Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ ettepanekute eesmärk on jõuda Euroopas 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni. 2021. aasta suvel tuli Euroopa Komisjon välja 13 algatusega, mille eesmärk on täita 2030. aastaks võetud vahe-eesmärki – vähendada süsinikuheidet 55 protsenti.

Euroopa Liidu asjade komisjon alustas kliimapaketi menetlemise ettevalmistustega septembris 2021 ja viis enne algatuste Riigikokku jõudmist läbi mitu parlamentaarset kuulamist. Samuti toimus komisjoni algatusel Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide üle. Seejärel jõudsid Riigikokku valitsuse esitatud seisukohad 13 algatuse kohta, mille osas kujundas koos valdkondlike komisjonide arvamustega seisukoha Euroopa Liidu asjade komisjon. Kinnitatud ja täiendatud seisukohtadega saavad valitsuse esindajad Brüsselis läbirääkimistel Eestit esindada.

Seisukohtade kujundamine ELAKis

17. jaanuari istungil sai Euroopa Liidu asjade komisjon ülevaate Eesti seisukohtadest kahe kliimapaketi „Eesmärk 55“ eelnõu kohta. Komisjon kinnitas valitsuse esitatud seisukohad, mis olid algatuste osas üsna kriitilised .

Üks „Eesmärk 55“ algatustest, mida sel istungil arutati, on kliimameetmete sotsiaalfondi loomine aastateks 2025–2032. ELAK arutas Eesti seisukohti ettepaneku osas ja toetas valitsuse seisukohti kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega. Eesti toetab fondi eesmärki leevendada heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamise mõju haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtetele ja transpordikasutajatele, ent on ettepaneku osas siiski üsna kriitiline. Näiteks peab ettepaneku järgi riigi panus olema vähemalt 50 protsenti, kuid Eesti seisukohtade järgi on see omaosaluseks liiga kõrge määr, kuivõrd jutt on haavatavatest sihtrühmadest. Komisjoni liikmetel oli mitmeid küsimusi näiteks korterelamute renoveerimiseks kasutatavate meetmete osas.

Veel jõudis ELAK sel istungil arutada energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistiku ümberkorraldamise ettepanekut ja otsustas kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega toetada valitsuse esitatud seisukohti, mis ka selle ettepaneku osas on suhteliselt kriitilised. Näiteks ei toeta Eesti mõtet, et liikmesriik peaks samasuguse kasutusotstarbega kütuseid maksustama ühtmoodi. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks olukorras, kus riik soovib maksustada bensiini EL aktsiisi alammäärast 20 protsenti kõrgemal tasemel, maksustama ka kõik teised mootorikütused, näiteks diislikütuse 20 protsenti kõrgema aktsiisimääraga. Selline valikuvabaduse ära kaotamise mõte maksustamise osas on Eesti seisukohtades välja toodud kui oluline probleem.

Komisjon sai ülevaate ka Eesti seisukohtadest EL keskkonnanõukogu ning EL transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu mitteametlikel kohtumistel. Energeetika- ja keskkonnaministrite ühisel töölõunal 20. jaanuaril oli kavas arutada „Eesmärk 55“ paketi raames õiglase ülemineku teemat. Komisjoni istungil oli põhjalik arutelu elektrihindade tõusu teemal, mille osas oli arutelu oodata ka 21. jaanuari energeetikaministrite kohtumisel. Eesti põhisõnumid olid seal seejuures, et vaja on kiirendada uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamist ja arendada kodumaist taastuvenergia tootmist ning tuleb analüüsida heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (HKS) muutmist viisil, mis aitaks reageerida elektrihinna suurtele muutustele.

21. jaanuaril andis Euroopa Liidu asjade komisjon seisukoha kahe „Eesmärk 55“ algatuse kohta.

ELAK sai ülevaate Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepaneku kohta, mille eesmärk on vähendada tööstuse süsinikuheidet ning motiveerida ka ELi kaubanduspartnereid järgima samu keskkonnakaitse põhimõtteid ehk takistada kõrge süsinikuheitega tööstuse kolimist kolmandatesse riikidesse. Ettepanekuga kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ning aastatel 2026–2035 hakatakse tsemendi, väetiste, raua, terase, alumiiniumi ja elektri tootmisele tasuta kvoodiühikuid järk-järgult vähendama. Eesti seisukohad on ettepanekut toetavad. Komisjon otsustas kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega valitsuse esitatud seisukohti toetada.

