Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Põlvkondade vahetus ja üldine heaolu tõus on kaasa toonud edukeskse mõtteviisi taandumise Eesti ühiskonnas, mis on asendumas loovust hindava, kogukondlikkust väärtustava ja lähiümbrusest hoolivama ellusuhtumisega, selgub Arenguseire keskuse tellitud uuringust.

Tartu Ülikooli teadlased viisid Arenguseire Keskuse tellimusel läbi uuringu „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“, millest selgub, et Eestis kerkivad esile uuskogukondlik mõtteviis ning heaoluühiskonnale omased postmaterialistlikud väärtused.

Võrreldes viieteistkümne aasta taguse ajaga on vähemaks jäänud neid, kes hindavad peamiste väärtustena materiaalseid väärtusi, raha ja edu ning on kasvanud inimeste arv, kes hoolivad enam tervisest ja keskkonnast, tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed ja tolerantsemad erinevuste suhtes.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul võiks uuskogukondliku mõtteviisi laiem levik kaasa aidata võõrandumise, ebavõrdsuse ja negatiivsuse vähendamisele Eesti ühiskonnas. “Uuskogukondlikkusel on suur potentsiaal vabatahtliku töö, kohalike abivõrgustike ja haridusinitsiatiivide arendamisel, aga ka näiteks abivajajate märkamisel. Riigi ja kohalike omavalitsuste suurem usaldus vabakondlike võrgustike ja kohalike kogukondade eestvedajate vastu aitaks seda praegu veel alahinnatud ressurssi paremini kasutada, näitekskaasates neid, sotsiaalpoliitika, keskkonnahoiu ja hariduselu korraldamisse,” tõi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov välja.

2018. aasta andmed näitavad, et uuskogukondlikke väärtusi toetab Eestis 26% inimestest ning tegemist on kõige kiiremini kasvava väärtusrühmaga, 2004. aastal kuulus sinna 14% Eesti inimestest. Uuskogukondlikust väärtusrühmas on 35% ulatuses noori alla 30-aastaseid ja 47% kõrgharidusega inimesi, 59% ulatuses naisi 88% sellesse väärtusrühma kuulujaist on majanduslikult kindlustatud.Väärtusrühma suur enamus (92%) ei loe ennast rahvusvähemuste hulka kuuluvaks.

Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell märkis uuringu tulemustele tuginedes, et viimase kuue-seitsme aasta jooksul on kodanikuaktiivsus Eestis jõudsalt kasvanud, kuid võrreldes Skandinaavia riikidega on see jätkuvalt madal. “Eesti paigutub 2018. aasta andmete kohaselt kodanikuaktiivsuse poolest Skandinaavia riikidega võrdluses madalaimale kohale, vaid 55% Eesti elanikest võtab ühiskonnas aktiivset rolli, kuid üldine trend on positiivne. Samuti on Eestis selgelt näha väärtuskonflikti avatuma ja suletuma maailmavaatega elanike rühmades,” sõnas Rell.

Uuringu tulemustest nähtub, et Eestis suureneb põlvkondade ja sotsiaalmajanduslike rühmade vaheline ebavõrdsus ning teravneb väärtuskonflikt. “Tehnoloogia kiire areng muudab ümbritseva keskkonna keerukamaks ning vanemal põlvkonnal on raske ajaga kaasas käia. Teine tegur on kliimamuutuste järjest suurenev aktuaalsus, mille eeskõnelejaks on saanud loov uuskogukondlik väärtusrühm. Kolmandaks tuleb arvestada toimetulekuraskusi, millega paljud Eesti elanikud jätkuvalt rinda pistavad. See tingib ühiskondlikku suletust, mida ajendab hirm töö või identiteedi kaotuse pärast, samuti kliimapoliitika ebapopulaarsust, sest hinnad võivad tõusta,” selgitas Danilov.

Uuringu „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“ viisid Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tartu Ülikooli teadlased. Uuringus on kasutatud kahe andmekogu Eesti kohta kogutud andmeid: Euroopa Sotsiaaluuring (European Social Survey) ning Euroopa ja maailma väärtuste uuring (European Values Study, World Values Survey).

Uurimissuuna materjalidega saab tutvuda siin: www.riigikogu.ee/arenguseire/eesti-inimvara-olukord

Tagasiside