Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjoni liige, professor Margit Sutrop nentis täna parlamendi arutelul eesti keele arengukava üle, et dokument seab eesmärgiks ülemineku valdavalt eestikeelsele haridusele aastaks 2035.

Sutropi sõnul lunastas parlament täna oma võla, et alates 2017. aastast pole riigil olnud kehtivat eesti keele arengukava. Tema sõnul on väga oluline, et vastuvõetav Eesti keele arengukava seab julge sihi, et aastaks 2035 „on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles.“ Professor Sutropi sõnul annab eesti keele oskus võrdse võimaluse kõigile Eesti inimestele elada head elu ja see on ka julgeolekuküsimus.

Eesti keele arengukava üks eesmärk on, et Eesti elanikud valdavad eesti keelt. Selleks peaks aastaks 2035. toimuma õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades eesti keeles. “Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel,” öeldakse arengukavas.

Margit Sutrop viitas 2017. uuringufirma Centar tehtud täiskasvanute eesti keele uuringule, mis näitab, et Eestis elavatest eesti keelest erineva emakeelega inimestest valdab enda hinnangul hästi või väga hästi ligi pool. “Aga 15-74 aastastest teine pool, 150 000 ehk 11% elanikkonnast ei valda eesti keelt üldse või valdab seda halval tasemel. Igal aastal lõpetab Eestis põhikooli mitusada noort, kelle eesti keele tase ei kannata kriitikat,“ tõdes Sutrop.

„Seetõttu on suurepärane, et haridusministeerium on vastavalt koalitsioonilepingule asunud välja töötama eestikeelse hariduse tegevuskava,“ sõnas professor Sutrop.

Tagasiside