Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas teadus- ja haridusminister Liina Kersnale arupärimise, milles juhib tähelepanu murettekitavatele suundumustele uues alushariduse õppekavas.

Arupärimise üle andnud Riigikogu liige Ruuben Kaalep ütles, et uues alushariduse õppekavas, mille jõustumine on planeeritud selle aasta septembrisse, võib senisega võrreldes tajuda nihet lasteaiahariduse väärtustes ja põhimõtetes.

„Haridusministeerium tahab tuua lasteaedadesse digiõppe ning vähendada rahvuskultuuri ja loodusõpetuse osa. Kui kultuurihariduse nihke taga võib näha läänemaailmas valitsevaid ideoloogilisi suundumusi, siis digiõpet puudutavad punktid õppekava eelnõus jätavad mulje, et selle koostajad on vähe kokku puutunud digivahendite üleküllusest tuleneva laastava mõjuga laste vaimsele arengule või pole nende ohtude teemal piisavalt haritud,“ ütles Kaalep.

„Selleks, et lastest kasvaksid täisväärtuslikud kodanikud, tuleb luua ja tagada keskkond, kus lapsed saavad arendada oma loovust, psühholoogilisi võimeid ja vaimset tervist. Paraku esineb lastel ja noortel mitte ainult Eestis, vaid kogu läänemaailmas järjest suuremaid psühholoogilisi probleeme, mille üks ilmselgeid põhjuseid on see, et juba noorest east tuuakse lasteni kõikvõimalikud digivahendid, mille üleküllus täiesti selgelt pärsib nende vaimset arengut. Sellele on viidanud väga paljud teadlased ja oma ala eksperdid. On vastutustundetu, kui uue õppekavaga avatakse uks digivahendite massiliseks sissetoomiseks lasteaedadesse. Peame palju vajalikumaks sellele kuluvaid vahendeid investeerida hoopis tehnoloogiasõltuvuse alasesse ennetus- ja teavitustöösse.“

EKRE fraktsioon soovib teadus- ja haridusministrilt teada, kuidas tagatakse uue õppekava rakendamisel lasteaiaõpetajate teadlikkus digitehnoloogia ja nutiseadmete kahjulikust mõjust laste vaimsele tervisele.

„Samuti ootame vastust küsimusele, miks on uuest õppekavast välja jäetud eesmärk, et 6–7aastane laps peaks suutma kirjeldada kodukoha tuntumaid taimi, seeni ja loomi ning teadma eesti rahva tähtpäevi. Ja miks puudub uuest õppekavast seni olulisel kohal olnud õpimeetod, kus „suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid“?“ ütles Kaalep.

 

Tagasiside