Samuti andis komisjon seisukoha Euroopa Komisjoni säästlike merenduse kütuste määruse eelnõu ettepaneku kohta, millega soovitakse mõjutada CO2-heitmeid meretranspordis ja ergutada tehnoloogia arengut ja keskkonnasõbralike laevakütuste tootmist. Ettepanekuga kehtestatakse ELi sadamatesse saabuvatele või lahkuvatele laevadele kasvuhoonegaaside heite vähendamise protsentuaalsed piirnormid. Samuti kehtestatakse kai ääres seisvatele reisi- ja konteinerlaevadele kohustus alates 2030. aastast kasutada kaldal paiknevat alternatiivset energiaallikat, et vähendada kai ääres seisvate laevade õhusaastet. Eesti toetab määruse eelnõuga seatud eesmärki, ent leiab, et kuna sobivaid alternatiivkütuseid pole, siis on heitemahukuse piirmäära vähendamise ettepanek liiga ambitsioonikas. Eesti leiab, et kolmandatest riikidest tulevatele ja sinna suunduvatele laevadele peaks kehtima samasugused reeglid nagu EL-siseste laevareiside puhul. Seepärast peab Eesti ülioluliseks, et EL jätkaks jõupingutusi, et keskkonnasõbralike laevakütuste kohustuslik kasutamine reguleeritaks üle maailma läbi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), et vähendada kolmandate riikide konkurentsieelist. Komisjon otsustas kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega valitsuse seisukohti toetada.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Euroopa Liidu asjade komisjon tutvus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude ning valitsuse esitatud seisukohtadega 17. detsembril 2021. 24. jaanuaril 2022 jätkus komisjonis arutelu seisukohtade täiendamise teemal. ELAK otsustas seisukohad viie algatuse kohta kinnitada, ent neid ka täiendada, võttes osaliselt arvesse keskkonna- ja majanduskomisjoni arvamusi.

Komisjoni esimees Siim Kallas ütles, et valitsus on oma seisukohtades üldjoontes väga pragmaatiline, Eesti huvide eest seisev ja läbirääkimisteks ruumi jättev. „Komisjon soovis siiski seisukohti täiendada. Lisatud punktides toonitame, et puhtamale ja kestlikumale elukeskkonnale üleminekul tuleb lähtuda targalt valitud tempost,“ sõnas Kallas.

„Soovisime eraldi rõhutada, et kasvuhoonegaaside vähendamine peab tuginema mõjuanalüüsidele. Seda märkisid oma arvamustes ka Riigikogu valdkondlikud komisjonid, Eesti huvide eest kliimapaketis seisev Riigikogu toetusrühm ja komisjonile oma arvamusi väljendanud huvigrupid,“ rääkis esimees.

„Komisjoni hinnangul tuleb eesmärgi saavutamist ja mõju ühiskonnale jälgida, et vajadusel eesmärke ja heitkoguste vähendamise koormust valdkondade vahel korrigeerida,“ lausus Kallas. „Lisasime Eesti seisukohtadesse ka punkti, mis ütleb, et majandusliku kahju tekkimise korral peab olema võimalus kaaluda riigiabi andmist enim mõjutatud sektoritele. Toonitasime ka piirkondlike toetusmeetmete ning toidujulgeoleku tagamise vajalikkust.“

Veel täiendas komisjon heitkogustega kauplemise süsteemi puudutavat seisukohta, toonitades, et süsteemi on vaja ajakohastada ja selleks kasutusele võtta täiendavaid meetmeid. „Heitkoguste kauplemise süsteem ei ole enam kulutõhus ja on näidanud ebastabiilsust, mis ei võimalda era- ja äritarbijatel oma kulutusi prognoosida,“ märkis Kallas.

Komisjoni aseesimehe Raimond Kaljulaidi sõnul on tegu väga olulise mõjuga algatusega nii Euroopa kui ka Eesti jaoks, mis paratamatult mõjutab ka Eesti majandust ning seeläbi tööhõivet ja hindu, aga ka Eesti ettevõtete võimet investeerida ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.

