Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

„Eesti rahvastik vananeb ja vajadus arstiabi järgi kasvab, kuid senise rahastusmudeli jätkumise korral vähenevad võimalused raviteenuste pakkumiseks. Haigekassa jõuab rahastuskriisi järgmise viie aasta jooksul,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Kui lisatulusid ei leita, tähendab see pikenevaid ravijärjekordi ning aastaks 2035 kujuneks inimeste omaosalust raviteenuste eest tasumisel praegusest kaks korda kõrgemaks. Seetõttu suureneks kaks korda ka tõenäosus kõrgete tervishoiukulude tõttu vaesuda. “

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits ütles, et Eestis on juba praegu Euroopa Liidu riikidest suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele. „Üle 16% elanikest ei saanud 2018. aastal enese hinnangul piisavalt kiiret abi. Samuti puudub 6% elanikkonnast ravikindlustus, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus,“ rääkis Piirits. „Patsiendi omaosaluse suurenemiseks võimalust pole, sest see on jõudnud juba 24%-ni ravikuludest.“

Magnus Piirits lisas, et Eesti tervishoiusüsteemile oleks kõige ohtlikum arengutee, kui järgmise viie aasta jooksul jäetakse põhimõttelised tulevikuvalikud lihtsalt tegemata.

Mõttekoja Praxis analüütik Kaupo Koppel ütles, et senisest enam terviseprobleeme võiks saada lahenduse juba esmatasandil. „Näiteks Hollandis lahendatakse üle 90% esmatasandil tekkinud terviseprobleemidest samal tasandil ja mitte patsienti edasi suunates. See on lühendanud ravijärjekordi ja parandanud tervishoiuteenuse kättesaadavust. Eesti elanikud on seevastu väga eriarstiusku, mis aga tähendab nii kulude kui järjekordade kasvu.“

Koppel rõhutas, et tervishoiu keskmes peab tulevikus olema ka tervisekäitumise parandamine. „Tervisekäitumise mõjud riigi kuludele ja tuludele on suuremad, kui uute teenuste rahastamisega seonduvad kulud,“ rääkis Koppel. „Alkoholi, ülekaalulisuse ja rasvumise ning vaimse tervise probleemide tõttu kaotab ühiskond igal aastal kümneid tuhandeid eluaastaid ja sadu miljoneid eurosid.“

Raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ joonistub välja neli stsenaariumi Eesti tervishoiu tuleviku kohta, mis erinevad teineteisest pakutavate teenuste ulatuse, rahastamise allika ja valdkonnas rakendatava innovatsioonitaseme poolest.

  • Stsenaarium 1 „Tervishoiu unelm“
    • Eesti elanike tervisekäitumine muutub vastutustundlikumaks, aset leiab tehnoloogiline edasiminek ennetuses ja ravis ja üldise tervisekindlustuse käivitamine koos senisest avarama teenuste paketiga.
  • Stsenaarium 2 „Pragmaatiline maailm“
    • Eesti elanike tervisekäitumine muutub vastutustundlikumaks, tehnoloogiline edasiminek eelkõige ravis ning üldise tervisekindlustuse käivitamine. Haigekassa defitsiiti rahastatakse patsiendi omaosaluse tõusust, mille katmiseks juurutatakse erakindlustus.
  • Stsenaarium 3 „Pool rehkendust“
    • Eesti elanike tervisekäitumine muutub vastutustundlikumaks, tehnoloogiline edasiminek on piiratum, Eesti elanike üldise tervisekindlustuse asemel rakendub üldine tervisekindlustus vaid esmatasandi meditsiinis.
  • Stsenaarium 4 „Endistviisi edasi“
    • Eesti elanikud ei võta senisest suuremat vastutust oma tervise eest hoolitsemisel, tehnoloogiline edasiminek on piiratud. Jätkub senine ravikindlustussüsteem.

Pressiesitluse JÄRELVAATAMINE

Vaata stsenaariume detailselt

Kõik tuleviku tervishoiu uurimissuuna materjalid leiab SIIT.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Tagasiside