Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon on korraldanud Riigikogu konverentsisaalis mõttetalgud, et koguda huvigruppide seisukohti ja ettepanekuid riigireformi lähtealuste väljatöötamiseks. Samuti toimus probleemkomisjoni algatusel Riigikogu täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Riigireform ja hea halduse põhialused“. Probleemkomisjon andis 11. detsembril 2018 parlamendile üle riigireformi ja hea halduse põhialuste otsuse eelnõu. Riigikogu võttis 20. veebruaril 2019 riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ (777 OE) vastu.

Riigikogu kiitis heaks riigireformi ja hea halduse põhialused

Riigikogu kiitis 20. veebruaril 2019 heaks riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ (777 OE).

Otsusega sõnastatakse põhimõtted tõhusamaks ja inimesekesksemaks riigivalitsemiseks.

Otsusega kehtestatakse riigireformi ja hea halduse põhialused, mis parandavad valitsussektori tööd. Eesmärk on tõsta probleemilahenduse kiirust ning loobuda ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest.

Otsus koosneb seitsmest punktist, mis kannavad alapealkirju „inimesekesksus“, „põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta“, „kohanemisvõimeline Eesti“, „väiksem halduskoormus“, „õigusselgus ja arusaadavus“, „tõhus riigihaldus“ ja „selge vastutus“.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Talve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Arto Aas Reformierakonna fraktsioonist.

Otsuse poolt hääletas 43, vastu oli üks ja erapooletuks jäi kaks saadikut.

Probleemkomisjon kinnitas lõpparuande

Probleemkomisjon kinnitas 11. veebruari istungil oma tegevuse lõpparuande. Lõpparuanne toob välja olulisemad väljakutsed Eesti riigi ees seisvatest ülesannetest ning pakub ka soovitusi, kuidas edasi liikuda erinevatel riigi juhtimise tasanditel – Riigikogust kuni kohaliku tasandini.

Riigikogus läbis riigireformi ja hea halduse põhialuste eelnõu esimese lugemise

Riigikogus läbis 29. jaanuaril 2019 esimese lugemise riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud otsuse eelnõu, millega soovitakse panna paika põhimõtted tõhusamaks ja inimesekesksemaks riigivalitsemiseks.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ eelnõuga (777 OE) kehtestatakse riigireformi ja hea halduse põhialused, millest lähtudes tähendavad riigireform ja hea haldus valitsussektori töö parandamist selliselt, et olulisele keskendudes lahendatakse probleemid kiirelt ning loobutakse ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. Lähtutakse jõukohasest ja tõhusast haldusest, mis toetab üldist heaolu ning majanduskasvu.

Eesmärgi täitmisel lähtutakse otsuse eelnõus kirjeldatud halduse ja valitsemiskorralduse põhimõtetest, mis kehtivad ühel ajal ja kõikides valdkondades.

Otsuse eelnõu koosneb seitsmest punktist, mis kannavad järgmisi alapealkirju: „inimesekesksus“, „põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta“, „kohanemisvõimeline Eesti“, „väiksem halduskoormus“, „õigusselgus ja arusaadavus“, „tõhus riigihaldus“ ja „selge vastutus“.

Läbirääkimistel võtsid sõna Arto Aas Reformierakonna fraktsioonist, Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon saatis esimesele lugemisele riigivalitsemise põhimõtted

Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis 15. jaanuaril 2019 toimunud komisjoni istungil esimesele lugemisele otsuse eelnõu, millega soovitakse panna paika põhimõtted tõhusamaks ja inimesekesksemaks riigivalitsemiseks.

Tanel Talve tutvustas põhiseaduskomisjonile riigireformi probleemkomisjoni otsuse eelnõu. Foto autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Tanel Talve tutvustas põhiseaduskomisjonile riigireformi probleemkomisjoni otsuse eelnõu. Foto autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa sõnul peab riigireformi keskmes olema inimene. „Riigireformi fookuses ei tohiks olla ainult kokkuhoid ja kärpimine, vaid avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus üle kogu Eesti.“ Ta lisas, et riigi uuendamine on pidev protsess. „Targa riigireformi üks märksõnu peaks olema ka meie kuulsa digitiigri üles äratamine ja edasi arendamine,“ ütles Hallemaa.

