Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.

„Eestis on viimase 18 aasta jooksul ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikujate arv vähenenud 120 000 inimese võrra ning kahekordistunud registrisse kantud sõiduautode arv,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varbalane. „Lisaks suurele keskkonnamõjule on isiklikele sõiduautodele toetuv transport linnades ebaefektiivne ja ruumi raiskav.“

Uku Varblase sõnul saab transpordisaastet vähendada eelkõige suuremates linnades ja nende ümbruses, kus toimub suurem osa liikumistest ning liikuvusmustrite ümberkujundamise võimalused on laiemad kui mujal.

Uuringus „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ rühmitati Eesti elanikud nende liikumisviiside, sotsiaaldemograafiliste tunnuste ja käitumismustrite alusel üheksasse liikuvusprofiili.

Aktiivseid liikumisviise (jalgsi ja jalgrattaga) eelistavatesse profiilidesse kuuluvad peamiselt kuni 34-aastased, sagedamini suuremates linnades elavad inimesed, kelle jaoks keskkonnateadlikkus on oluline ka muid tarbimisvalikuid tehes. „Samuti sai uuringust kinnitust, et nooremate inimeste liikumisviiside valikud on mitmekesisemad. Kasutatakse aktiivselt jagamisteenuseid ja kombineeritakse neid jalgrattasõidu, tõukeratta või teiste kergliikuritega, samuti eelistatakse auto omamise asemel seda pigem rentida,“ rääkis Varblane. „See grupp pole veel esialgu väga suur, kuid kasvab pidevalt.“

Autokeskse elanikkonna osa liikuvusprofiilid peegeldavad, et hõreasustusega maapiirkondades ei paku ühistransport enamasti isiklikule sõiduautole alternatiivi ei kiiruse ega kasutusmugavuse poolest. „Suur potentsiaal on ühistranspordi teenuse kaasajastamisel ning selle sidumisel kasutajakesksete teenuselahendustega,“ märkis Varblane. „Ühistranspordi kättesaadavuse parandamise kõrval võiks olla üheks võimaluseks vähemsaastavate sõidukite soetamise või rentimise toetused.“

Linnasisese liikumisviiside puhul näitab uuring, et kiire ja mugav ühis­transport oleks mitmete sihtgruppide jaoks tugev alternatiiv igapäevasele autokasutusele. „Eriti, kui suuremate linnade planeeringutes sellega senisest enam arvestatakse. Kui ühistranspordi kvaliteedi paranemisega kaasneb teadlik autoliikluse eelisarendamisest loobumine, võib ühissõidukite kasutajate ring tõepoolet kasvada,“ ütles Varblane. „Erinevaid liikumisviise soosiv planeerimine parandab linnalist elukeskkonda ning võib peatada ja kaugemas tulevikus ümber pöörata senise valglinnastumise.“

Ta lisas, et uuringust võib järeldada parkimispoliitika tõhusust inimeste liikumisvalikute suunamisel. „See ei pea tingimata tähendama parkimiskohtade vähendamist ja hindade tõstmist, vaid võib leida aset ka hoopis soodustuste näol – näiteks tööandja pakutav preemia neile, kes parkimiskohta ei vaja ega kasuta.“

Uuringu „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ viis Arenguseire Keskuse tellimusel uuringufirma Kantar Emor ja see on osa keskuse 2021. aasta uuringusuunast „Liikuvuse tulevik“.

Kogu uuringusuuna lõppraportit esitletakse 25. mail kell 11.00.

Uuringu „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ saab alla laadida SIIT

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Tagasiside