Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

 Erik Terk, foto

Erik Terk

Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise                 
ja tuleviku-uuringute professor

Erik Terk, Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professor, sama ülikooli rahvusvaheliste suhete ja tulevikuseire uurimissuuna projektijuht. Erik Terk on tuleviku-uuringute käivitajaid Eestis, juhtis pikka aega iseseisvat uurimiskeskust, Eesti Tuleviku-uuringute Instituuti. Pikka aega oli Erik Terk Austrias asuva Rahvusvahelise Rakenduslike Süsteemuuringute Instituudi Nõukogu liige, ta on ajakirja “European Planning Studies” toimetuskolleegiumi liige. Arenguseire Keskust konsulteerib ta eelkõige tulevikustsenaariumide koostamise ja kasutamise metodoloogiliste küsimuste ja geoökonoomilise problemaatika osas.
 

Raivo Vare

Eesti ettevõtja, ühiskonna- ja riigitegelane             

Raivo Vare on lõpetanud Tartu Ülikooli juristina summa cum laude ja Estonian Business Schooli EMBA cum laude. Ta on Eesti ettevõtja, ühiskonna- ja riigitegelane, poliitika ja majanduse, sh transiidi ja transpordi ekspert. Ta on olnud Eesti Vabariigi Valitsuses riigiminister ning teede- ja sideminister, on praegu või olnud erinevate nii era- kui riigiettevõtete, ühiskondlike organisatsioonide, mõttekodade ja kõrgkoolide juhtorganite liige ning tegutseb konsultandi ja lektorina.
 Meelis Kitsing, foto

Meelis Kitsing

Estonian Business Schooli rektor                           

Meelis Kitsing on Estonian Business Schooli rektor ja professor. Varasemalt on ta töötanud Arenguseire Keskuse uuringute juhina, Riigikantselei strateegiabüroo nõunikuna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis majandusanalüüsi juhina. Ta on olnud ka Eesti Majandusteaduse Seltsi president. Praegu on Meelis Kitsingu uurimistöö keskendunud digitaalsete ökosüsteemide poliitökonoomiale. Tema uurimusi on avaldanud Springer, IEEE, ACM, Leuveni Ülikooli kirjastus, MIT Press ja muud kirjastused. Ta on tegelenud teadustööga ja õpetanud mitmes ülikoolis Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Meelis Kitsing sai PhD kraadi Massachusettsi Ülikoolist Amherstis (US), õiguse ja diplomaatia magistrikraadi (MALD) Fulbrighti stipendiaadina Tuftsi ülikooli Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolist (USA) ja MSc kraadi Peacocki stipendiaadina Londoni Majandusülikoolist (ÜK). Enne akadeemilisele tööle asumist töötas ta rahvusvahelistes ettevõtetes ja oli Tallinna linnavolikogu liige.
 Anna Ebers Broughel

Anna Ebers Broughel            

Tetra Tech, statistik ja ökonomist

Anna Ebers Broughel on statistik ja ökonomist Tetra Techi keskkonnateenuste osakonnas. Tema tehniline teadmistepagas hõlmab statistilist modelleerimist ja majandusanalüüsi, mis põhineb uusimatel statistilistel meetoditel. Tema uurimistulemusi on avaldatud juhtivates eelretsenseeritud teadusväljaannetes nagu Energy Policy, Environmental Innovation and Societal Transitions, Renewable Energy ja teised ning ta on esitlenud oma tööd arvukatel teaduskonverentsidel.
Enne Tetra Techiga liitumist töötas ta USA energeetikaministeeriumi päikeseenergia tehnoloogiate osakonnas teaduse ja tehnoloogia teadurina. Ta on läbinud nelja-aastase järeldoktorantuuri Šveitsi St. Galleni ülikooli majandus- ja keskkonnainstituudis ning Marylandi ülikooli (UMD) globaalse jätkusuutlikkuse keskuses College Parkis. Ta on õpetanud energiapoliitikat ja kliimamuutust UMD avaliku poliitika instituudis ja õigusinstituudis. Anna Ebers Broughel on USA energiamajanduse ühenduse nõukogu ja valitsuskomisjoni liige. Praegu on ta energiaülemineku külalisteadur Texase ülikoolis Austinis. Ta sai majandusteaduste ja poliitika doktorikraadi SUNY-ESFist koostöös New Yorgi Syracuse’i ülikooliga. Tal on majandusteaduste magistrikraad Saksamaa Konstanzi ülikoolist ja ta on lõpetanud Tartu Ülikooli.

