastat tagasi sisse viidi, ei sobi enam olukorras, kus palgad ja sissetulekud kiiresti kasvavad. Tema sõnul tähendab kehtiv maksusüsteem, et järjest rohkem inimesi jõuab oma tuludega sinnamaale, et nad ei saa kasutada maksuvaba tulu.

Rahandusminister Martin Helme sõnul räägib see, et inimeste sissetulekud on väga kiiresti kasvanud sellest, et loodud maksusüsteem annab soodustust väikesepalgalistele inimestele.

„Maksusoodustust sellisel kujul nad tõepoolest enam ei saa, aga kui me küsime, kas nende elu on paremaks läinud, siis vastus on: on küll läinud paremaks,“ rääkis Helme.

Helme ei näe enda sõnul varianti, et valitsus praegu kehtivat maksusüsteemi põhimõtteliselt lähiaastatel muutma hakkaks. Ta meenutas, et kui valitsuskoalitsioon kokku pandi, siis lepiti kokku ka maksurahus ning et suuri maksureforme selle valitsuse ajal ette ei võeta. Ta lisas, et tervitab maksudebatti, mis tegeleb sisuliste argumentidega ja vastuste otsimisega, kuid pidas seda järgmiste Riigikogu valmiste teemaks.

Rahandusminister vastas veel Katri Raigi küsimusele põlevkivisektori kohta.

Siseminister Mart Helme, kes osales tänases infotunnis peaministri ülesannetes, vastas Taavi Rõivase küsimusele poliitilise kultuuri kohta. Samuti vastas ta Indrek Saare küsimusele omastehooldusest, Keit Pentus-Rosimannuse küsimusele maksuvigade likvideerimisest, Heljo Pikhofi küsimusele laste vaimse tervise kaitse ning Jaak Juske küsimusele noorte kohta.

Kultuuriminister Tõnis Lukas vastas Kalvi Kõva küsimusele Rally Estonia kohta, Eerik-Niiles Krossi küsimusele eesti keelest, Liina Kersna küsimusele Krabi kooli sulgemise kohta ning Annely Akkermanni küsimusele vaimse kultuuripärandi hoidmise kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk,
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees kinnitas Ukraina kolleegile jätkuvat toetust reformiprotsessidele

„Eesti ja Ukraina suhted on väga head ja me teeme tihedat koostööd eri tasanditel. Loodan, et need sidemed tugevnevad veelgi,“ ütles Põlluaas. „Toetame Ukraina iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning mõistame hukka Krimmi ebaseadusliku annekteerimise.“

Põlluaasa kinnitusel hoiab Eesti Ukrainas toimuvat järjekindlalt tähelepanu all rahvusvahelistes organisatsioonides. „Keegi ei tohi unustada, et keset Euroopat käib sõda. Nii OSCE-s kui ka Euroopa Nõukogus tuleb täita kokkulepitud põhimõtteid, mitte leiutada uusi lahjendatud kokkuleppeid,“ rääkis Põlluaas.

Ukraina parlamendi esimees avaldas Eestile tänu igakülgse abi eest, alates toetusest rahvusvahelistes organisatsioonides kuni Eestilt saadud otsese abini. Razumkov tõi näiteks, et 182 Ukraina sõdurit on saanud Eestis taastusravi. Ta lisas, et Eesti on Ukrainale suureks abiks ja eeskujuks ka reformide läbiviimisel ning e-riigi teenuste arendamisel.

Kohtumisel osalesid ka väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Johannes Kert. Seejärel kohtus Ukraina parlamendi esimees ja teda saatev delegatsioon Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmetega.

Kohtumise fotod

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Reformierakonna maksuplaan: 500 eurot tulumaksuvabaks kõigile

“Jüri Ratase esimese valitsuse loodud maksusüsteem karistab üle 1200 eurose palgaga inimesi nagu meditsiiniõed, õpetajad, päästjad ja politseinikud tulumaksuvaba miinimumi vähenemise tõttu kõrgema maksumääraga. Meie eesmärk on see maksuküür kaotada ning muuta maksusüsteem lihtsaks ja õiglaseks,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

Kallas märkis, et Eestis on 68 500 inimest, kes saavad koos tuludeklaratsiooniga teate, et neil tuleb riigile raha juurde maksta, sest nad on teinud rohkem tööd, kui aasta alguses ennustada oskasid. “Samas on meil 530 000 inimest, kes maksid tulumaksu liiga palju ehk andsid oma raha riigile intressita laenuks,” ütles Kallas ja lisas, et ühetaoline tulumaks teeks maksusüsteemi lihtsamaks ja rohkem etteennustatavaks.

Reformierakonna eelnõu järgi toimuks üleminek ühetaolisele maksusüsteemile kahes etapis, selgitas varasem rahandusminister Aivar Sõerd. Esimeses etapis nihkuks tänane maksuküür edasi ehk kuusissetuleku vahemik, mille jooksul tulumaksuvaba miinimum väheneb 500lt eurolt 0ni, oleks 1700-2600 eurot (täna on see 1200-2100 eurot). Teisel aastal kaoks maksuküür täielikult ja kõigil inimestel oleks kasutada 500 eurot tulumaksuvabalt.

“Valitsuse maksueksperiment on ebaõnnestunud. See ei sobi Eesti oludesse, kus inimeste palk ja sissetulek kiiresti kasvab. Meie hinnangul oleks ühetaolisele tulumaksule ülemineku maksumus 250 miljonit eurot, mis oleks vastutustundlik jaotada kahe aasta peale,” ütles Aivar Sõerd.

