Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Üha rohkem on kuulda seisukohti, mille kohaselt tähtsaim eesmärk pole mitte tööstuse areng ja rikastumine, vaid lihtlabane, kuid raskesti saavutatav ellujäämine me planeeti ähvardavates kliimamuutustes, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa parlamendis toimunud arutelul, kus anti ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

„Euroopa Parlament kuulutas välja kliima hädaolukorra ning nõuab, et Euroopa Liit vähendaks heitekoguseid 2030. aastaks 55 protsenti ja saavutaks kliimaneutraalsuse aastaks 2050,“ märkis Eesmaa. „Muuhulgas rõhutatakse äsja vastuvõetud resolutsioonis, et vähendada tuleb laevandusest ja lennundusest tulenevaid ülemaailmseid heitkoguseid. See tähendab pingelist tööd ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinikule Kadri Simsonile.“

Eesmaa lisas, et Euroopa Parlamendi liikmete arvates peaksid liikmesriigid vähemalt kahekordistama oma panust rahvusvahelisse Rohelisse Kliimafondi. „Esimest korda märkisid Euroopa kodanikud Eurobaromeetri uuringus kliimamuutuse prioriteediks koguni üheteistkümnes riigis,“ märkis Eesmaa, lisades, et selle kohaselt peaks ühendus eelkõige keskenduma võitlusele kliimamuutustega.

Kliimaneutraalsuse saavutamine vajab suuri investeeringuid ja seetõttu ei toeta Euroopa Komisjoni president Ursula von der Layen Soome ettepanekut liidu eelarve kärpimiseks.

„See teeks mõnevõrra keerukamaks strateegilise arengukava elluviimise, milles on riikide liidrid juba kokku leppinud. Balti riigid kutsuvad peaministrite ühisavalduses hoiduma uue pikaajalise eelarve vähendamisest, viidates muuhulgas kliimaneutraalsuse saavutamise kulukusele,“ lausus Eesmaa.

Tagasiside