 

 Merle Maigre, foto

Merle Maigre            

CybExer Technologies, valitsussuhete juht            

Merle Maigre töötab küberlahendusi eksportivas Eesti ettevõttes CybExer Technologies valitsussuhete juhina. Enne praegust tööd oli Merle Maigre NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor. Ta on töötanud välisministeeriumis ja kaitseministeeriumis, aastatel 2005–2007 Kiievis NATO Ukraina esinduse asejuhina, 2012–2017 president Toomas Hendrik Ilvese ja ka president Kersti Kaljulaidi julgeolekunõunikuna. Merle Maigre on töötanud ka NATO peakorteris alliansi peasekretäri poliitikaplaneerimise üksuses ning Tallinnas Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses teadurina.
 Märt Masso foto

Märt Masso

Praxis, töö- ja sotsiaalelu programmijuht, analüütik

Märt Masso uurimisvaldkonnad on individuaalsed ja kollektiivsed töösuhted ning töötervishoid ja ‑ohutus. Valdkonna analüüsidega panustab ta sellesse, et töötajatel oleks hea ja tervist hoidev töö ning tööandjatel head töötajad. Märt Masso on osalenud analüütiku ja projektijuhina nii Eesti kui ka rahvusvaheliste uuringute tegemises, kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid analüüsimeetodeid. Samuti on ta töötanud avalikus sektoris, kust ta sai elulise poliitikakujundamise ja -rakendamise kogemuse. 
 Merle Erikson, foto

Merle Erikson            

Tartu Ülikooli tööõiguse professor                        

Merle Erikson on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 2001. aastal ja alates 2011. aastast töötab ta samas tööõiguse professorina. Merle Erikson on avaldanud üle 70 publikatsiooni ning osalenud kümnetes rahvusvahelistes ja Eestisisestes uurimisprojektides. Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvusvaheline, EL-i ja Eesti tööõigus ning EL-i sotsiaalpoliitika.
 Nele Leosk portree

Nele Leosk            

Euroopa Ülikool-Instituut, politoloogia doktor 

Nele Leosk on omandanud doktorikraadi Euroopa Ülikool-Instituudis ning oma doktoritöö raames analüüsis ta tehnoloogia ja valitsemise seoseid OECD ja Euroopa Liidu liikmesriikides. Ta on olnud Fulbright Schuman stipendiaat New Yorgi Ülikoolis ja Massachusettsi Ülikoolis Amherstis, kus uuris infoühiskonna arengu trende Euroopa Liidus ja USAs ning nende potentsiaalseid koosmõjusid. Ta on töötanud e-Riigi Akadeemias programmijuhina, vastutades IKT Hariduses programmi eest ning enne seda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Nele Leosk on nõustanud kõrgemaid riigiametnikke avaliku sektori reformi ja e-valitsemise küsimustes enam kui kahekümnes riigis, tal on ulatuslik riigireformide ja e-valitsemise programmide hindamiskogemus erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides. 
 Mihkel Solvak, foto

Mihkel Solvak

Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur,   
IT mõju-uuringute keskus

Mihkel Solvak on tehnoloogiauurija 2015. aastal Tartu Ülikooli juurde loodud IT mõju-uuringute keskuses CITIS (Center of IT Impact Studies). CITIS tegeleb Eesti e-teenuste poolt genereeritud suurandmete baasil uute andmepõhiste e-teenuste prototüüpimise ja väljatöötlemisega, kasutades erinevaid statistilise analüüsi ja masinõppe meetodeid. Mihkel on tegelenud e-teenuste, eriti e-valimiste, mõju uurimisega ning keskendub viimasel ajal reaalajas toimivate käitumist ennustavate teenuste loomisega.
 Kadri Männasoo, foto

Kadri Männasoo       

Tallinna Tehnikaülikool, majandusprofessor  

Kadri Männasoo on TTÜ Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor, kellel on teadusuuringute ja õppetöö kõrval laialdasi praktilisi töökogemusi majandusanalüüsi valdkonnas Swedbankist ja Eesti Pangast. Viimased uurimused keskenduvad ettevõtete investeerimisstrateegiatele, sealhulgas pikaajalist majanduskasvu tagavate teadus- ning arendustegevuse investeeringutele ning neid  mõjutavatele teguritele. Arenguseire Keskuses tegeles ta uuringuga „Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni”, millega seoses uuris ta ettevõtete investeerimismustreid ja tootlikkuse mõjutegureid, sealhulgas inimkapitali, teadmusloome efektiivsust ning tehnoloogia- ja teadmiste adaptsioonivõimet, mis loovad aluse pikaajaliseks jätkusuutlikuks majanduskasvuks ning loovad eelduse väljumiseks keskmise sissetulekuga riikide lõksust. 
 Andres Võrk, foto

Andres Võrk         

Tartu Ülikooli
Johan Skytte poliitikauuringute instituut, analüütik

Andres Võrk on Tartu Ülikooli IT mõju-uuringute keskuse (CITIS) analüütik alates 2016. aastast, kus ta tegeleb avaliku sektori registriandmete analüüsimisega. Ta õpetab Tartu Ülikoolis ökonomeetriat ja poliitikameetmete mõju hindamise meetodeid. Aastatel 2002–2016 oli ta Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik. Ta on Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu liige ja Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva võrdsete võimaluste nõukoja liige.
Raul Eamets, foto

Raul Eamets

Tartu Ülikool, majandusprofessor                          

Raul Eamets on Eesti majandusteadlane ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ning makroökonoomika professor. Raul Eamets on paljude kodumaiste ja rahvusvaheliste uuringute ja analüüside autorina panustanud Eesti tööturu, migratsioonipoliitika ja hariduspoliitika aruteludesse. Näiteks juhib ta koos prof Tammaruga praegu 3-aastast projekti RITA-ränne ning panustas ka Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku projekti tööjõu pikaajalise pakkumise eeluuringu juhina. Muude kohustuste seas osaleb ta ka OSKA programmi ekspertnõukogus ning juhib Eesti eelarvenõukogu.
Kaire Holts foto

Kaire Holts                        

Hertfordshire’i Ülikooli teadur

Kaire Holts töötab teadurina Suurbritannia Hertfordshire’i Ülikooli digitaalse jalajälje (Digital Footprint) projektis. Tal on Hertfordshire’i Ülikooli doktorikraad töösotsioloogias ja Saksamaa Göttingeni Georg Augusti Ülikooli magistrikraad äriinformaatikas. Enne Hertfordshire’i Ülikooli uurimisrühmaga liitumist töötas Kaire Holts Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sekretariaadis ja ÜRO Koolitus- ja Uurimisinstituudis (UNITAR) Genfis. Samuti osales ta aktiivselt Euroopa teadusliku ja tehnoloogilise koostöö programmi (COST) virtuaaltöö dünaamika meetmes. Lisaks ILO tarbeks koostatud arvukatele avaldamata töödokumentidele on tema töid avaldatud eelretsenseeritud teadusväljaandes Work Organisation, Labour and Globalisation ning Palgrave Macmillani kirjastuse väljaantavas raamatuseerias Dynamics of Virtual Work. Kaire Holtsi peamisteks uurimisvaldkondadeks on töö muutuv olemus, digitöö ehk virtuaaltöö ning digitehnoloogiate roll tööprotsesside ümberkujunemisel.
 Allan Puur, foto

Allan Puur

Tallinna Ülikool,
demograafiakeskuse juhtivteadur                  

Allan Puur on Eesti rahvastikuteadlane ja Tallinna Ülikooli demograafiakeskuse juhtivteadur. Ta oli 2017. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruande peatüki „Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas” toimetaja. Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku projekti raames integreeris Allan Puur oma uurimismeeskonnaga EIA demograafilise prognoosi ja hõivemuutuse võimalikud variandid, mis aitasid paremini aru saada hõivatute arvu ja osakaalu tulevikudünaamikast Eestis.
 Ave Lauren foto

Ave Lauren                        

Estonian Business School, vanemteadur        

Ave Laurenil on doktorikraad inimgeograafias Cambridge’i ülikoolist, kus tema uurimistöö keskendus Hiina päritolu tippspetsialistide rändele Silicon Valleysse ja USAsse laiemalt. Tema peamised fookusvaldkonnad on tippspetsialistide mobiilsus, tööränne, rändepoliitika ja innovatsiooniklastrid. Varasemalt on ta töötanud rändeteemadega ka USA Kongressi ja Kongressiraamatukogu juures.
 Janno Järve foto

Janno Järve                         

Centar

Janno Järve kaitses doktorikraadi 2011. aastal majandusteaduse erialal Tartu Ülikoolis. Ta juhib Centaris uuringu- ja konsultatsiooniprojekte alates töötingimustest ja hariduse tasuvusest ning lõpetades ettevõtete ja infrastruktuuriinvesteeringute hindamisega. Huvitavamate uuringutena võib välja tuua PIAACI uuringu aruande „Oskuste kasulikkus tööturul” ja Haigekassa tellimusel valminud uuringu „DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika analüütiline hindamine”. Janno Järve käimasolevate tööde hulka kuulub ka erasektori pühendumuse uuringu arendamine ja riiklikult tunnustatud finantseksperdina ettevõtete väärtuse hindamine.
 Innar Liiv, foto

Innar Liiv                         

Tallinna Tehnikaülikool,
andmekaevandamise dotsent

Innar Liiv on suurandmete ja digitaliseerimise ekspert, Tallinna Tehnikaülikooli andmekaevandamise dotsent ja kaasteadur (Research Associate) Oxfordi ülikoolis (Centre for Technology and Global Affairs). Ta oli eelnevalt küberuuringute külalisteadur Oxfordi ülikoolis (2016‒2017), külalisteadur Stanfordi ülikoolis (2015) ning järeldoktorantuuri külalisteadur Georgia Tehnoloogiainstituudis (2009). Tema uurimishuvideks on andmeanalüüs, sotsiaalvõrgustike analüüs, operatsioonianalüüs, prognoosimine, informatsiooni visualiseerimine ning suurandmete tehnoloogia siire tööstuse ja avaliku sektori organisatsioonidesse.
 Lauri Lepik, foto

Lauri Leppik                  

Tallinna Ülikool,
Eesti demograafia keskuse vanemteadur

Lauri Leppik on sotsiaalteadlane ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur. 2006. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi Eesti pensionisüsteemi transformatsiooni käsitleva doktoritööga. Sotsiaalpoliitika valdkonnas on ta tegutsenud üle 25 aasta, tosin aastat tegelenud ka sotsiaalõiguste järelevalvega Euroopas. Tema uurimisteemad on peamiselt seotud sotsiaalkaitse ja rahvastikuvananemisega.
 Leonore Riitsalu, foto

Leonore Riitsalu            

MTÜ Rahatarkus,
kaasasutaja

Leonore Riitsalu on rahatarkuse ja käitumusliku vaate (behavioural insights) kirglik uurija alates 2010. aastast. Oma doktoritöös uuris ta, miks inimesed oma rahaasjade korraldamisel ratsionaalsetest valikutest kõrvale kipuvad kalduma ning kuidas neid finantshariduse abil arukamas suunas käituma nügida. Käimasolevad projektid keskenduvad rahalise heaolu ja seda mõjutavate tegurite uurimisele. Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja, Estonian Business Schooli ja Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi külalislektor. Konsultandina on ta nõustanud muuhulgas OECD-d.
 Liisi Uder, foto

Liisi Uder                  

Õiguskantsleri nõunik

Liisi Uder on õiguskantsleri nõunik, kes on varem aastaid töötanud Riigikontrollis. Oma töös põhiseaduslikes institutsioonides on ta hinnanud ennekõike sotsiaal- ja tervisevaldkonna toimimist. Aastatel 2016‒2017 oli Liisi Uder Eesti Koostöö Kogu programmi Pension 2050 eestvedaja. Programmi eesmärgiks oli ühiskondliku diskussiooni juhtimine tuleviku eakuse teemadel.

 

Üles

Viimati muudetud: 06.11.2020

Tagasiside