Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Arenguseire Keskuse uuringute juhi Meelis Kitsingu eestvedamisel toimus ümarlaud, mille eesmärk oli pakkuda välja kolm lahendust süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, mille puhul on võimalik saavutada laialdane ühiskondlik kokkulepe ning oskusliku poliitilise juhtimisega neid realiseerida.

Ümarlaua-arutelu tulemusel jõuti järgnevate prioriteetsete tegevusteni.

Esiteks, hoonefondi ulatuslik renoveerimine ja uute majade puhul nullenergia standardi järgmine, mille tulemusel on võimalik 30 aasta jooksul vähendada hoonete energia tarbimist poole võrra. Kodumajapidamiste, äri ja avaliku teeninduse energiatarbimine moodustab ligi poole kogu energiatarbimisest. Kui seda vähendada, on vaja vähem asendustootmisvõimsusi.

Ülekaaluka osa vajalikest investeeringutest teeksid elanikud ise, kuid see tegevus eeldab riigi rahastuse märgatavat kasvu ning renoveerimistempo kiirendamist. Viimase 10 aastaga on KredExi abiga renoveeritud 1000 kortermaja, renoveerimist vajab 14 000. Senise tempo ja rahastamismahu juures kuluks selleks 140 aastat.

Teiseks, energiasalvestuse uued lahendused. Energiatootmise ja tarbimise paradigma täna on see, et elekter tuleb kohe ära kasutada, puudu on energiakandjad. Oluliseks energiakandjaks ja salvestiks võib tulevikus kujuneda vesinik, seda arengusuunda tasub uurida ja toetada.

Näiteks, Eestis juba toodetakse maailma parimaid kütuseelemente. Kaaluda võiks vesinikrongide soetamist, meretuulikute ehitamist vesinikutoruga, hübriidbusside soetamist vesinikubaasil ja vesinikujaamade ning elektrilaadijate viimist kortermajade juurde.

Kolmandaks, õiglane üleminek kliimaneutraalsuse eesmärkidele vastavasse elukeskkonda. Rohepöördega kaasnevad sotsiaalsed mõjud vajavad analüüsimist ning leevendavaid tegevusi ja investeeringuid uute töökohtade loomisse. Selline üleminek eeldab ka ühiskonna suhtumismustrite muutmist: erinevate osapoolte veenmist, et need asjad, mis tehakse, on hädavajalikud.

Nende kolme lahenduse puhul ei piisa ainult insenertehnilistest ja tehnoloogiapõhistest lähenemistest, vaid need eeldavad detailsemat sotsiaalmajanduslikku käsitlust, et kuidas neid praktikas rakendada. Vajalikud on interdistsiplinaarsed uuringud sotsiaalsete mõjude kohta. Riiklikud investeeringud teadus- ja arendustegevusse kliimamuutustega toimetulemiseks ja lahenduste väljatöötamiseks peaks samuti kasvama.

Näiteks kortermajade renoveerimise puhul on eelduseks, et suudetakse lahendada ühistute ühistegevuse proovikivid ning luua piisav motivatsioonimehhanism pikaajalisteks investeeringuteks. Maksusüsteem on täna ülesehitatud fossiilkütuste maksustamisele. Kliimaneutraalsuse tulemusena kaotab riik ligikaudu 10% eelarvetuludest. Vaja on hakata mõtlema uut tüüpi maksusüsteemi peale, mis hakkaks näiteks maksustama energiatarbimist ja heidet transpordisektoris.

Tagasiside