Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu liige Jüri Jaanson esitas sotsiaalminister Tanel Kiigele kirjaliku küsimuse, kus uurib, mida kavatseb Sotsiaalministeerium teha selleks, et parandada kurtide ja vaegkuuljate ligipääsetavust audiovisuaalsele sisule.

„Nii vaegkuuljad kui kurdid on kuulmispuudega inimesed ja nende erinevat kohtlemist seadusandluses ei saa lubada õigustatuks. Niisamuti ei saa ebavõrdset kohtlemist õigustada ülemäärase koormusega riigieelarvele,“ ütleb Jaanson.

Jaanson toob välja, et Reformierakonna fraktsioon esitas möödunud aastal Riigikogule Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise ettepaneku eesmärgiga kaasata ka kurdid koos vaegkuuljatega Eesti Rahvusringhäälingu sihtgruppidesse ja markeerida ära nende erinevad kommunikatsioonivajadused. Nimelt vajavad vaegkuuljad üldjuhul subtiitreid, aga sünnipärased kurdid jälle tõlget viipekeelde. Kuigi Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium nõustuvad eelnõu eesmärgiga, tegid nad valitsusele ettepaneku seda mitte toetada. Põhjendusena tuuakse välja, et rahvusringhäälingu saadete ligipääsetavaks tegemine viipekeelsetele inimestele eeldab selliseid tehnoloogilisi lahendusi, mida rahvusringhäälingul ei ole ja mille hankimine olevat kulukas.

Samas ei ole Jaansoni sõnul Sotsiaalministeerium kusagil põhjendatud, miks ei pea seaduses vaegkuuljate sihtgrupi kõrval välja tooma viipekeele tõlget vajavaid kurte. See ei kohusta telekanaleid oma toodangule tingimata subtiitreid või viipekeelt lisama, kui selleks vahendeid ei jagu. Küll aga juhib tähelepanu erivajadustega sihtgruppidele ja nende kommunikatsioonivajadustele. „Sotsiaalministeeriumi selline suhtumine on eriti üllatav seetõttu, et praegu käib sotsiaalkampaania „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed“,“ leiab Jaanson.

Tagasiside