Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Omakeelse arvuti- ja digikeskkonnata väikekeeli ootab tõenäoliselt ees kadumine, sest igapäevaelu alates virtuaalsest assistendist ja lõpetades autoga suhtlemisest suunab kasutama tugeva tehnoloogilise toega keeli. Millised on eesti keele võimalused, arutatakse homme toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas tehnoloogia päästab eesti keele?“

„Arvatakse, et maailma ligi 6000 keelest jääb sajandi lõpuks tehnoloogiliste muudatuste keerises alles vaid 600−700,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Eesti keelel on tehnoloogiakeelena seni arvestatavalt hea seis, kuid kas suudame seda tulevikus hoida?“

Danilovi sõnul on suur küsimus ka see, kas keeletehnoloogiale panustamine võiks anda Eestile ka majanduslikke eeliseid. „Paljud keeleruumid seisavad küsimuse ees, kuidas keelt säilitada varasemast palju tehnoloogilisemas maailmas. Kui lahendame need küsimused enda jaoks, võib see omada ka arvestatavat turgu teiste keelte puhul,“ lisas Danilov.

Arenguseire veebiseminaril „Kas tehnoloogia päästab eesti keele?“ käsitletakse, milline näeb välja tulevik, kus keeli pole enam vaja õppida. Kas see on realistlik ja kui kaugel me sellest oleme? Kas eesti keel jääb ellu ka rääkivate kodumasinate ajastu saabudes?

Veebiseminaril esinevad

 Prof Mark Fišel, Tartu Ülikool
„Millise tuleviku toob masintõlge väikekeeltele?“
Millised on olnud keeletehnoloogia arengu olulised verstapostid ja õppetunnid? Millal jõuame kõne-kõneks masintõlkeni ja kuidas see elu mõjutab? Kuidas mõjub keeletehnoloogia keele puhtusele ja väljendusrikkusele?

Dr Tanel Alumäe, Tallinna Tehnikaülikool
„Kas paigal seismiseks tuleb järjest kiiremini joosta?“
Millised on kõnetuvastuse kasutusvaldkonnad, kuidas need tulevikus laienevad? Kas külmkapp hakkab eesti keelest aru saama? Mida saaks riik teha, et eesti keel oleks jätkuvalt kõrgel kohal tehnoloogiakeelte edetabelis?

Dr Lauri Ilison, Feelingstream
„Kas keeletehnoloogia teeb majanduse tootlikumaks ja riigi tõhusamaks?“
Kuidas keeletehnoloogia tootlikkust tõstab? Kas keeletehnoloogiast võiks loota uusi ükssarvikuid (miljardi-dollarise turuväärtusega ettevõtted)?

Teemat kommenteerib Tartu Ülikooli professor ja Riigikogu liige Margit Sutrop.

Veebiseminari vestlust juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Vaata järele!

 

Tagasiside