Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega toetatakse rahvusvahelist meretransporti Eesti sadamate kaudu ning motiveeritakse kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate. Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra.

“Reisilaevanduses konkureerivad Läänemere riigid omavahel ning laevandusettevõtted peavad kaaluma, millises riigis on majanduslikult kõige otstarbekam enda tegevust korraldada,” ütles Riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin. “Eesti kui mereriigi majanduse jaoks on merekaubandus ja sadamate käekäik olulise tähtsusega. Merendusega seotud ettevõtted moodustavad ca 4% sisemajanduse kogutoodangust, mis on võrreldav põllumajandusega. Merekaubanduse ulatuslikum mõju ei piirdu mõistagi vaid merendusega – juurdepääs sadamatele mõjutab oluliselt kogu investeerimis- ja majanduskeskkonda. Väliste arengute realiseerumise üle Eestil kontroll puudub. Peamine, mida meie saame teha, on hoolitseda selle eest, et Eesti oleks konkurentsivõimeline nii välis- kui Eesti enda investorite jaoks.”

Mihhail Stalnuhhini sõnul seiskus 2020. aastal alanud COVID-19 kriisist tingituna suures osas reisijate vedu erinevate sadamate vahel Soome ja Rootsi suunal, kuid jätkus teatud ulatuses kaubavedu. “Sellest tulenevalt sattusid reisilaevade operaatorid kriitilisse olukorda, sest reisijateveoks mõeldud laevadega polnud võimalik suuri püsikulusid katta. Seoses piirangute leevendamisega on reisiparvlaeva liiklus osaliselt taastunud, kuid kriisieelsele tasemele pole jõutud ning reisijate numbrid näitavad ca 50% langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,” rääkis Mihhail Stalnuhhin, kes kuulub Keskerakonna fraktsiooni.

Mihhail Stalnuhhin lisas, et eelnõus välja pakutud maksutoetuste meede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada COVID-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.

“Veeteetasude alandamine omab positiivset mõju kogu Eesti logistikasektorile, mistõttu on vajadus jätkata alandatud tasumääraga ka järgnevatel aastatel. See tagab Eestit läbivate kaubamahtude jätkuva kasvu, mis omakorda mõjub positiivselt ka riigieelarvele läbi suurenenud kaubamahtude ning nendelt laekuvate maksude,” märkis Mihhail Stalnuhhin. “Seni kehtinud alandatud veeteetasude määrad on tõstnud Eesti sadamate kaubamahte. Näiteks tõusid Tallinna sadama kaubamahud 1,4 miljonit tonni, samas kui teiste Läänemere sadamate mahud langesid. Meie sadamaid läbivates transpordikoridorides liikuvad kaubavood saavad põhja-lõuna suunal tulevikus lisa Rail Baltica rajamisega seoses. See aitab meie sadamatesse tuua Soome transiitkaupa, aga loob eeldused ka tootmise ja lisandväärtust andva ümbertöötlemise tekkeks uue raudtee lähedusse.”

Tagasiside