Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri esitas haridus ja teadusminister Mailis Repsile kirjaliku küsimuse Ida-Viru gümnaasiumihariduse kohta.

„ Ida-Virumaal tegutseb praegu üks riigigümnaasium – Jõhvi Gümnaasium. Kuigi varasemalt oli Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis rajada riigigümnaasium Narva, on asutud seda rajama hoopis Kohtla-Järvele. Ajakirjanduses avaldatud arvamused ja vestlused kohalike inimestega osutavad, et riigigümnaasiumi rajamine sinna on olnud halvasti läbimõeldud, kusjuures varasemaid kogemusi pole arvestatud, ettevalmistustööd on selgelt ebapiisavad ning kogu sisuline gümnaasiumi rajamise protsess väga halvasti juhitud,“ kommenteeris Maris Lauri kirjaliku küsimuse esitamise vajalikkust.

„Riigieksamite tulemuste põhjal ei kuulu Jõhvi Gümnaasium Eesti tugevamate gümnaasiumite hulka, kuigi riigigümnaasiumite rajamise eesmärk oli tagada igas Eesti maakonnas kõrgekvaliteediline gümnaasiumiharidus. Jõhvi Gümnaasiumi riigieksamite tulemused on ka selgelt kehvemad sulgemisele mineva Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi omadest,“ lisas Lauri.

Seoses sellega esitas Maris Lauri ministrile järgmised küsimused:

  1. Mida on teinud Haridus – ja Teadusministeerium koolipidajana Jõhvi Gümnaasiumi õppekvaliteedi parandamiseks? Milliseid pingutusi on tehtud kooli juhtimise tugevdamiseks ja kõrge professionaalsusega eesti keelt väga hästi valdavate õpetajate leidmisel?
  2. Millises seisus on riigigümnaasiumi rajamine Narva? Mida olete ministrina teinud viimase aasta jooksul selle nimel, et riigigümnaasium Narva tuleks?
  3. Miks otsustati rajada riigigümnaasium Kohtla-Järvele, kuigi läheduses asub juba teine riigigümnaasium ning rahvastiku vähenemise tõttu võib osutuda keeruliseks leida piisavalt õpilasi mitmesse riigigümnaasiumisse? Kas otsuse tegemisel arvestati asjaolu, et eesti keelt hästi valdavate ja eesti emakeelega õpetajate leidmine on piirkonnas keeruline ning otstarbekam oleks arendada välja üks tugev gümnaasium koos kõigi vajalike õpetajatega, kellel on ka piisav töökoormus? Kas otsuse langetamisel hinnati Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi kui väga tugeva eestikeelse gümnaasiumi sulgemise järel tekkivaid võimalikke negatiivseid mõjusid eesti kogukonnale ja eestlaste väljarändele piirkonnast tulenevalt heade haridusvõimaluste vähenemisest?
  4. Milline on Haridus- ja Teadusministri kui koolipidaja esindaja ettekujutus Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulevikust? Palun täpseid selgitusi õppesuundade ja õppekeele osas, samuti sellest, kuidas on plaanis leida uude gümnaasiumisse kõrge professionaalse tasemega eesti keelt väga hästi või emakeelena valdavaid õpetajaid piirkonnas, kus selliste õpetajate leidmine on olnud aastakümneid probleemiks?
  5. Kohalik kogukond on osutanud korduvalt sellele, et uue riigigümnaasiumi direktor ei tegele gümnaasiumi avamiseks hädavajalike sisuliste küsimustega: pole kohtunud kohalikega, potentsiaalsete lastevanematega, pole suutnud esitada selget visiooni võimalikest õppesuundadest jne. Mida kavatseb minister ette võtta tagamaks, et gümnaasiumi direktor hakkaks sisuliselt tegelema gümnaasiumi juhtimisega?
  6. Kas ja millal kohtub koolipidaja kohaliku eestikeelse kogukonnaga ning hakkab huvi tundma reaalsete arengute vastu, mitte ei lepi ilmselt direktori poolt esitatud rahustavate, kuid ebaadekvaatsete sõnumitega, millega püütakse peita kohalike reaalset muret laste hariduse ja eesti kogukonna püsimise pärast?

 

Lisainfo

Maris Lauri

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

maris.lauri@riigikogu.ee

Tagasiside