„„Eesmärk 55“ puhul peame arvestama, et mõjud avalduvad ilmselt enam just maapiirkondades, kus on paljude põllumajandus- ja metsandussektoris hõivatud inimeste töökohad. Samuti on keskustest kaugemal elavatel inimestel keerulisem leida alternatiivseid küttelahendusi. Transpordikulutuste suurenemine või toiduhindade kallinemine on arusaadavalt suurem probleem just väiksema sissetulekuga leibkondade jaoks,” ütles Kaljulaid.

Ta lisas, et küsimus on ka selles, kuidas negatiivsed mõjud inimestele hüvitatakse, kuivõrd plaanitav sotsiaalfond ei ole tema sõnul leevendusmeetmena piisav.

Komisjon andis valitsusele ka juhise Riigikogu liikmeid ja huvigruppe paketi edasistest läbirääkimistest teavitada ja heitkoguste vähendamise siseriikliku sektoritevahelise jaotuse arutellu kaasata.

28. jaanuaril andis Euroopa Liidu asjade komisjon seisukoha Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi eelnõude ettepanekute kohta. ELAKi esimees Siim Kallas ütles, et algatustes välja toodud ettepanekud on väga ambitsioonikad. Ta lisas, et need kaks algatust on 2030. aasta vahe-eesmärkideks seatud Euroopa Komisjoni 13 algatusest viimased, ent rohepööre sellega ei lõpe.

Energiatõhususe direktiivi ühe muudatusettepaneku järgi tuleb kõigil liikmesriikidel vähendada 2030. aastaks energiatarbimist vähemalt 9 protsenti võrreldes 2020. aastaga ja aastatel 2024–2030 säästa energiat 0,8 protsendi asemel 1,5 protsenti aastas. „Toetame energiatarbimise vähendamise eesmärki, kuid energiasäästu kohustuste pea kahekordne tõus 2024. aastast pole realistlikult täidetav,“ kommenteeris Kallas ELAKi kinnitatud seisukohti. „Direktiiv on iseenesest õilis ja sellega võetud suund õige,“ lisas esimees.

Teise ettepaneku järgi tuleb avaliku sektori hoonetest igal aastal renoveerida kolm protsenti, mis tähendab, et aastaks 2030. peaks olema renoveeritud 81 protsenti hoonetest. Eesti on eesmärgiga nõus, ent soovib, et kohustus oleks avaliku sektori asemel valitsussektoris. Istungil räägiti ka ajalooliste hoonete energiatõhususe nõuetest ja tõstatati küsimus, kas need ei lähe vastuollu muinsuskaitse seadusega. Kõlama jäi, et viimane sõna jääb muinsuskaitsele, ning toonitati, et Eesti läheb läbirääkimistele sooviga, et nõuete seadmisel säiliks paindlikkus.

Komisjoni aseesimees Raimond Kaljulaid ütles energiatõhususe direktiivi muudatusi kommenteerides, et see on samm õiges suunas. Õige on tema sõnul ka soov, et liikmesriikidele jääks eesmärkide täitmisel paindlikkus.

Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku järgi suurendatakse ELi taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks 32 protsendi asemel 40 protsendile. „Komisjonis arutati, kas Eesti võiks toetada veelgi julgemat eesmärki, kuna meil võib olla potentsiaali kasutada 2030. aastal palju rohkem rohelist energiat,“ lausus Kaljulaid. „Minu hinnangul oleks võinud seisukohtades välja tuua, et Eesti toetab 40-protsendise eesmärgi asemel 60–65-protsendist ambitsiooni.“

Istungil toodi aga välja, et kuna meie potentsiaal ei pruugi realiseeruda ning võime ka väiksemast eesmärgist hoolimata taastuvenergia osakaalu kasvatada Eestis näiteks 60 protsendini, siis pole läbirääkimistel vaja suuremat eesmärki küsida. Euroopa Komisjon soovitab Eestil taastuvenergia riikliku eesmärgi 2030. aastaks suurendada 46 protsendile ja Eesti on sellega päri. Praegu on Eestis taastuvenergia üldosakaal 30 protsenti energiast.

Kaljulaidi sõnul oleks võinud täiendada ka biomassi puudutavat punkti. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumide tugevdamist ja ka ettepanekut, mille järgi ei maksta toetust pärast 2026. aastat biomassi kasutavatele jaamadele, mis toodavad vaid elektrit. „Seisukohtades oleks saanud täpsustada, millist biomassi ja millistes jaamades võib pärast 2026. aastat kasutada ehk näiteks jääkpuitu koostootmisjaamades,“ lausus Kaljulaid.

Arutelu tulemusel jäi komisjon seisukohale, et mitteammendavaid loetelusid pole otstarbekas seisukohtadesse sisse tuua, kuivõrd biomassi mõiste on laiem kui jääkpuit ning biomassi kasutatakse ka mujal kui koostootmisjaamades. Lisaks on jääkpuidu mõiste defineerimata. Leiti, et täiendused võivad seetõttu tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid.

Tuulikud meres. Foto: Pixabay

Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku osas toodi välja veel, et sellega soodustatakse riikidevahelist koostööd, mis on Eestile igati meelepärane suund. Seda seoses koos Lätiga rajada plaanitava tuulepargi või Läänemere elektrivõrgustiku arendamise plaaniga. Veel kehtestatakse eelnõu ettepaneku järgi vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6 protsenti aastaks 2030. Seda Eesti ei toeta, sest tehnoloogiad ei ole nii kaugele arenenud, et selle eesmärgi täitmine oleks realistlik.

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti energiatõhususe direktiivi eelnõu ettepaneku kohta toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega. Valitsuse esitatud seisukohti taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku kohta otsustas komisjon toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega ja osaliselt arvesse võttes keskkonnakomisjoni arvamust. Keskkonnakomisjoni arvamusele tuginedes otsustas komisjon rõhutada mõjuanalüüside koostamise olulisust.

Valitsus ja Riigikogu kujundasid 2022 jaanuaris seega seisukoha 13 algatuse osas:

1. Energia maksustamise direktiiv
2. Süsiniku piirimeetme (SPiM ehk CBAM) määrus
3. ReFuelEU määrus– kestlikumad kütused lennunduse jaoks
4. FuelEU määrus – puhtamad kütused merenduse jaoks
5. Kliima sotsiaalfondi määrus
6. Kestlike kütuste jaoks uue taristu kiire arendamise strateegiline plaan
7. EL heitkogustega kauplemise süsteemi ehk HKS direktiiv (lisaks selle laiendamine meretranspordile maanteetranspordi ja hoonete jaoks uue paralleelse süsteemi loomine)
8. EL jagatud kohustuse määrus ehk JKM
9. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorite KHG heite vähendamise ehk LULUCF määrus
10. Autode ja kaubikute heitenormide määrus
11. Direktiivi eelnõu seoses lennunduse panusega liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni
12. Taastuvenergia direktiiv
13. Energiatõhususe direktiiv

Parlamentaarsed kuulamised

Esimene sissejuhatav kuulamine toimus Euroopa Liidu asjade komisjonis 24. septembril 2021, mil kliima- ja energiaalast seadusandluse paketti tutvustasid komisjonile Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun ning Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Istungil toodi välja, et kasvuhoonegaaside vähendamise väljakutse on suur, kuid Euroopa Liit on seda näinud kui võimalust ning kõik EL riigid on ühiselt kokku leppinud eesmärgis vähendada heidet aastaks 2030. võrreldes 1990. aastaga 55 protsenti ja liikuda kliimaneutraalsuse poole. Panustama peavad ühise eesmärgi nimel nii metsandus, põllumajandus, transport, tööstus kui ka näiteks ehitus ja renoveerimine. Samuti on tähelepanu taastuvenergial, tarbimisel ja jagamismajanduse tähtsusel.

Kui kliima soojenemine jätkub, siis sagenevad ekstreemsed olud nagu tulekahjud, veepuudus ja üleujutused.

8. oktoobri istungil tutvus komisjon Euroopa Komisjoni keskkonnapaketi „Eesmärk 55“ eelnõude mõjuga maaelule, põllumajandus- ja metsandussektorile. Ülevaate oma seisukohtadest ja ettepanekutest andsid komisjonile Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad.

Istungil märgiti, et kui kliima soojenemine jätkub, siis sagenevad ekstreemsed olud nagu tulekahjud, veepuudus ja üleujutused. Keskkonnaorganisatsioonide ettepaneku järgi tuleks Euroopa Liidus püüelda 65 protsendi heite vähendamise suunas, et saaksime tagada endale hakkamasaamise tulevikus.

29. oktoobril kohtus ELAK virtuaalsel parlamentaarsel arutelul Ida-Viru ettevõtete ja omavalituste esindajatega, et saada ülevaade rohepöörde mõjust maakonnale ja energeetikale.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja rääkisid, et taastuvenergia osakaal kogu Eesti Energia energiatootmisest jõuab 2025. aastaks 55 protsendini. Elektritootmine saavutab süsinikuneutraalsuse hiljemalt 2030. ja kogu tootmine 2045. aastal. 

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe ütles, et tööstuse üks märksõna on madalaväärtusliku haavapuu väärindamine, kusjuures väärtust lisatakse viiekordselt. Tööstuse toodang tarnitakse suuremas osas Euroopasse, ent samas on Estonian Cell Eesti suurim biogaasi tootja, kes müüb oma gaasi võrku.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

Riigikogu täiskogus oli 18. novembri 2021 kaugosalusega istungil Euroopa Liidu asjade komisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2030 – „Eesmärk 55“ saavutamine“.

Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmise teemal tegid ettekande Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste, Tartu Ülikooli professor, ASi Milrem teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas.

Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun tutvustas kliima‑ ja energeetikapaketti, mille Euroopa Komisjon juulis vastu võttis.

Braun sõnas, et Maailma Majandusfoorumi viimaste aastate prognoosides on peetud elurikkuse kriisi ja kliimamuutust kõige suuremateks ja kõige tõenäolisemalt avalduvateks ohtudeks inimkonnale. Ta nentis, et mõjud on ka aina tuntavamad. „Oleme näinud viimastel aastatel Euroopas, ka sel aastal, väga suuri üleujutusi, torme, kuumalaineid. Need on toonud tuhandeid ohvreid, hävitanud metsi ja põllusaaki, samuti viinud üles näiteks jahutusvajaduse ja meie elektriarved. Mida soojemaks kliima muutub, seda sagedasemaks sellised äärmuslikud ilmastikuolud ka muutuvad ja seda laialdasemaks ja negatiivseks muidugi muutub nende mõju inimeste elule ja tervisele,“ põhjendas Braun, miks rohelepet üldse vaja on.

Braun nentis, et tegevusetusega kaasnev kulu oleks kordades suurem kui see kulu, mis kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja on. „Kui üldse sellele, et inimelud kaovad, tekib tohutu migratsioon, piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks ja mitmed olulised majandussektorid täielikult hävinud, mingit adekvaatset hinnalipikut külge panna saab,“ osutas Braun. „Lõppkokkuvõttes on rohemajandusele üleminek ju vaid vahend, see on inimeste heaolu säilitamise ja kasvatamise vahend, mitte eesmärk iseeneses.“

Positiivsena tõi Braun välja, et Euroopa on seda suurt väljakutset näinud võimalusena. „Nii Euroopa Liidul kui ka Eestil, meie inimestel, meie ettevõtetel, on veel suurepärane võimalus olla nende puhaste tehnoloogialahenduste, keskkonnasõbralike toodete ja teenuste, samuti uute innovaatiliste ärimudelite nii autor, turg, aga ka eksportija ja muidugi sealjuures neist esmane kasulõikaja. Sellega saab kõikide analüüside kohaselt luua väga suure hulga töökohti ja pea kõikides majandussektorites: taastuvenergias, ehituses, renoveerimises, transpordis, põllumajanduses ja looduse taastamises,“ sõnas Braun.

Braun tutvustas ka, mida ettepanekud hõlmavad, ning ta märkis ka, et praeguseks on nii 2050 kliimaneutraalsus kui ka 2030 vahe-eesmärk vähemalt 55 protsendi võrra heidet vähendada Euroopas õiguslikud kohustused. „Need on võtnud endale kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ühtselt, sealhulgas Eesti. Nüüd tulebki need kollektiivselt ja muidugi ka solidaarselt täita.“

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste keskendus oma ettekandes sellele, kui oluline on „Eesmärk 55“ ettepanek ja mida see Eesti jaoks teaduse vaates tähendab. Ta märkis, et pakett on ambitsioonikas ja kui küsitakse, miks sellega nii kiire on, siis vastus on, et palju aega on raisatud arutamisele, analüüsimisele ja debateerimisele. Ta osutas, et kasvuhoonegaaside ja kliimamuutuste probleemidest on räägitud juba üle 100 aasta.

„Johan Rockström, kes on Potsdami kliimainstituudi direktor, üks olulisemaid, tuntumaid kliimateadlasi, ütles väga hästi, et see 1,5 kraadi eesmärk, see ei ole n-ö läbirääkimiste positsioon, see ei ole kauplemise objekt, vaid see on väga selge teaduslik piir, kustmaalt edasi hakkavad need negatiivsed mõjud eskaleeruma eksponentsiaalselt,“ sõnas Tammiste. Ta toonitas samuti, et odavam on ennetada probleeme, kui tagajärgedega tegeleda.

Tammiste märkis, et me oleme pisike, väga integreeritud globaalne majandus. „Nii et ka selles vaates on mõistlik just see, et ühelt poolt vaadata, kuidas me saame sellest võimalikult mõistlikku kasu Eesti elukvaliteedi tõstmisele ja keskkonnaprobleemide lahendamisele, aga panustada solidaarselt ka selleks, et Eesti võiks Euroopa ja globaalmajanduse liikmena olla vähem haavatav nendest kliimariskidest,“ lausus ta.

„IEA hinnangul on juba mitmeid aastaid nii-öelda puhas energia, päike ja tuul, kõige odavam energia tootmise viis ja ennustused selles osas, et need turud, puhaste lahenduste nõudlus kasvab ju väga-väga palju, eriti kui kõik teised regioonid ja riigid hakkavad samamoodi järele tulema. Võib-olla Euroopa on mõned aastad ees, aga pigem võiks võtta seda eelisena kui halva asjana,“ nentis Tammiste.

Ta julgustas kohe tegutsema hakkamist ja soovitas alustada kulutõhusatest mõistlikest asjadest, mis tõstavad elukvaliteeti. Ta loetles, et näiteks n-ö paremini planeeritud linn ja paremini korraldatud ühistransport on asjad, mis on mitmel põhjusel kasulikud.

Tartu Ülikooli professor, ASi Milrem teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Tartu Ülikooli professor, ASi Milrem teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma rõhutas oma ettekandes, et murranguline tehnoloogiline innovatsioon võimaldab probleemidele uusi lahendusi ja toob kaasa põhimõttelised muutused meie elu- ja tööprotsessides.

Noorma kõneles, et üleminek mehitamata autonoomsetele sõidukitele ja töömasinatele on valdkond, mis võimaldab toetada kliimaeesmärkide saavutamist ning samal ajal viia protsesse läbi majanduslikult kasulikumalt. „Kui robotid tulevad appi, siis on võimalik ümber kujundada meie tööprotsesse, nii et võidavad põhimõtteliselt kõik osapooled: nii looduskaitsehuvilised, elurikkuse eest võitlejad ja ka majanduslik kasu kindlasti ei vähene, vaid võib veelgi suureneda,“ ütles Noorma. Ta märkis, et traktorid on väga rasked, seevastu kaugjuhitavad või autonoomsed masinad palju kergemad.

Professori sõnul on Eesti vaates väga tähtis, et me vaatasime, kus on Eesti ettevõtluse tugevus, kus on Eesti teaduse tugevus ja kus on Eesti avaliku sektori vajadused. „See on kolmikheeliks, millest on palju räägitud innovatsiooni kontekstis. Kui me nüüd siin selles samas kliimamuutustevastases võitluses saaksime tuua kokku need kolm tugevust ja meil on piisavalt palju osapooli, kes saaksid panustada, aga teisest küljest ka kasu saada, siis meie riik on võitja poole peal, samuti nagu ka Maa ja kliima,“ rõhutas Noorma.

Noorma rääkis ka, et väljaarendamisel on uus põlvkond ehk esimene põlvkond robottöömasinaid põldudele ja metsadesse. „Me oleme väga huvitatud, et Eesti vesinikuinfrastruktuur areneks tasemele, et me saaksime need metsa- ja põllutööd ära teha vesiniku baasil. Vesinik on tulevikus kindlasti üks neist võimalikest energiaandjatest olukordades, kus akudest võib jääda väheseks,“ sõnas Noorma tulevikku vaatavalt.

Samuti rõhutas professor koostöö olulisust ettevõtete, teadusasutuste ja avaliku sektori vahel.

Siim Kallas. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas nentis, et Euroopa Liidu asjade komisjonis toimusid septembris ja oktoobris rohepööret käsitlevad parlamentaarsed kuulamised, et võimaldada tutvumist paketi „Eesmärk 55“ üldise raamistiku ja valdkondlike probleemidega enne peagi algavaid valitsuse seisukohtade arutelusid. Ta selgitas, et „Eesmärk 55“ pakett on suurte ja keeruliste algatuste kogum, mis on esialgu põhiliselt eelnõude ja kavade kujul, mis peavad muutuma seadusteks.

Kallas märkis, et kliima soojenemise mõjud on juba reaalsus – äärmuslik kuumus, üleujutused, põuad, veenappus, mereveetaseme tõus, liustike sulamine, metsatulekahjud, tuulemurrud ja põllumajanduslik kahju –, ent nentis, et tendentse silmas pidades hakkavad neid mõjusid enim tunnetama meie lapsed ja lapselapsed. „Nüüd peamegi otsustama, kuidas toimetada, et saavutada kliimaneutraalsus, ja samas, kuidas tagada, et hammasrataste vahele ei jää meie põllu- ja metsamees, kuidas vähendada fossiilkütusel põhinevat energiat ja tõsta taastuvenergia tootmise osakaalu nii, et ohtu ei satuks meie energiavarustus ning -julgeolek ega tõuseks elektri hind. Kuidas edukalt ümber struktureerida Ida-Virumaa majandus? Kuidas korraldada transport, et heiteid oleks vähem, kuid et ei katkeks tarneahelad? Kuidas optimeerida tarbimist ilma meie elustandardeid kahjustamata?“ viitas Kallas probleemidele, mis vajavad läbi mõtlemist.

Ta nentis, et Eesti on olnud üsna tubli, kuid vältimatult peame osalema globaalses kliimapoliitikas. „Ei kujuta kuidagi ette, et saame ainult oma jõududega midagi teha polaarjää sulamise takistamiseks ja sellega kaasneva mereveetaseme tõusu tõrjumiseks. On öeldud, et Eesti ja Euroopa Liit ei saa mõjutada maailma kliimat, kui Hiina, India, Ameerika Ühendriigid ja teised ei panusta sarnaste meetmetega. Tänaseks on pardale saadud ka eelnimetatud riigid, kes on ette võtnud drastilisi samme,“ lausus Kallas.

Kallas lisas, et majanduslikult on rohepöörde elluviimiseks vaja kolme sammast: investeeringuid, õiglast hinnakujundust tavapäraseks toimimiseks ja sotsiaalpoliitikat, et muutustega kohaneda ja võimalike kriiside tagajärgedest üle saada. Ta rääkis ka vajadusest looduslikke ressursse kokku hoida ja sellest, et rohepööre on ka tehnoloogiapööre. „Euroopa Liidu ja Eesti huvides on olla rohetehnoloogiates esimene. See on meie ettevõtjate võimalus luua turg keskkonnasäästlikele teenustele ja innovaatilistele ärimudelitele. Roheleppega võetud eesmärgid ei ole seega ainult keskkonna huvides. See on ka jätkusuutlik ja uut arenguhüpet võimaldav majandusmudel,“ lõpetas Kallas.

Euroopa Liidu poliitika arutelu

Rohepööret puudutasid peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ka 23. novembril toimunud välispoliitika arutelul, kus peaminister andis kaugosalusega istungil Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Peaminister ütles, et kaugemas plaanis võiks olemas olla nii Euroopa Liidu Läänemere-äärseid riike hõlmav elektrivõrk kui ka üleeuroopaline vesinikuvõrk.

Riigikogu Toimetised

Kliimamuutuste ja rohepöörde teemale keskendub ka värskeim, 8. detsembril 2021 ilmunud Riigikogu Toimetiste ajakiri, mille kõiki artikleid saab lugeda ka RiTo kodulehel.