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. jaanuariks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – üks eelnõu: 

Valitsuse algatatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (123 SE). Konventsioon kehtestab ühtsed rahvusvahelised reeglid ohtlike laevavrakkide eemaldamiseks ja sellega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 ja enam, rakendub kohustusliku vastutuskindlustuse nõue, millega on tagatud ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt. Eesti soov on kohaldada konventsiooni kõikidel merealadel, mitte ainult majandusvööndis ning sellest tulenevalt tehakse seaduseelnõu kohaselt asjakohane deklaratsioon.

Seletuskirjas märgitakse, et konventsiooni mõju avaldub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale. See suurendab ettevõtjate kindlustunnet, et Eestis kui mereriigis kohaldatakse ühtseid standardeid. Eelnõu sihtgrupp on Eestis registreeritud laevade omanikud ja prahilepingu alusel Eesti lipu all sõitvad laevad, samuti Eesti mereala külastavate teiste riikide lipu all sõitvate laevade omanikud.

Konventsiooni ratifitseerimine avaldab positiivset mõju keskkonnakaitsele ja inimese tervisele, sest võimaldab õnnetuse korral tõhusamalt reageerida ja võimaliku reostuse levikut takistada.

Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 40 riiki, neist 13 on Euroopa Liidu riigid. Eesti on konventsioonile alla kirjutanud 28. märtsil 2008. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolm kuud pärast päeva, mil ratifitseerimiskiri antakse hoiule Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni (International Maritime Organization, IMO) peasekretärile.

Konventsiooni täitmiseks on vaja muuta meresõiduohutuse seadust, mille muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Muudatuste kohaselt hakkab konventsiooni kohaseid tunnistusi väljastama Veeteede Amet, mis toob neile kaasa mõningase töökoormuse kasvu.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad peaminister Jüri Ratas maksuvabade käsunduslepingute (nr 15) ja ravimipoliitika kohta (nr 17) ning rahandusminister Martin Helme rahandusministri nõuniku osalemise kohta tuuleparkide arendajate pressikonverentsil (nr 16).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: parlamentaarne kuulamine: Euroopa tuleviku konverents, Euroopa Liidu valitsemise süsteemi reformi ideed, kutsutud Euroopa Liidu õiguse ekspert Carri Ginter, Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik, Tartu Ülikooli teadlane Piret Ehin ja Välisministeeriumi ametnik Kaja Tael;

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE); Eesti Keele Instituudi kirja arutelu, kutsutud Eesti Keele Instituudi, Keeleinspektsiooni, Keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni toetustest ja kohalike omavalitsuste omaosalusest, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE);

majanduskomisjonis – kell 11.10: 5G teemade hetkeseisust, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Riigikontrolli märgukirja auditist „Euroopa ühtse kriisilahendusmehhanismi rakendamine Eestis“ tulemuste kohta“, kutsutud riigikontrolör Janar Holm; Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (116 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung – kell 9: kutsealuste ajateenistusse kutsumisest (Kaitseressursside Amet); kell 12.10: 5G tehnoloogiast ja sidevõrkude turvalisusest, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ning riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – komisjoni 31. jaanuarist 8. veebruarini toimuvast töövisiidist Araabia Ühendemiraatidesse, Kuveidi Riiki ja Omaani Sultaniriiki, kutsutud Välisministeeriumi esindajad ja Eesti suursaadik Omaanis; komisjoni liikmete tegevusest;

õiguskomisjonis – kell 11.15: riigikaitsekomisjonile arvamuse andmine riigikaitseseaduse eelnõu (112 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse (riigikaitsevastased süüteod) eelnõu (113 SE) ja kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu (114 SE) kohta;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaarega, kokkuvõte pealtkuulamise seaduslikkuse kontrollist 2018. aastal; kaitseväe korralduse seaduse kaitseväeluure regulatsioonidest;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: 5G sageduslubade konkursist; Riigikogu liikme Heiki Kranichi ametikohustuste täitmist mõjutavate huvide kontrollimisest; huvide deklareerimise arendamisest;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohustusliku kogumispensioni reformi) mõjudest, kutsutud riigikontrolör Janar Holm, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel ning Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi, Õiguskantsleri kantselei ja Riigikontrolli esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: kohtumine Eesti Keele Instituudi esindajatega; kohtumine Avatud Kooli õpilasparlamendiga;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis – kell 13.30: riigi strateegilisest planeerimisest.

Sündmused

Kell 8.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub FUEN presidendi ja Euroopa Parlamendi liikmega Loránt Vincze’ga.

Kell 15.15 – Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must kohtub FUEN presidendi ja Euroopa parlamendi saadiku Loránt Vincze’ga.

Kell 16.30 – Väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus kohtub Nicaragua Vabariigi ministri Paul Herbert Oquist Kelley’ga.

Välislähetus

26.–29. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Raivo Tamm osalevad ENPA I osaistungi kohtumisel Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 27. novembriks

Komisjoni istung

väliskomisjonis kell 9.45 – arengutest Gruusias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias Kai Kaarelson (videokonverents); Eesti seisukohtadest 3.–4. detsembril Londonis toimuval NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel, kutsutud peaminister Jüri Ratas.

Sündmus

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Andrei Korobeinik kohtuvad Kanada kindralkuberneri Julie Payettega.

Välislähetused

25.–27. november
Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja, aseesimees Kalle Laanet ning komisjoni liikmed Jaak Juske, Johannes Kert, Leo Kunnas ja Madis Milling on visiidil Eesti esindustesse EL-i ja NATO juures Brüsselis ning NATO peakorterisse Monsis Belgias.

25.–28. november
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester osaleb digitehnoloogia teemalisel konverentsil „United Nations XIV Internet Governance Forum“ Berliinis Saksamaal.

27.–29. november
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, aseesimees Marko Mihkelson ning komisjoni liikmed Ruuben Kaalep, Keit Pentus-Rosimannus ja Raivo Tamm on visiidil Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee