Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Lennundust raputavad COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelised keskkonnasäästu eesmärgid. Niigi õhukese kasumlikkuse päästmiseks on lennundussektori ettevõtted hakanud üle vaatama oma äriprotsesse ning otsima uusi tuluallikaid.

 

foto: www.unsplash.com

Õhutransport on enamikes maailma piirkondades kiiresti kasvanud ja hoolimata COVID-19st põhjustatud tagasilöögist prognoositakse lennureisidele järgmisel kahel kümnendil kasvu üle 4% aastas. Ilma erimeetmeteta jätkab kasvamist ka lennunduse keskkonnamõju, mis praegu moodustab juba ca 5% globaalsest heitgaaside emissioonist.

Seetõttu on Euroopa Komisjon kliimapaketis Fit for 55 tulnud välja plaaniga hakata alates 2023. aastast järk-järgult lennundusele tasuta eraldatud lubatud heitkoguseid vähendama ja aastaks 2027 tahetakse jõuda selleni, et lennundussektoris toimuks enampakkumine 100% ulatuses. Lennukikütuse maksuerand soovitakse kaotada. Kokkuvõttes tähendab see suuremaid kulusid lennufirmadele.

Aga lennufirmade kasumlikkus on väike isegi COVID-19 šokki arvestamata. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis tuuakse esile, et lennufirmade keskmine netokasum reisija kohta on väiksem kui 10 dollarit. Konkurents on aga terav, mistõttu kliimasõbralike kütuste kasutuselevõtuga tekkivat kulude kasvu pole lihtne alla neelata ning selle edasikandmine lennupiletite hindadesse on raskendatud.

Toimetulekustrateegiad

Kõige tõenäolisem on, et lennujaamade ja lennuettevõtete käivet hakkavad tulevikus suurendama lendamisega otseselt mitte seotud teenused. PwC aruande kohaselt teenisid viis parimat USA lennuettevõtjat juba 2011. aastal rohkem kui 12 miljardit USA dollarit lisatulu teenuste pakkumisega nagu pagasi eest tasumine, istekoha broneerimine ja WiFi ühenduse pakkumine. Lennujaamad omakorda muutuvad keskusteks, kus reisijad saavad korraldada kohtumisi, lahutada meelt, puhata ja kasutada teisi teenuseid.

Lennundussektori ettevõtted jätkavad uute teenuste otsimist, mis suurendaks käivet. Näiteks AirAsia käivitas uue veebiplatvormi AirAsia Shop, mis võimaldab klientidel osta tooteid tollimaksuvabalt ja laseb need järgmise tööpäeva jooksul mugavalt koju toimetada või näiteks odavlennufirma Transavia, mis koostöös toidu kohaletoimetamise platvormiga Just Eat pakub reisijatele võimaluse tellida oma lennule eine kuni tund enne lendu.

Lisateenuste arendamisel on suureks abiks andmeanalüüs ja sotsiaalmeedia. Lennufirmades ja lennujaamades tekib tohutu andmehulk, mis sisaldab väga olulist teavet reisijate profiilide, valikute ja eelistuste kohta, mida lennuettevõtjad ja lennujaamad saavad kasutada teenuste väljatöötamiseks, kliendile kohandatud lahenduste pakkumiseks ning isegi kliendi vajaduste ja eelistuste ennustamiseks ajalooliste andmete abil.

Mitmed juhtivad lennufirmad on juba leidnud võimaluse klientidega suhtlemiseks sotsiaalmeedia vahendusel. Näiteks KLM-i teenus „Meet & Seat“, kus lendajad saavad sotsiaalmeedia profiilidele tuginedes valida vastastikuste huvide alusel istekohad üksteise kõrval.

COVID-19 pandeemia mõju 

Pandeemia on inspireerinud innovatsiooni lennunduses, mis lisaks terviseriskide maandamisele viib kas uute tasuliste lisateenusteni või siis selleni, et reisijad teevad edaspidi mitmeid pardale jõudmisega seotud toiminguid ise ning lennuettevõtted saavad tööjõukulusid kokku hoida. Näiteks eelmisel aastal käivitas pagasitehnoloogia ja logistikaettevõte DUBZ algatuse, mis pakub Dubai lennujaamast reisijatele kodus lennule registreerimise, pagasi loovutamise, pagasi desinfitseerimise ja COVID-19 PCR testimise teenuseid. Kontaktivaba tehnoloogia laiem kasutusse tulek võimaldab meil tulevikus lennujaamas neid toiminguid ise teha, lisaks näiteks jälgida pagasi teekonda reaalajas. Katsetamisel on Just Walk Out tehnoloogia, mis võimaldab reisijatel siseneda poodi oma krediitkaardiga, võtta ostetavad tooted ja kõndida siis poest välja.

Biomeetriliste andmete kasutamine vähendab reisijate ooteaega ning inimeste vahelisi kokkupuuteid. Paari viimase aasta jooksul oleme näinud biomeetriliste andmete kasutuselevõtu kasvu. Näiteks Emirates käivitas Dubai rahvusvahelises lennujaamas „biomeetrilise raja“, et vähendada lennufirmade töötajate ja reisijate silmast silma suhtlemist. Kuigi biomeetria tehnoloogia kasutuselevõtt jätkub kogu maailmas kiiresti, sõltub selle edukus mitmetes teguritest nagu näiteks andmekaitse tagamine.

Lennufirmadel ees rasked ajad

Tulevikus võime jõuda olukorda, kus baas-lennuteenuse eest makstav tasu ei kata lennufirma kulusid, arvestades vajalikke investeeringuid keskkonnasäästu ja teravat konkurentsi. Lennuettevõtete ellujäämine ja edu sõltub sel juhul kahest peamisest strateegiast: mil määral suudetakse tööjõudu digilahendustega asendada ning milliseid tasulisi lisateenuseid kliendile pakkuda.

Kadri Mats, Arenguseire Keskuse projektijuht

Artikli kirjutamisel on kasutatud ajakirjas Nature Communications ilmunud artiklit „Evaluating the climate impact of aviation emission scenarios towards the Paris agreement including COVID-19 effects“, mõttekoja Future Travel Experience artiklit „13 trends that will drive the air transport Industry recovery in 2021“; äriprotsesside juhtimisele keskendunud ettevõtte WNS artiklit „5 Trends for the Global Airlines Industry“; riskide tuvastuse ja turvakontrolli tehnoloogiatele keskendunud ettevõte Smiths Detection artiklit „Top 10 trends in aviation“ ja ajakirjas Airline Routes and Ground Service ilmunud artiklit „Aviation Industry trends for 2021“.

Tagasiside