Otsuse eelnõu koostas riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon koostöös paljude organisatsioonide, ekspertide ja kõikide riigikogu erakondadega. Probleemkomisjoni esimees Tanel Talve selgitas, et dokument võtab kokku ligi kahe-aasta pikkuse töö ja sõnastab riigireformi kesksed põhimõtted, millest peab oma töös lähtuma kogu avalik sektor.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu “Riigireformi ja hea halduse põhialused” (777 OE) esimene lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungile 29. jaanuaril.

Probleemkomisjon andis parlamendile üle riigireformi ja hea halduse põhialuste otsuse eelnõu

Riigikogu riigireformi probleemkomisjoni esimees Tanel Talve andis 11. detsembril 2018 toimunud täiskogu istungil parlamendile üle riigireformi ja hea halduse põhialuste otsuse eelnõu, mis sätestab Eesti riigi tõhusamaks ja inimkesksemaks muutmise printsiibid.

Probleemkomisjon andis 11. detsembril 2018 parlamendile üle riigireformi ja hea halduse põhialuste otsuse eelnõu. Foto autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Probleemkomisjon andis 11. detsembril 2018 parlamendile üle riigireformi ja hea halduse põhialuste otsuse eelnõu. Foto autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

“Tegu on raamdokumendiga, mis võtab kontsentreeritult kokku üle-eelmisel talvel loodud probleemkomisjoni töö. Paljude organisatsioonide, ekspertide ja kõikide riigikogu erakondade koostöös sündinud otsus sõnastab riigireformi kesksed põhimõtted, millest lähtuvalt tuleks hakata avaliku võimu ümber korraldama. Ühtlasi annab eelnõu selge juhise, mis suunas tuleb meil oma riigi ja ühiskonnana edasi minna,“ ütles probleemkomisjoni esimees Tanel Talve. Tema sõnul on otsuse eelnõu kavandis kirjas kõige olulisemad põhimõtted, mis aitavad Eesti riiki veel paremaks teha.

Talve sõnul tähendavad otsuse eelnõu järgi riigireform ja hea haldus valitsussektori töö parandamist nii, et olulisele keskendudes lahendatakse probleemid kiirelt ning loobutakse ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. “Eesmärk on jõukohane ja tõhus haldus, mis toetab üldist heaolu ning majanduskasvu,” seisab eelnõus.

Otsus ise koosneb seitsmest punktist, mis kannavad järgimisi alapealkirju: “inimesekesksus”, “põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta”, “kohanemisvõimeline Eesti”, “väiksem halduskoormus”, “õigusselgus ja arusaadavus”, “tõhus riigihaldus” ja “selge vastutus”.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsusega “Riigireformi ja hea halduse põhialused” (777 OE) saab tutvuda siin.

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi

Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni algatusel oli 5. juunil 2018 toimunud täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Riigireform ja hea halduse põhialused“.

Probleemkomisjoni esimehe Tanel Talve sõnul tehakse praegu tööd selle nimel, et sõnastada riigireformi ja hea halduse põhialused. „Soovime dokumendis sõnastada riigivalitsemist puudutavad olulisemad põhimõtted, millest edaspidi tuleks riigireformi läbiviimisel lähtuma hakata. Eesmärk on muuta riigireformi läbiviimist senisest tõhusamaks,“ märkis Talve. „Selleks, et põhialuste dokument saaks võimalikult põhjalik, on oluline seda veel enne parlamendile esitamist suuremas ringis arutada,“ lisas probleemkomisjoni esimees.

Ettekande tegid Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera, Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk, Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo ning õiguskantsler, professor dr Ülle Madise.

Ettekandjad tõid esile asjatute tegevuste vältimise tähtsust, kodanike kaasamise olulisust ja andsid soovitusi üksmeelse riigireformi läbiviimiseks.

Riigikogu arutas 5. juunil 2018 olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi. Foto autor: Erik Peinar

Riigikogu arutas 5. juunil 2018 olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigireformi. Foto autor: Erik Peinar

Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera rõhutas oma ettekandes asendustegevuste vältimise vajadust. „Saab kahandada halduskoormust ja tegutseda tõhusamalt ka praeguste raamide sees. Saab öelda asju lihtsamalt ja selgemalt. Saab pürgida võtma vastutust ja kohaneda uute olukordadega. Need on head sihid ja on hea, et need välja öeldakse, nii nagu seda teeb kavand „Riigireformi põhialused 2030“,“ ütles Taagepera.

Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk osutas, et Eesti on väike, paindlik, nutikate inimestega ja digieelistega riik. „25 aastaga oleme ära õppinud menetlemiskesksuse ja seaduste kuuleka täitmise. Mis oleks, kui me nüüd järgmised paarkümmend aastat õpiksime ära kodanikukeskse riigikorralduse? Sest kasutajakeskne riik aitab inimestel õnnelik olla,“ kõneles Pehk. Ta lisas, et koostööoskuste parandamisel on oma roll meil kõigil.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo tõi välja soovitusi riigireformi tarvis. „Ilmselt tasuks tõsiselt mõelda, kuidas tugevdada parlamendi kohta Eesti võimustruktuuris, suurendades tema võimekust ja ühtlasi ka vastutust,“ lausus Aaviksoo. Samuti rääkis ta valitsuse ja peaministri ning kohalike omavalitsuste rollist, õigusriigi bürokraatiast, avalikust võimust, koostööst erasektoriga ning tehnoloogia arengust.

Õiguskantsler, professor Ülle Madise soovitas vältida põhiseaduse asjatut muutmist. „Meie edu alus on väikeriigile sobiv põhiseadus: parlamentaarne, leidlike ja kokkuhoidlike lahendustega, tugeva tasakaalumehhanismiga, mis ei anna kellegi kätte liiga palju võimu. Meil on lihtsasti kirja pandud inimese põhiseadus, mitte juristi põhiseadus,“ sõnas Madise.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Talve (SDE), Külliki Kübarsepp (VA), Arto Aas (RE), Helmut Hallemaa (KE), Eiki Nestor (SDE), Mart Nutt (IRL), Jüri Adams (VA), Peeter Ernits (KE), Andres Metsoja (IRL), Igor Gräzin(RE) ja Aivar Kokk (IRL).

Istungi stenogramm

Arutelu toimus Riigikogu täiskogu istungisaalis ja see on ka järelvaadatav:

Riigikogu otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ eelnõu (777 OE) esimene lugemine

Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ eelnõu (777 OE) esimene lugemine toimus 29. jaanuaril 2019.

Tanel Talve: riigireform peab kaasa aitama sellele, et Eesti oleks edukam ja inimesed õnnelikud

Parlamendi riigireformi probleemkomisjoni esimees Tanel Talve kinnitas Riigikogu ees, et riiki reformides ei tohi unustada lõppeesmärki, milleks on senisest parem ja edukam Eesti, kus elavad õnnelikud inimesed.

Talve sõnul on erikomisjoni missiooniks sõnastada riigireformi põhialused ja kesksed printsiibid, millest edaspidi lähtuda. „Oma panuse eelnõusse on andnud poliitikud, ettevõtjad, teadlased, kodanikuühiskonna eestvedajad ja rahvusvahelised eksperdid,“ rääkis Talve. „Oleme teinud palju tööd uute valitsemisemudelite, riigiinnovatsiooni ja muude teemadega, et meie riigi valitsemine oleks kokkuvõttes tõhus ja jõukohane. Et meie armas Eesti oleks ikka jätkusuutlik, edukas ja õnnelike inimestega.“  

Riigireformi otsuse kavandis on kirjas need riigivalitsemist puudutavad kesksed põhimõtteid, mida sõnaselgelt ei leia muudest seadustest, arengukavadest ja dokumentidest ning mis aitavad Eestit paremaks teha.  „Toon välja mõned märksõnad, mis võiksid meid nö õigel teel hoida: inimesekesksus, halduskoormuse vähendamine, tõhus ja kohanemisvõimeline riik,“ loetles Talve. „Oleme jõudnud järeldusele, et põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta. Riiki reformides lähtume jätkuvalt parlamentaarsest demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, võimude lahususest ja tasakaalustatusest.“  

Talve sõnul saab valmiv dokument olema suur kompromiss ja laiapõhjaline kokkulepe, mis loodetavasti kehtib olenemata sellest, kes parasjagu võimul on. „Rõhutan, et riigikogu saab ette anda põhilised printsiibid, täpsem tegevuskava ja lahendused jäävad täitevvõimu ülesandeks,“ lisas ta.

Mõttetalgud riigireformi väljatöötamise lähtealustest

Mõttetalgud riigireformi väljatöötamise lähtealustest toimusid 15. märtsil 2018.

Probleemkomisjoni esimehe Tanel Talve sõnul on lähtealuste väljatöötamine oluline, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mida riigireformi all silmas peetakse. „Täna mõistetakse riigireformi väga erinevalt, seetõttu koondame ideed ja kinnitame põhilised suunad, et tõsta rahva heaolu muutuvas maailmas,“ lisas Talve.

„Riigireformi seisukohalt on oluline ühtlustada arusaamu peamistest lähtealustest ning leida olulisemad kriteeriumid ja väärtused,“ ütles Talve. „Selleks toimuvadki täna mõttetalgud, kuhu oleme kutsunud eksperdid erinevatest valdkondadest üle Eesti.“

Arutelulaudu modereerisid Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk, Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja Külli Taro ja majandusekspert Ott Pärna.

Arutelulaudade teemadeks olid inimesed ja kogukonnad, valitsemine ja valitsemismudelid (sh uued tehnoloogilised lahendused), poliitikate kujundamine (sh avalikud teenused) ning konkurentsivõimeline riik.

Arutelu juhtis probleemkomisjoni esimees Tanel Talve.

Probleemkomisjon kaasas 15. märtsil 2018 riigireformi lähtealuste väljatöötamisse huvigrupid. Foto autor: Erik Peinar

Probleemkomisjon kaasas 15. märtsil 2018 riigireformi lähtealuste väljatöötamisse huvigrupid. Foto autor: Erik Peinar

Mõttetalgute kokkuvõtted:

Arutelulaudade teemade kokkuvõtted (PDF, 1,56 MB)

Arutelulaudade teemad:

Inimesed ja kogukonnad

Moderaator – Teele Pehk, Eesti Koostöö Kogu juhataja

  • Mis on kogukonna roll valitsemises?
  • Kuidas kogukonnad ja inimesed saavad otsustusprotsessides osaleda?
  • Millises mahus ja millega peab riigi poolt toetama kohalikke omavalitsusi?
  • Millises mahus ja millega peab riigi poolt toetama kogukondade ja inimeste ühistegevust ja osalemist poliitikate kujundamises?
  • Milliseid koostöömudeleid ja teenuseid saaks inimesed, kogukonnad, riik ja kohalikud omavalitsused ühiselt pakkuda?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 661 kB)

Valitsemine ja valitsemismudelid (sh uued tehnoloogilised lahendused)

Moderaator: Meelis Kitsing, Arenguseire Keskuse uuringute juht

  • Kuidas rakendada uusi valitsemismudeleid riigi valitsemisse ja otsustusprotsessidesse?
  • Kuidas riigi institutsioone ümber korraldada nii, et riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused oleksid inimesekesksemad (nähtamatud) ja suunatud probleemist lähtuvatele terviklikele lahendustele?
  • Milliste valdkondade teenused võiksid olla rohkem tsentraliseeritud ja millised detsentraliseeritud?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 384 kB)

Poliitikate kujundamine (sh avalikud teenused)

Moderaator: Külli Taro, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna juhataja

  • Kuidas tegeleda õigete asjadega ja õigesti – paindlikult, väledalt ja targalt?
  • Kuidas tuua poliitikasse rohkem teadmispõhisust?
  • Kuidas saada poliitika kujundamisse pikemaajalist vaadet?
  • Kuidas suurendada riigikogu rolli riigi strateegilistes ja pikaajalistes otsustes?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 246 kB)

Konkurentsivõimeline riik

Moderaator: Ott Pärna, majandusekspert

  • Mida saaks riik teha, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid ja suurendada (teenus)majanduse eksporti?
  • Kuidas tuua Eestisse rohkem ettevõtete arendustegevusi (arendusüksuseid)?
  • Kuidas juhtida otsustavalt teadusarendustegevuse riiklikku rahastamist sellisel viisil, et see kasvataks Eesti konkurentsivõimet (haridus, teadus, tööturg, …)?

Kokkuvõte arutelust (PDF, 418 kB)

 

Lisainfo:

Kaja Kuivjõgi
Nõunik, Riigikogu Riigireformi probleemkomisjon
T: + 372 631 6928
kaja.kuivjogi@riigikogu.ee
www.riigikogu.ee
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Estonia

Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni veebileht.

Tagasiside