Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) teise lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kolmandaks lugemiseks 22. novembri.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kohaselt on 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.

Teine lugemine

Riigikogu lõpetas 17. novembril valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) teise lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kolmandaks lugemiseks 22. novembri.

Rahanduskomisjon koostas teise lugemise käigus ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, milles on ministeeriumide valitsemisalade sisesed ja vahelised täpsustused. Komisjon toetas ka ettepanekut, millega eraldati 2 miljonit eurot laevaperede töötasu toetusmeetmeks, et ära hoida suurema koondamislaine meretöölepinguga töötajate hulgas ja aidata tagada ka kaubavahetust, lisaks turismile Ülejäänud Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud jättis komisjon arvestamata. Nende ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, sest need oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist. Kokku oli muudatusettepanekuid 46.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid (K), Aivar Sõerd (RE), Urmas Reinsalu (I), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helir-Valdor Seeder (I), Peeter Ernits (EKRE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Rene Kokk (EKRE), Priit Sibul (I), Riina Sikkut (SDE), Eduard Odinets (SDE), Helmen Kütt (SDE), Hele Everaus (RE), Leo Kunnas (EKRE), Mihhail Lotman (I), Margit Sutrop (RE), Andres Metsoja (I), Aivar Kokk (I), Mart Helme (EKRE) ja Kalvi Kõva (SDE).

Esimene lugemine

2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 20. oktoobril. Eelnõu tutvustanud Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast kiiresti kogunud majanduslikus mõttes, ja pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.

Rahandusministri sõnul leevendab järgmise aasta riigieelarve eelnõu ikka veel tunda andvat kriisivalu. „Aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on määramatust jätkuvalt palju. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldustest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti ja et inimesi ja majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Ta võrdles majanduskasvu erinevates riikides ja selgitas, et Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandusi on just Eestis. „Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7 protsendiga.“

Rahandusminister selgitas, et palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, aga praegu on sissetulekud taas väga jõudsalt kasvamas. Erasektor veab palgakasvu ja see palgakasv jõuab sel aastal 7 protsendini ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5 protsendi aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensioni ligi 8 protsenti, nii jõuab pension uuel aastal 590 euroni.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. „Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tubli tuge. Paraneb ka riigi rahanduslik seis. Kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb ja me liigume selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu,“ ütles minister.

„Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine sissetulek, keskmine palk tõuseks meil Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks ühel hetkel vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3 protsenti, tõusevad arstide-õdede palgad 8 protsenti, kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäär 7,5 protsenti, päästjate palga alammäär 12 protsenti, eesliinil töötavate politseinike palga alammäär 5 protsenti, ja nagu öeldud, pensionieas olevate inimeste jaoks pensionid tõusevad ligi 8 protsenti,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Eesti pikaajaliseks huviks on olla ka rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas, olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailma majanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. „Meie inimeste kindlama tuleviku pärast investeerime me järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Aga ühest aastast kaugemale vaadates, lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Ma kasutan võimalust, et tänada eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi,“ ütles minister.

„Kulude kontrolli all hoidmine nõuab igal juhul poliitikutelt valikuid ja nõuab ka pingutust. Kasvava majanduse tingimustes, muide, eriti.  2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud. Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti, kulud kasvavad järgmisel aastal 3 protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsendilisest struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6 protsendilisse defitsiiti. See on 739 miljonit parem positsioon,“ ütles rahandusminister.  Tema sõnul on minna veel tükk maad, enne kui jälle tulud ja kulud Eestis klappima saame. „Aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.“

„Eesti lühiajaliseks mureks, nagu kogu maailmas praegu, on tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal otseselt üle 150 miljoni euro. See raha läheb muu hulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest põhjustatud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot; läheb vaktsineerimise korraldamiseks – üle 38 miljoni euro; läheb testimiseks – üle 19 miljoni euro. Ja esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot ka selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata,“ selgitas rahandusminister.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar andis ülevaate komisjonis ministritega toimunud sisulistest arueludest valdkondade kaupa. Lisaks sellele osales komisjoni istungil eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, kes tutvustas eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta, mis on ühtlasi ka eelarve aluseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Mart Helme (EKRE), Mart Võrklaev (RE) ja Aivar Kokk (I), kes esitasid oma seisukohad ja hinnangud järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta.

