Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus peetud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelul ütles ettevõtja Indrek Neivelt, et tänane maksusüsteem on rahuldav, kuid mitte väga hea.

„Maailm on muutunud ja muutuma peab ka Eesti maksusüsteem,“ lausus Neivelt “Eesti maksusüsteem on kinni 90-ndates. Siis ei olnud rikkust ega kapitali. Praegu töötab korralikult Maksu- ja Tolliamet ning inimestel on hea maksedistsipliin. Maailmas on kapitali ülejääk ja liiga suur rikkuse kontsentratsioon. Muutunud on ka inimeste käitumine.”

Neivelt rõhutas, et me ei tohi lasta end eksitada edetabelitest, kus Eesti maksusüsteemi peetakse maailma üheks paremaks. “Selliseid pingeridu koostatakse eelkõige ettevõtete seisukohast lähtudes. Edetabelis kõrgel kohal olemine on signaal, et midagi on valesti. Kui me maksusüsteemi ei muuda, saame vaid olemasolevat raha ümber jaotada. Eesti vajab astmelist tulumaksu. Minu arvamus on selles osas viimastel aastatel 180 kraadi muutunud. Astmelisel tulumaksul on sügavam filosoofia ja aitaks inimeste käitumist suunata. Ületundide tegijad jõuavad tasakaalustatuma elu poole ja väiksema sissetulekuga inimestel on seeläbi võimalus rohkem teenida. Usun, et 25-30 protsendi suurune tulumaks jõukamatele inimestele ei hirmuta kedagi ära, kuid annab riigieelarvele lisatulu,” ütles Neivelt, kes toetab loodusressursside ning pahede, näiteks rämpstoidu ja magusate karastusjookide maksustamist.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov tutvustas digitaalmajanduse maksustamise erinevaid lahendusi. Ta tõstis esile Eesti algatust 2017. aastal, kui Euroopa Liidu eesistujana just antud teemat jõuliselt arutama hakati. “Teema on ülemaailmselt jätkuvalt kuum,” lisas Jegorov. “OECD tuli 2015. aastal välja soovitustega digimajanduse rahvusvaheliseks maksustamiseks. Lahenduseni ei ole veel jõutud, sest riikidel on antud küsimuses erinevad seisukohad. Euroopa Liit on põhjaliku maksusüsteemi väljatöötamiseni välja pakkunud lühiajalise lahenduse, mis näeb ette käibelt kolme protsendi maksustamist. Olen aru saanud, et seda toetavad ka Eesti meediaettevõtted,” märkis Jegorov.

Jegorov täpsustas, et maksudebatiga paralleelselt tuleb pidada ka kuludebatti. “Makse kogutakse selleks, et riik saaks rahastada teatud teenuseid. Küsimus on selles, kas maksumaksja teab, kuhu see läheb, kas ta on sellega nõus ja kas ta on rahul. See ei ole küsimus millestki muust, kui maksumaksja valmisolekust ja tahtest maksta makse. 90 protsenti maksumaksjatest tasub neid vabatahtlikult. See on väga oluline väärtus, mida hoida,” toonitas Jegorov.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu ütles ettekandes, et Eesti maksusüsteem peab toetama võrdsemat ja sidusamat ühiskonda. “Eesti ambitsioonid on aastatega muutunud, kuid poliitikas on siiani vaadatud maksuküsimusi üsna ühekülgselt. Kuigi ühiskondlik jõukus on kasvanud kiiresti, on see jagunenud erinevate inimeste ja ühiskonnagruppide vahel väga erinevalt. Toetan peaminister Jüri Ratast, kes on rõhutanud, et Eesti uueks sihiks peab olema ühiskondlik tasakaal, mis toob endaga kaasa kestliku majanduskasvu,” rääkis Sarapuu.

Tagasiside