Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Seitse juhtivat tööstusriiki teatasid soovist kehtestada globaalsetele suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks. Kui kehtestada sama määraga ettevõtte tulumaks kõigile Eesti ettevõtetele, siis tooks see riigieelarvesse aastas 300 miljonit eurot enam.

Maailmas on pikalt proovitud võidelda maksutulu kaotusega maksuparadiisidele, kuid tulemused on seni  jäänud pigem tagasihoidlikuks. Selles valguses tuleks vaadata ka 5. juunil avalikustatud seitsme suure tööstusriigi G7 (USA, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Jaapan) plaani kehtestada ülemaailmne 15-protsendiline tulumaksumiinimum globaalsetele suurettevõtetele.

Arenenud tööstusriike koondava OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) veetava protsessi järgmises etapis peaksid G7 plaani kooskõlastama G20 riigid.

 

Kas Eesti peaks muutma tulumaksusüsteemi?

Kui paljudes riikides peavad ettevõtted maksma igal aastal tulumaksu, siis Eesti ettevõtetel tuleb tulumaksu maksta vaid kasumi väljamaksmisel. See süsteem on stimuleerinud investeeringuid, olnud kasulik kapitali akumuleerimiseks ja aidanud ettevõtetel paremini kriisides vastu pidada.

Kui siiski jõutakse ettevõtetele üleilmse 15%-lise minimaalse tulumaksu kehtestamiseni, siis Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem ei sobitu hästi sellesse süsteemi ja Eesti peab oma maksusüsteemi säilitamiseks taotlema erandit. Kui erandit ei saa, tuleb tõenäoliselt muuta Eesti tulumaksusüsteemi.

 

Täiendavalt üle 300 miljoni euro

2021. aastal kehtib Eestis ettevõtte tulumaks üksnes jagatavale kasumile. Enne koroonakriisi (2019. aastal) kogunes juriidilise isiku tulumaksuna 509 miljonit eurot, millest omakorda 370 miljonit eurot kogunes eraettevõtete dividendide tulumaksust ja ca 45 miljonit eurot riigi osalusega ettevõtete dividendide tulumaksust. Ülejäänud summa tuleb krediidiasutuste avansilisest tulumaksust ja muudest maksetest (nt erisoodustused).

509 miljonit moodustab Eesti kogumaksutulust 5,5%, mis on sarnases suurusjärgus püsinud alates 2003. aastast. Kui Eesti oleks sunnitud minema üle tavapärasele ettevõtete kasumi maksustamisele maksumääraga näiteks 15%, siis kuidas muutuks maksude summa muude tingimuste samaks jäädes?

2019. aastal oli ettevõtete kasum 4,85 miljardit eurot. Kui sellelt summalt maksta 15% tulumaksu, siis oleks 2019. aastal laekunud 727 miljonit eurot maksutulu. See summa on üle 1,75 korra suurem, kui senine dividendide maksustamisel saadav tulumaks (415 miljonit eurot) ja tooks täiendavalt riigieelarvesse üle 300 miljoni euro.

Summale lisandub veel krediidiasutuste 1% võrra suurem tulumaks, sest alates 2018. aastast maksavad nad avansilist tulumaksu 14% määraga. Lõpuks lisanduks veel suurte rahvusvaheliste ettevõtete makstav tulumaks, mis on ülemaailmse ettevõtete tulumaksumiinimumi peamine eesmärk.

 

Motivatsioon kasumi peitmiseks

Tuleb aga silmas pidada, et 15% tulumaksu summa on leitud olemasoleva süsteemi tingimustes deklareeritud kasumitelt, aga  teistsuguse süsteemiga võinuks kasumid olla väiksemad, sest ettevõtetel olnuks praegusest suurem motivatsioon kasumit peita.

 

Üldise investeeringute soodustamise asemele soodustus arendustegevusse investeerimiseks

Muidugi peab arvestama, et iga süsteem motiveerib ettevõtteid erinevalt. Kui kehtiva seadusega ei ole ettevõtjatel erilist motivatsiooni kasumit peita, siis edaspidi oleks. Väheneda võib investeerimisaktiivsus, kui kasumi ettevõttesse tagasi suunamine ei ole enam soodustatud.

Kui Eesti peaks oma ettevõtete tulumaksusüsteemi muutma, siis on oluline luua ka uue süsteemi sisse majandusarengut ergutavaid stiimuleid, näiteks võimaldades maksusoodustust teadus- ja arendustegevusega seotud kuludelt või intellektuaalomandist tekkinud tuludelt.

Arenguseire Keskuse üheks selle aasta uurimisteemaks on „Tulevikukindel maksustruktuur“.

Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert

Tagasiside