Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Neljas Arenguseire Keskuse konverents sarjast „Teistmoodi tulevik” keskendus globaalsetele arengutele ja Eesti positsioonile maailmas.

Maailmakord on muutumises ning praegu pole kaugeltki selge, millised on tulevikus tooniandvad väärtused ja arusaamad või kuidas muudab globaalseid jõujooni tehnoloogiline areng. Koroonaviirus on kaarte veel enam segi paisanud. Seetõttu on oluline mõista, kuidas erinevad globaalsed arengud võivad Eesti käekäiku mõjutada.

Konverentsil käsitlesime globaalsete jõuvahekordade muutumist, tuginedes Soomes (Nordic West Office) ja Eestis (Arenguseire Keskus) loodud stsenaariumidele. Rääkisime demokraatia tulevikust ja energiapöördest. Tutvustamisele tulid rahvusvahelise merekaubanduse ja Eesti kui lipuriigi arengustsenaariumid aastani 2040. Päeva lõpetas vestlusring, kus arutati, kuidas olla muutusteks varakult valmis.

Videoettekanded 

30. september 2020, Riigikogu konverentsisaal

Avasõnad
Enn Eesmaa (Riigikogu väliskomisjoni esimees)


Demokraatia tulevik: kui hea on demokraatia tervis ja mis saab edasi?
(inglise keeles)
Prof David Soskice (London School of Economics) 
Kuhu liigub ning kui kohanemisvõimeline on demokraatia? Kas peaksime demokraatia tulevikku hinnates olema optimistid või pessimistid? Kuidas on koroonaviirus demokraatia tervisele mõjunud?


Uus külm sõda või kahekümnendad 2.0 – Nordic West Officeʼi globaalsed stsenaariumid
(inglise keeles)
Dr Risto E. J. Penttilä (Nordic West Office)
Kas kaubandussõjad on uus normaalsus? Kes hakkab kontrollima tehisintellekti? Kas Hiina võtab üle USA senise rolli maailmapoliitikas ja –kaubanduses? Milline näeb välja koroonajärgne maailm?


Arenguseire Keskuse globaalsete jõujoonte stsenaariumid aastani 2035: kelle käes on Eesti arengu võtmed?
Dr Meelis Kitsing (Estonian Business School, Arenguseire Keskus)
Globaalseid arenguid, millel võivad olla väga tõsised mõjud, on palju. Millised neist on Eesti edasise arengu seisukohast tähtsaimad? Millised arengustsenaariumid avanevad Eestile, kui need võtmetegurid ühel või teisel moel muutuvad?


Globaalsed energeetika valdkonna stsenaariumid: kas rohepöördel on lootust?
Dr Anna Ebers Broughel (Tetra Tech ja Texase ülikool)
Mida saame teada, kui kõrvutame maailma eri mõttekodade loodud stsenaariumeid energeetika tuleviku-arengutega? Kas Pariisi kliimaeesmärgid täidetakse? Milliste tingimuste täidetuse korral on võimalik kiire edasiminek taastuvenergias, energiaefektiivsuses, elektrifitseerimises ja muudes heitmeid vähendavates tehnoloogiates?


Rahvusvahelise merekaubanduse arengustsenaariumid: mida on Eestil võita?
Dr Sten Anspal (Rakendusuuringute Keskus CentAR)
Kuidas võivad muutuda r
ahvusvahelised multimodaalsed kaubakoridorid ja kuidas see mõjutab Eesti merekaubandust? Millist mõju võib merekaubandusele oodata rahvusvaheliste tarneahelate ümber-kujunemisest, kliimapoliitikast, digitaliseerimisest ja automatiseerimisest? Millised arengustsenaariumid Eestile avanevad?


Eesti kui lipuriigi arengustsenaariumid: teeme Eesti taas mereriigiks?
Dr Janno Järve (Rakendusuuringute Keskus CentAR)
Mis määrab riikide konkurentsivõimet laevade lipuriigina täna ja tulevikus? Kui kasulik on olla lipuriik? Kas kana või muna – kuidas on seotud kaldasektor ja lipu valik? Millised arengustsenaariumid saab Eesti jaoks välja tuua?


Vestlusring: globaalsed arengud ja Eesti – kuidas olla muutusteks varakult valmis?
Anneli Ott (Riigikogu), Marko Mihkelson (Riigikogu), Kaja Tael (Välisministeerium), Jaan Pillesaar (Helmes) ja Andrus Durejko (Ericsson Eesti)
Arutelu juhib Meelis Kitsing

Päeva juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Päevakava (PDF, 84 kB)

Esinejate tutvustused

 

David Soskice

London School of Economics                                  

David Soskice on alates 2012. aastast olnud politoloogia- ja majandusprofessor Londoni Majanduskoolis (London School of Economics), kus tema ülesannete hulka kuulub interdistsiplinaarse teadustegevuse edendamine. Enne seda õpetas ta Oxfordis makromajandust (1967–90) ja oli Berliini Sotsiaaluuringute Teaduskeskuse (Wissenschaft- zentrum Berlin) teadusdirektor (1990–2005). Koos Torben Iverseniga avaldas ta äsja raamatu „Democracy and Prosperity: Reinventing Capitalism through a Turbulent Century” (Princeton UP). Ta on Briti Akadeemia (poliitika, majanduse ja juhtimise sektsioonide) liige, Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia (American Academy of Arts and Sciences) liige ja Oxfordi Trinity College’i auliige. 2011–2014 oli ta Euroopa Politoloogia Assotsiatsiooni (European Political Science Association) president. Tema praeguse uurimistöö aineks on populism arenenud riikides, uued tehnoloogiad USA-s ja Ühendkuningriigis ning sotsiaalsete lõhede vähendamise ja pikaajalise kasvu juurde naasmise võimalused. Selle põhjal kirjutab ta raamatut teadmusmajanduste kohta.
 

Risto E. J. Penttilä              

Nordic West Office                                

Risto Penttilä on globaalküsimustega tegeleva konsultatsioonifirma ja mõttekoja Nordic West Office tegevjuht. Ta on ka Euroopa äriliidrite konverentsi peasekretär. Aeg-ajalt kirjutab ta artikleid ajalehele Financial Times ja ta on avaldanud kuus raamatut. Hariduse on ta saanud Yale’i ülikoolist (B.A.) ja Oxfordi ülikoolist (M.Phil ja D.Phil.). Ta on olnud ka Soome Kaubanduskoja tegevjuht, Soome äri- ja poliitikafoorumi EVA direktor, Oxford Analytica asepresident Ühendkuningriigis ja Maailma Majandusfoorumi direktor Genfis. Nooruses oli ta liberaalse reformierakonna asutajaid ja ta on olnud Soome parlamendi liige. 
 Meelis Kitsing, foto

Meelis Kitsing                      

Estonian Business School, Arenguseire Keskus

Meelis Kitsing on Estonian Business Schooli rektor ja professor. Varasemalt on ta töötanud Arenguseire Keskuse uuringute juhina, Riigikantselei strateegiabüroo nõunikuna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis majandusanalüüsi juhina. Ta on olnud ka Eesti Majandusteaduse Seltsi president. Praegu on Meelis Kitsingu uurimistöö keskendunud digitaalsete ökosüsteemide poliitökonoomiale. Tema uurimusi on avaldanud Springer, IEEE, ACM, Leuveni Ülikooli kirjastus, MIT Press ja muud kirjastused. Ta on tegelenud teadustööga ja õpetanud mitmes ülikoolis Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Ta sai PhD kraadi Massachusettsi Ülikoolist Amherstis (US), õiguse ja diplomaatia magistrikraadi (MALD) Fulbrighti stipendiaadina Tuftsi ülikooli Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolist (USA) ja MSc kraadi Peacocki stipendiaadina Londoni Majandusülikoolist (ÜK). Enne akadeemilisele tööle asumist töötas ta rahvusvahelistes ettevõtetes ja oli Tallinna linnavolikogu liige.
 Anna Ebers Broughel

Anna Ebers Broughel          

Tetra Tech, Texase ülikool (Austin)            

Anna Ebers Broughel on Tetra Techi taastuvenergia ökonomist, kellel on aastakümne pikkune kogemus energia- ja keskkonnapoliitika analüüsimisel. Oma viimase uurimistöö käigus vaatas ta läbi üle 60 rahvusvahelise energeetikastsenaariumi aastaks 2040 ja hiljem, töötades välja COVID-19- järgsete energiasüsteemide neli peamist stsenaariumit. Enne Tetra Techiga liitumist töötas ta USA energeetika-ministeeriumi teaduse ja tehnoloogia teadurina. Šveitsi St. Galleni ülikooli ja Marylandi ülikooli (College Park) järeldoktorantuuri ajal uuris ta tuuleenergia ja teiste energiatehnoloogiate aktsepteerimist ühiskonnas. Ta sai majandusteaduste ja poliitika doktorikraadi New Yorgi osariigi ülikoolist koostöös Syracuse’i ülikooliga, kus ta oli Fulbrighti stipendiaat. Praegu on ta USA energiamajanduse ühenduse nõukogu liige ja külalisteadur Texase ülikoolis Austinis. Varem on ta abiprofessorina õpetanud energiapoliitikat ja kliimamuutust Marylandi ülikoolis College Parkis.
 

Sten Anspal

Rakendusuuringute Keskus CentAR                             

Sten Anspal kaitses doktorikraadi 2015. aastal Tartu Ülikoolis majandusteaduse erialal. Viimased kaksteist aastat on ta olnud hõivatud uuringute tegemisega Eesti Rakendusuuringute Keskuses CentAR. Tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad peamiselt majanduse ja tööturuga seotud teemad. 
 Janno Järve foto

Janno Järve                         

Rakendusuuringute Keskus CentAR

Janno Järve kaitses doktorikraadi 2011. aastal majandusteaduse erialal Tartu Ülikoolis. Rakendusuuringute Keskuses CentAR juhib ta uuringu- ja konsultatsiooniprojekte alates töötingimustest ja hariduse tasuvusest ning lõpetades ettevõtete ja infrastruktuuriinves-teeringute hindamisega. Huvitavamate uuringutena võib välja tuua PIAACI uuringu aruande „Oskuste kasulikkus tööturul” ja Haigekassa tellimusel valminud uuringu „DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika analüütiline hindamine”. Käimasolevate tööde hulka kuulub ka erasektori pühendumuse uuringu arendamine ja riiklikult tunnustatud finantseksperdina ettevõttete väärtuse hindamine.
 Tea Danilov, Arenguseire Keskus, foto

Tea Danilov                       

Arenguseire Keskus         

Tea Danilov on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusmagistri kraadiga, spetsialiseerumisega ökonomeetriale ja majandusteooriale. Ta on töötanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktorina ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis siseturuosakonna ja majandusarengu osakonna juhatajana. 

Arutelus osalevad

 Anneli Ott

Anneli Ott                       

Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjoni esimees

 Marko Mihkelson

 Marko Mihkelson   

  Riigikogu väliskomisjoni aseesimees                      

 

Kaja Tael                       

 Eesti kliima- ja energiapoliitika erisaadik       

 

Jaan Pillesaar                       

Helmese juht         

 

Andrus Durejko

Ericsson Eesti juhatuse esimees                          

 

Üles

Viimati muudetud: 12.10.2020

Tagasiside