Peaministri poliitiline avaldus riigieelarve üleandmisel

Peaminister Kaja Kallas ütles, et on üleantud riigieelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majanduse jätkuvat arengut. „See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on kriisist tempokalt taastunud.“

Peaminister tõi välja riigieelarvel kolm peamist suunda – riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ja Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Kallas rääkis, et valitsus hakkab esitatud eelarvega parandama ka viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auku ja soovib juba järgmisel aastal jõuda väiksema kui 3-protsendilise defitsiidini. Eelarve järgi püsib riigi võlakoormus järgmisel aastal 20 protsendi piires SKTst, ulatudes 6,4 miljardi euroni ja aastaks 2025 7,8 miljardi euroni.

Palgatõusudeks kavandatud vahenditest tõi peaminister esile õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Õpetajate palga alammäär tõuseb üle 7 protsendi, sama palju tõuseb ka kultuuritöötajate palk. Politseiametniku miinimumpalk tõuseb pea 5 protsenti ja päästja miinimumpalk ligi 12 protsenti. Keskmine pension kasvab seitse protsenti.

Arstide ning õdede miinimumtunnitasu tõus on üle seitsme protsendi ning hooldustöötajatel kümme protsenti. Riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad tõusevad õendustöötajatega samale tasemele.

Kallase sõnul on pandeemial olnud ka nähtamatud ohvrid ning seetõttu toetatakse eelarvest vaimset tervist ja rahastatakse tegevusi, mis aitavad tasandada laste õpilünki. Lisaks luuakse perelepituse süsteemi.

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab täna Riigikogule üleantud Riigieelarve eelnõu järgi üle 100 miljoni euro, millele lisandub lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euro.

Peaminister kinnitas, et kaitsekulude eelarve püsib vähemalt kahel protsendil SKTst. Järgmisel aastal suunatakse riigikaitsesse võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku ligi 750 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3 protsendi SKTst.

Eelarvest saab veel lisaraha eestikeelne haridus. Kaheksa miljonit eurot on mõeldud eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja kaasamiseks.

Digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks eraldatakse 30 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevuse rahastamist suurendatakse 29,5 miljoni euro võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Valitsusjuht märkis, et järgmisel aastal jäävad ära kõik varasemalt planeeritud aktsiistõusud. „Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed,“ kõneles Kallas. „Kui elektrihind püsib pikalt ebamõislikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.“

Kallas lisas veel, et 2022. aasta eelarve panustab ka strateegias toodud kaugematesse sihtidesse ja sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Ta märkis, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, mis toob investeeringud avaliku sektori rohe- ja digivaldkonna projektidesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad

Helir-Valdor Seeder (I) kritiseeris, et järgmise aasta eelarve eelnüus pole Eesti majandust puudutava elektrienergia järsu hinnatõusu leevendamiseks meetmeid. Ta tõi välja, et lahendamata on jäetud hübriidsõda ja ebaseaduslikku piiri ületamist puudutavad probleemid ning ei ole oluliseks peetud kiirendatud korras piiritõkete väljaehitamist. Avalikus sektoris töötavate inimeste palkade tõusus pidas Seeder ebapiisavaks, sest see ei kata ära inflatsiooni.

Seeder pidas pensionäride nörritamiseks, et erakorraline pensionitõus ja pensionide tulumaksuvabastus tuleb alles 1. jaanuaril 2023. Seeder rõhutas, et pensionireform on juba alanud, inimestele on raha välja makstud ja sealt pealt laekuvad tulud riigieelarvesse juba sellel aastal ja seetõttu tuleks erakorraline pensionitõus ellu viia 1. jaanuarist 2022.

Ka Martin Helme (EKRE) küsis oma sõnavõtus, miks ei toimu pensionitõus juba järgmisel aastal ja meenutas, et teise pensionisamba reformi üks eesmärke oli teha võimalikuks täna makstavat sotsiaalmaksu maksta välja täna pensioni saavatele inimestele.

Lisaks tõi Helme välja, et 2022. aasta eelarve 600 miljoni euroga miinuses. Eelarve eelnõus kavandatud kärbetest suurem osa on tema sõnul petukaup ehk virtuaalne, kus ühe käega võetakse ühelt ministeeriumi eelarve realt üks summa ära ja teise käega antakse teisele eelarve reale sama summa või veel suurem summa tagasi.

Indrek Saare (SDE) sõnul käib tuleva aasta riigieelarve ümber silmamoondus. Tema sõnul kõlab ühelt poolt rahandusministri suust kärperetoorika ning manitsused kokkuhoiule, teisalt jagatakse siin-seal miljoneid juurde, kuigi nende miljonite katteallikad on teadmata.

Saar leidis, et tänu hoogsale majanduskasvule on Eesti riigieelarve puudujääk tuleval aasta vähenemas 400 miljoni euro võrra, aga ometi on jätkuvalt plaanis jätta jõusse kevadel plaanitud 50 miljoni euro kärbe. Laste huvihariduse võimalused Saare sõnul mitte ei avardu, vaid vähenevad, sest eelarverealt kaob siiski 4 miljonit eurot, kevadel kavandatud 7 miljoni euro asemel. Õpetajate lubatud palgatõusus pidas Saar ilmselgelt liiga väheseks olukorras, kus Eestis on palgaralli ja samas ajaperioodis, tõuseb keskmine palk kaks korda enam.

Mart Võrklaev (RE) tõi välja omapoolsed rõhuasetused. Selle eest, et riigieelarve tulusid on meil 13,1 miljardit ja kulusid 13,6 miljardit eurot, peab tema sõnul tänama eeskätt Eesti inimesi ja ettevõtjaid, kes on majanduse taas hooga käima tõmmanud. Ta lisas, et oma osa on ka valitsuse otsustel, kellega seati eesmärgiks tühje kärpeid eelarvesse mitte jätta.

Võrklaev rõhutas ka jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärikat palka. Samuti märkis ta riigikaitsekulusid, Eesti välispiiri väljaehitamist, eestikeelsele haridusele üleminekut. Võrklaev osundas, et valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse ning riigi jaoks teise samba lõhkumisest vabanevat raha pensionisüsteemist välja ei viida.

Erki Savisaar (K) ei nõustunud oma sõnavõtus opositsiooni kriitikaga. Eelarve prioriteedina nimetas ta pensionitõusu. Savisaar rääkis, et järgmisel aastal saavad pensionärid arvestada keskmiselt 342 euro suuruse lisarahaga, kaks-kolm korda suuremat lisa on tema sõnul oodata ka 2023. aastal. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb aga järgneval aastal 115-lt eurolt 200-ni.

Savisaar tõi eelarve eelnõust esile transpordiga seotud kulutused. Ühistranspordi toetuseks läheb tema sõnul järgneva nelja aasta jooksul kokku üle 400 miljoni euro. Rahastatakse ka mitmeid regionaalseid planeeringuid, millest ta mainis Suure Väina püsiühendust, Tallinna ringraudteed, Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut. Samuti jätkuvad teeehitus- ja hooldustööd, millest ta nimetas Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamist, Kose-Mäo, Tartus Riia maantee eritasandilise ristmiku rajamise jätkumist ja uue neljarealise maantee ehitustöid Pärnu-Uulu teelõigul. Oodata on ka olemasoleva raudtee elektrifitseerimist ja kuue täiendava elektrirongi valmimist ning Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevuse jätkumist.

Tagasiside