Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles eriolukorrast tuleneva kobareelnõu teisel lugemisel, et selmet tulla välja kompleksse ajutise õiguslike meetmete paketiga üksnes eriolukorra ajaks, pani koalitsioon kokku eelnõu kõigest: nii sellest, mis seotud eriolukorraga kui ka sellest, mil pole eriolukorraga mingit puutumust.

“Positiivne on, et koalitsiooni soov peatada eriolukorras pankrotiavalduste esitamine ka võlausaldajate jaoks ei leidnud Riigikogu toetust. Olime kriitilised juba eelnõu esimesel lugemisel, tegime ka sellesisulise muudatusettepaneku, mistõttu koalitsiooni katse kirjutada see oma nimele on väga lapsik,” ütles Kivimägi.

„Oleme jätkuvalt vastu ka pankrotivalduse esitamise kohustuse peatamisele juhatuste poolt. Jah, teatud juhtudel võiks see põhjendatult kaitsta ettevõtjaid eriolukorras, ent teiselt poolt kahjustaks see oluliselt majanduskeskkonna usaldusväärsust. On arvestatav oht astuda lepingulistesse suhetesse ettevõttega, kes tegelikult on maksejõuetu,“ lisas Kivimägi.

Kõige kurioossemaks muudatuseks nimetas Kivimägi § 23 “Ravimiseaduse muutmine”, millega leevendatakse haruapteegi asutamise tingimusi, seda jäädavalt. “De facto seadustatakse ühte haruapteeki Kohtla-Järvel. Ehk reeglid, mis kehtivad 1. aprillist apteekide asutamisel kõigile, tegelikult kõigile ei kehti” selgitas Kivimägi.

Taunimist väärt hoiak on Kivimägi sõnul võõrtööjõu ebaterve kohtlemine. „Oleme kahaneva tööjõuga riik, mistõttu kiirema majanduskasvu huvides on vältimatu, et mitte öelda kasulik võõrtööjõudu kasutada. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud: “Kui Riigikogu on kehtestanud regulatsiooni, mis võimaldab välismaalastel teatud tingimustel töötamise eesmärgil riiki siseneda, on ka tööandajal õigus eeldada, et riik järgib õiguskindluse põhimõtet ja kehtestatud reegleid ei muudeta ebamõistlikult lühikese etteteatamisega”. Ent valitsuse teerulli see ei peata. Ei peata ka nii Tööandjate Keskliidu kui ka Kaubandus-Tööstuskoja kriitika. Jutt kaasamisest on vaid mull.”

„Väide, et põllumajandus lõpeb hooaeg 31. juulil, nagu on kirjas seadusesse sisse läinud koalitsiooni muudatusettepanekus, on ka midagi täiesti uut, aga loodetavasti mitte uus normaalsus,“ lõpetas Kivimägi.

Tagasiside