Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikmed esitasid arupärimise riigikontrolör Janar Holmile, milles tuntakse huvi, millised on riigikontrolli ettepanekud poliitilise korruptsiooni vähendamiseks seoses omavalitsuste infotegevuse ja reklaami- ning kommunikatsiooniraha kasutamisega.

Riigikontrolli auditis „Omavalitsuste infotegevus valdade ja linnade infolehtedes“ on tähelepanu juhitud maksumaksja raha kasutamisele poliitilistes erahuvides. Selline tegevus riivab nii maksumaksjate, poliitiliste konkurentide, ühiskonna kui terviku huve ja õiglustunnet.

„Enamasti ilmuvad omavalitsuste infolehed üks kord kuus. Suuremate omavalitsuste puhul on ka kaks korda kuus ja igal nädalal ilmuvaid väljaandeid. Need lehed müüvad ka reklaami ja võistlevad kohalikku elu puudutava ajakirjandusliku sisu vahendamisel erameediaga. Arvestades, et sõltumatud väljaanded ei saa kasutada maksumaksja raha, tekib küsimus sellise konkurentsi eetilisusest,“ selgitab arupärimise üle andnud Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Kõige enam erapooletuse põhimõtteid rikkuvaid artikleid (kokku 48) ilmus 2017. aastal Tallinna linna ajalehes Stolitsa. Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni käsutuses olevast analüüsist selgub, et tegemist ei ole üksiti tasakaalureegleid eirava, vaid ka Eesti suhtes vaenuliku lehega. „Seetõttu soovime teada, milline on Tallinna vastus riigikontrollile, sealhulgas Stolitsa küsimuse lahendamiseks? Milline on teiste asutuste (Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni, Kaitsepolitseiamet jt.) pädevus selle küsimusega tegelemisel ja kas ning milline koostöö on riigikontrollil nende organitega,“ loetleb Herkel riigikontrolörile esitatavaid küsimusi.

Tallinna kõrval on auditis enim halbu näiteid pakkuva omavalitsusena esile toodud Loksa. Haldusreformi suurima erandi tegi valitsus kõigest 2700 elanikuga Loksale. Loksa sundliitmine Kuusalu vallaga jäeti ära. Sellist erandit ei tehtud palju suurematele omavalitsustele.

„On ilmne, et Kuusaluga liitumise korral ei oleks Keskerakonna poliitikud saanud Loksal 2017. aasta kohalikel valimistel avalikku raha isiklikes valimishuvides kasutada. Kas valitsuse otsus 2017. a. juunis, mis tegi Loksale erandi, mida toetasid Keskerakonna ministrid, sisaldab poliitilist korruptsiooni?“ küsib Herkel retooriliselt.

Tagasiside