Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise Vabaerakonna algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi tõusevad puuetega laste toetused pärast kaksteist aastat kestnud vaikelu.

Riigikogus läbis esimese lugemise Vabaerakonna algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi tõusevad puuetega laste toetused pärast kaksteist aastat kestnud vaikelu.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul on erinevad valitsused jätnud puuetega lapsed viimase tosinkonna aasta jooksul täielikku unarusse. „Kuna puuetega laste toetust ei ole tõstetud 2006. aastast, siis pole mõtet teha näilikku tõstmist minimaalsete summadega mängides, vaid tõsta toetusi märgatavalt ja oluliselt. Puudega lapse sünd perre või puude tekkimine hilisemas eluetapis on alati ootamatu. Mitte ükski inimene ei ole selleks valmis ega valmistunud ega kogunud selleks igaks juhuks ka rahalist tagavara,“ räägib Haukanõmm.

Haukanõmme sõnul peab toetusi tõstes arvestama, et puuetega lastel oleks võimalik toime tulla oma igapäevaelus võrdselt teiste lastega nii palju, kui see on vähegi võimalik. „Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude hüvitamine puudega lapse õppimist ja töötamist ning aitab täita ka abi vajava lapse rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärke,“ märgib Haukanõmm.

Statistikaameti andmetel on kaheteist aasta jooksul elukallidus tõusnud tervelt 47,1 protsenti. Haukanõmme sõnul tunnistab sotsiaalministeerium, et puuetega laste toetused on naeruväärselt madalad, kuid valitsus soovib enne toetuste tõstmist korrastada kogu erivajadustega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi. „Vabaerakonna hinnangul vajavad puuetega lapsed suuremat abi nüüd ja praegu. Need pered on olemas täna. Nad elavad praegu ja võitlevad igapäevaselt oma ellujäämise nimel. Ja neil ei ole aega oodata seda, millal kõik analüüsid saavad tehtud ja kõik töögrupid on oma töö ära teinud ja kogu maailmaparanduslikud ideed on juba peaaegu rakendatavad igapäevaellu,“ ütleb Haukanõmm.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe sõnul oli tal väga kummaline kuulda komisjonis valitsuse seisukohta kaitsnud ametniku väiteid selle kohta, et puuetega laste toetusi ei ole vaja tõsta kõigil puudega lastel ühetaoliselt. „Samal ajal makstakse universaalset lastetoetust kõigile lapsevanematele võrdses suuruses, olgu lapsevanem siis miinimumpalgaline või riigikogu liige. Ses osas ei ole ma valitsustest kuulnud ühtki etteheidet. Küsimus ei ole rahas, vaid tahtmises aidata kõige nõrgemaid,“ on Haukanõmm veendunud.

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis jaanipäeva eel üle puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu. Selle järgi tõstetakse alates uuest aastast keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapsetoetus kolmekordseks. Kui praegu on keskmise puudega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus. 2017. aastal maksti puudetoetust kokku 12 896 lapsele.

Tagasiside