Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles täna Riigikogus 2021. aasta lisaeelarve teise lugemise arutelul peetud kõnes, et Reformierakond peab oluliseks, et lisaeelarve abimeetmed jõuaksid võimalikult kiiresti piirangute ja koroonakriisi tõttu kannatanud inimeste ja ettevõteteni.

„Käesolev lisaeelarve tuli koostada seetõttu, et eelmise valitsuse poolt koostatud tänavune riigieelarve ei arvestanud nakatumiste hüppelise tõusu ja uute piirangutega. Lisaraha tuleb eraldada tervishoiusüsteemile, toetada tööturgu ja leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid,“ ütles Sõerd.

„Lisaeelarve koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kriisiabi peab olema lühiajaline, otseselt seotud kriisiga, kiiret mõju avaldav ja mitte püsivalt kulusid paisutav. Eelkõige on lisaeelarve suunatud tööturuteenustele ja –toetustele, piirangutest tingitud kahjude leevendamisele, nendest piirangutest otseselt mõjutatud sektoritele ning eesmärgile kiirendada kriisist väljatulemist,“ sõnas ta.

Sõerdi sõnul said koroonakriisi tõttu enim kannatada turismi- ja transporditeenused, HORECA sektor ning langus nendel tegevusaladel süveneb ja jätkub. „Samas enne lisaeelarvet sai näiteks turismisektor toetusmeetmete puhul arvestada vaid 9,7 miljoni euroga. Nüüd on lisaeelarvega eraldatud turismisektorile eraldi tugipaketina 25 miljonit eurot ja lisaks on ette nähtud ettevõtluse toetuspaketina 19 miljonit eurot,“ rääkis Sõerd.

Samuti tõi Sõerd välja, et lisaeelarvega eraldatakse kohalikele omavalitsustele raha investeeringuteks. „Kohalikel omavalitsusel tuleb neid rahasid kasutada vastutustundlikult COVID-19 olukorra järgselt majandusolukorra taastamiseks, aga eelkõige kiireloomuliste investeeringutena siseruumide ventilatsiooni parandamiseks,“ lausus Sõerd.

Lisaeelarvele teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekute kohta ütles Sõerd, et suur osa neist polnud kriisiga seotud ega avalda kriisist tingitud piirangutega toimetulekuks kiiret mõju. „Näiteks oli lisaeelarvele tehtud muudatusettepanek suunata raha põlevkivi kaevandusalade varingutega seotud uurimistööde tegemiseks ning mahajäetud ja korrastamata karjääride korrastamisprojektide koostamiseks. Isegi kui need on vajalikud tegevused, ei kattu need praegu lisaeelarve eesmärkidega,“ selgitas Sõerd.

Tagasiside