Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil oli Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Infojulgeolek, sellega seotud ohud demokraatiale ja õigusriigile“. Ettekande tegid Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel, strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse teadur Helen Eenmaa-Dimitrieva ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee.

Andres Herkel rääkis arutelu sissejuhatuseks infojulgeoleku mõistest. Ta ütles, et loetelu valdkonnaga haakuvatest probleemidest on palju laiem kui sotsiaalmeedia kaudu leviva info tõlgendamine. Herkel tõi välja, et infojulgeolek on ka suurte andmebaaside julgeolek, internetisuhtluse ja andmeedastuse julgeolek ning inimõigused internetis. Ta lisas, et kuivõrd strateegilise taristu ja teenuste nagu transport ja pangandus opereerimine on internetipõhine, on ka nende valdkondade julgeolek infojulgeolek. „Siin võivad olla mängus väga suured julgeolekuohud. Ja kõige lõpuks meie riikluse ja riigi demokraatiline institutsioonide kaitse küberründe või muude inforünnakute eest,“ ütles Herkel.

Ilmar Raag ütles oma ettekandes, et riik peaks infot analüüsides küsima, mis on selle võimalik mõju inimeste käitumisele ja põhiseaduslikule korrale. Ta osutas, et Euroopa ekspertide hinnangul on liikmesriikidel teatud kriteeriumite puhul õigus ise defineerida, millist sorti kõne või mõjutustegevust võiks kriminaliseerida või muul viisil represseerida. „Esimene on see, kas nendes sõnumites või tegevustes on selge üleskutse vägivallale, ja teine on see, kas ta sisaldab teadlikult tehtud operatsioone vale sisestamiseks avalikku ruumi,“ selgitas Raag.

Helen Eenmaa-Dimitrieva rääkis tehnoloogia mõjust õigussüsteemidele. Ta tõdes, et teadustööd sellest, kuidas andmestumine võiks teenida kodanikuks olemise, vabaduse ja sotsiaalse õigluse huve, on tehtud vähe, kuid see on hädavajalik. „Infojulgeoleku kontekstis on meil ju vaja sisukamat mehhanismide kombineerimist ja konkurentsi, sellest oleks palju kasu. On hea kasutada kõiki võimalusi ühiskonna koostöövõime ja otsustusprotsesside arendamiseks,“ ütles Eenmaa-Dimitrieva.

Ivo Juurvee rääkis eriteenistuste mõjutustegevusest minevikus ja tänapäeval. Ta ütles, et mõjutustegevus ei hõlma endas ainult suurandmetega (big data) manipuleerimist, vaid ka mõjuagendid pole kuhugi kadunud ja tehnoloogia areng lihtsustab nende kasutamist. Ta pakkus välja, et mõjuagentide probleemi saaks teatud määral vähendada rahapesuvastaste seaduste ja laimuvastaste seadustega. „Ja lõpuks võib-olla üks küsimus, millele võiks mõelda järgmine Riigikogu koosseis, on ka lobitegevuse täpsem reguleerimine,“ ütles Juurvee.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Erki Savisaar (KE), Andres Herkel (EVA), Keit Pentus-Rosimannus (R) ja Tanel Talve (SDE).

Erki Savisaar ütles, et turvalisuse tagamiseks on esmatähtis infoanalüüsi oskus. Inimesed peaksid uudiseid ja dokumente lugedes mõtlema kriitiliselt, miks ja kelle huvides need kirjutatud on. Ta lisas, et leida tuleks innovaatilisi lahendusi, kuidas kaitsta rahvast libauudiste eest ja kuidas pakkuda veelgi paremaid ja inimesekesksemaid riiklikke teenuseid.

Ka Andres Herkel kutsus oma sõnavõtus üles infoallikaid kriitiliselt hindama ja rõhutas digihariduse tähtsust. Ta tegi üleskutse kõikidele erakondadele sõlmida hea tahte kokkulepe, et poliitikud ei kirjuta anonüümseid kommentaare ega kasuta libakontosid.

Keit Pentus-Rosimannus ütles, et ulatuslikele võõrriigi info- ja mõjutusoperatsioonidele vastu seismiseks on vaja suuremat ühtsust. Selleks tuleks tema sõnul määrata koordineeriv üksus, kes teemaga tegeleb ja kuhu koguneb valdkonna oskusteave ja kogemused.

Tanel Talve märkis oma sõnavõtus, et uute e-teenuste arendamisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu turvalisusele. Ta leidis, et selles küsimuses saab teha erakondade ülest koostööd ja kutsus järgmist Riigikogu koosseisu sellega tegelema.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu:

Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) täpsustab Kaitseliidu koostööd Kaitseväega õppekogunemistel, riigi sõjalises kaitses ja valmistumises kollektiivseks enesekaitseks ning osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule oma määrusega täiendavad ülesanded valitsus.

Eelnõuga laiendatakse ka Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel ning Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasamisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (768 SE) korraldatakse senisest paindlikumalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine ja täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramine.

Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) üldine eesmärk on korduvkuritegevuse vähendamine ja ühiskondliku turvalisuse suurendamine.

Eelnõuga luuakse võimalus kohaldada eluaegset vangistust varasema retsidiivse minevikuga isikutele, kes on uuesti toime pannud tapmise või seksuaalkuriteo. Raske kuriteo ohvriks langenud kannatanule antakse võimalus avaldada arvamust süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta. Muudatuse eesmärk on pöörata enam tähelepanu kannatanu õigustele ja kurjategija vastutusele.

Lisaks korrastatakse eelnõuga eluaegse vangistuse regulatsiooni. Kehtiva õiguse kohaselt saab eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda 30-aastase vangistuse kandmise järel. Eelnõuga võimaldatakse paigutada eluaegne vang avavanglasse, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 23 aastat. Eelnõuga luuakse võimalus vabastada eluaegset vangistust kandev kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat. Eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik kohustub alluma käitumiskontrollile, et tema toimetulek ühiskonnas oleks turvaline.

Eelnõuga luuakse ka võimalus sõlmida välismaalasega kokkuleppemenetluse raames kokkulepe riigist lahkumiseks (välja arvatud raskes kuriteos süüdistatava suhtes), millega kaasneb sissesõidukeeld.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside