Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seast 2021. aasta esimeses pooles lõplik valik teha.

Komisjoni eelvalikusse jäid:

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvaliku tegemine väga keeruline. Musta sõnul peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna. „Samuti soovime Kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondade vahelist koostööd,“ rääkis Must.

„Komisjonile esitatud ettepanekud on kõik väga eriilmelised ning kahtlemata olulised, kuid Kultuurkapitali vahendite maht ja rahastusperiood on piiratud,“ rääkis komisjoni aseesimees Heidy Purga. Tema sõnul asub komisjon eesootaval kevadistungjärgul välja valitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima. „Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta,“ rääkis ta.

Eesti Rahva Muuseum. Foto allikas: Eesti Rahva Muuseum

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Eesti Rahva Muuseum. Foto allikas: ERM

Pingerea järgmistest riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada, ning vastava otsuse teeb Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.

Komisjon sai ülevaate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekutest

Kultuurikomisjon sai 2. ja 3. novembril toimunud avalike istungite käigus ülevaate 27 ettepanekust kultuuriehitiste või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest toetada.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tehti kahe päeva jooksul ära põhjalik eeltöö valimaks välja järgmised riikliku tähtsusega kultuuriehitised. „Komisjon võtab nüüd aega omavaheliseks aruteluks ning otsuste langetamiseks, mis mõjutavad tegelikult tervet Eesti kultuurielu,“ ütles ta. Esimees märkis, et sügisistungjärgu lõpuks soovib kultuurikomisjon kitsendada valikut umbes kümne objektini, mida seejärel põhjalikumalt analüüsima ja täpsustama hakatakse. Lõpliku ettepaneku ehitiste kohta, mille ehitamist või renoveerimist Kultuurkapitali vahendite abil toetada, teeb komisjon Musta sõnul Riigikogule 2021. aasta esimeses pooles.

„Kõigi esitatud ettepanekutega tutvudes saime hea ülevaate ka Eesti kultuuriehitiste olukorrast üldisemalt. Loodame, et ideekavandite laiem tutvustamine aitab samuti lahendada nii mõnegi väiksema olemasoleva objektiga seotud ja arutelu käigus esile kerkinud probleemi,“ lisas Must.

Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga märkis, et ideekavandid on väga eriilmelised ning puudutavad komisjoni heameeleks erinevaid piirkondi üle Eesti. „Valik saab kindlasti olema keeruline ning komisjon selles protsessis ei kiirusta,“ ütles ta.

Purga pidas oluliseks, et kultuuriobjektid looksid haridusalaseid võimalusi koostööks erinevate üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidega. Komisjoni jaoks oluliste kriteeriumitena tõi ta esile, et tegemist oleks objektidega, mis oleksid jätkusuutlikud ning tugeva positiivse mõjuga kogu Eesti kultuurile, soodustades erinevate kultuurivaldkondade koostööd.

Kõik esitatud ettepanekud

Ettepanekuid oodates pidas komisjon silmas, et tegemist võiks olla ehitistega, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.

Ettepanekute esitajatelt oodati ka kirjeldust ehitise regionaalsest põhjendatusest ning selle võimalike kasutajate ja osasaajate kohta. Samuti paluti ettepanekule võimalusel lisada tööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon, teave võimalike kaasrahastajate ja partnerite kohta lisaks Kultuurkapitalile ning visioon, kuidas korraldada valminud ehitise edasine ülalpidamine.

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Kumu, foto: Kaido Haagen

Riiklikult tähtis kultuuriehitis Kumu, foto: Kaido Haagen 

Lisainfo

Angelika Berg
631 6483
angelika.berg@riigikogu.ee

Tagasiside