Riigikogu Toimetised

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson lahkab ajakirjas põhjalikult Euroopa Liidu kliimapaketti „Eesmärk 55“. „Euroopa Komisjon on algusest peale öelnud, et rohepööre peab olema kõigile õiglane ja kedagi ei tohi maha jätta,“ kirjutab Simson. „Euroopa vastus ja tugi nõrgematele piirkondadele, mis vajavad abi, on õiglase ülemineku fond. Antud rahastu pakub abi just nimelt nendele regioonidele, mis sõltuvad fossiilsete kütuste kaevandamisest või tööstusharudest, mis heidavad õhku palju süsihappegaasi.“

Intervjuu Cambridge’i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juhi, õppejõu Annela Anger-Kraaviga keskendub COP26 kliimamuutuste tippkohtumisele ning Eesti positsioonile. Anger-Kraavi toob esile inimeste hariduse edendamist kliimamuutuste vallas: „Üks aspekt on kindlasti kliimamuutuste teadmiste ja hariduse edendamine, et saadaks aru, mis toimub ning miks need muutused poliitikates ja eluviisides, vahel ka ebameeldivad, vajalikud on. Teine on poliitikute ja ametkondade selged ja kindlad seisukohad, nii lühema- kui pikemaaegsed, mis on hästi läbimõeldud ning rahvale ja ettevõtetele hästi ja lihtsalt selgitatud.“

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse direktor Lauri Tammiste analüüsib püstitatud eesmärke ja Eesti suutlikkust sihtide täitmiseks. Ta soovitab keskenduda küsimusele, millise Eesti suunas me suudame liikuda ehk millist Eestit me tahaksime.

„Kas sellist, kus on energiavarustus tagatud soodsa hinna ja kohalikul ressursil põhinevate puhaste tehnoloogiatega? Kus ökosüsteemid on hästi hoitud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse, et neid jätkuks? Kus meie linnad on hästi planeeritud, infrastruktuur mugav ja ekstreemsete ilmaolude kindel? Kus ühistransport toimib paindlikult ning mitmesugused liikumisviisid toetavad hästi üksteist? Kus investeeritakse tuntavalt inimkapitali arengusse, nii et ükski piirkond ei ole maha jäämas ning meie ülikoolid ja ettevõtted on rahvusvaheliselt tipptegijad keskkonnasõbralike lahenduste vallas?“ küsib Tammiste. „Tõenäoliselt enamik ütleks, et selline Eesti kirjeldus kõlab päris kenasti. Ning kui hakata ellu viima samme, mis sellise Eesti visiooni realiseerumist toetavad, siis märkame, et need aitavadki liikuda Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide suunas ning täita meile pakutud kohustusi,“ arutab ta.

Kriitilise vaate kliimamuutustele ja nende pidurdamisele annab ka kliimaaktivist, üliõpilane Kertu Birgit Anton. „Kliimamuutuste leevendamisega viivitada on eriti lubamatu seetõttu, et just praegu ja lähiaastatel tehtavad teod määravad selle, kui palju kasu on hiljem rakendatavatest meetmetest. Selleks, et Maa keskmise temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 kraadi, peab inimkonna kogu süsinikuheide jääma kindla suurusega nn süsinikueelarve piiresse. Kui inimkond jätkab senises tempos kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri, kulutame me üleilmse süsinikueelarve ära juba enne 2030. aastat,“ märgib Anton. „Pärast seda tuleb lisaks süsinikuheite väga kiirele vähendamisele rakendada suurel skaalal süsiniku atmosfäärist sidumise tehnoloogiaid, mida hetkel veel laialdaselt isegi ei eksisteeri, et oleks teoreetilinegi võimalus temperatuuri tõusu pidurdamiseks 1,5 kraadi juures,“ lisab ta.

Ta rõhutab, et selline stsenaarium paneb praegustele noortele ja tulevatele põlvedele ebaproportsionaalselt suure kohustuse piirata enda tegevust keskkonna hoidmise nimel. „Lisaks kaasneb sellega ebaõiglaselt suur risk, et isegi parima tahtmise juures ei ole neil võimalik kliimasoojenemist pooleteise või isegi kahe kraadi piires hoida,“ kirjutab Anton.

Fookusteemal ehk rohepöördest kirjutavad RiTo 44. numbris eri nurkade alt veel Andres Tarand, Timo Tatar, Jüri Rass, Ivo Jaanisoo, Kai Rosin, Margit Keller, Triin Vihalemm, Leho Ainsaar, Anne Menert, Kaia Tõnsuaadu, Enn Lust, Kalle Kirsimäe, Markus Somp, Aaro Hazak ja Kadri Männasoo.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside