Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu liikmed Ivari Padar, Katri Raik, Helmen Kütt, Riina Sikkut, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Lauri Läänemets ja Raimond Kaljulaid esitasid peaminister Jüri Ratasele arupärimise raudteeühenduse Rail Baltica rajamise kohta (nr 23).

Arupärijad viitasid Riigikontrolli hiljutisele Rail Balticu ehitusele keskenduvale auditile, mis on kriitiline nii tsentraalsete tegevuste kui ka Eesti arengute osas. Arupärijad soovisid muu hulgas teada, millise hinnangu annab peaminister Rail Balticu projekti senisele käekaigule ning kuidas ta hindab Läti ja Leedu seniseid tegevusi Rail Balticu projekti realiseerimisel.

Peaminister Ratas märkis, et Rail Balticu projekt on kõigis kolmes Balti riigis jõudnud praeguseks planeeringute faasist projekteerimise etappi ja alanud on või peatselt algamas ehitustööd kõigi kolme riigi territooriumil. Praeguseks on tema sõnul Eestis sõlmitud lepingud raudtee ja sellega seonduvate taristu põhiprojekti koostamiseks põhitrassi kõigil kolmel lõigul. Alanud on ka tähtsamate kohalike objektide projekteerimine. „Rail Baltic läbib Eestis kokku 864 katastriüksust, neist 621 on eraomanikele ja 74 kohalikele omavalitsustele kuuluvad katastriüksused, mis tuleb Rail Balticu rajamiseks riigile omandada. Käesoleva aasta veebruarikuuks on omandatud circa 40 maatükki,“ rääkis Ratas.

Peaminister möönis, et demokraatlikus ühiskonnas võtab suuremahuliste taristuprojektide ja -objektide kavandamine aega ja tihtipeale ei ole võimalik prognoositud ajakavast kinni pidada. „Näiteks kestis Rail Balticu planeerimisfaas 2012. aastast kuni 2018. aastani, kuigi optimistlikumate prognooside kohaselt oli planeeringute kestmise tähtajaks juba 2015. aasta lõpp. Nagu siingi näete, on vahe circa kolm aastat,“ nentis ta. Ratas kinnitas, et selliste riskidega oli projekti kavandamisel arvestatud ja Rail Balticu tähtajaks valmimine on jätkuvalt võimalik.

Läti ja Leedu tegevuste kohta ütles peaminister, et ka neis riikides on Rail Baltic sarnases faasis kui Eestis. „Ruumilised planeeringud on kehtestatud Lätis juba 2016. aastal, Leedus 2017. aastal. Eraldi otsuseid vajavaid Kaunase ja Leedu-Poola piiri ning Kaunase ja Vilniuse vahelised lõigud, ka seal on eriplaneeringuid alustatud. Projekteerimistöö on käimas 270 kilomeetri pikkusel trassil circa 75% ulatuses. Ehitustöödega on kõige kaugemale jõudnud Leedu Kaunase piirkonnas. 2020. aasta lõpuks sõlmitakse leping Riia lennujaama terminali ja raudtee ehitamiseks. Olulisem on veebruaris Tallinnas kõigi kolme Balti riigi peaministrite poolt üle korratud eesmärk: ehitada Rail Baltic raudteeühendus tähtajaks valmis,“ rääkis Ratas.

Peaminister nentis, et ehitusprotsessi juhtimisskeem praegu ei toimi nii hästi kui peaks ja seda on vaja muuta. „Ühed projekteerivad, ühed teevad ehitushankeid, ühed ehitavad, et siin on vaja rohkem sellist ühe katuse alla viimist teha. Ja ma arvan, et see annab ka parema tulemuse ka selles mõttes ajalises või tempo osas.“

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas arupärimistele Eesti Keele Instituudi (nr 22) ja Vene Föderatsiooni ideoloogia impordi ehk mõjutustegevuse takistamise kohta Eestis (nr 26). 

Läbirääkimistel võtsid sõna Katri Raik (SDE) ja Johannes Kert (RE).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Kalle Grünthal (EKRE).

Istung lõppes kell 18.36.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata
https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside