Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil arutati kaitseväeteenistuse seaduse muutmist nii, et edaspidi toimuks kaitseväekohuslastele dokumentide kättetoimetamine digitaalselt riigiportaali eesti.ee kaudu.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõuga (324 SE), muudetakse kaitseväekohuslastele dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni nii, et  andmete saamine muutub digitaalseks paberkandjal saamise asemel.

Eelnõu kohaselt saab esmaseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslaste vahel riigikaitsekohustust puudutavates küsimustes riigiportaal eesti.ee. Kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Riigiportaali eesti.ee kaudu kaitseväekohustuslasele saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest.

Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Selgituses tuuakse esile, et praegu saadetakse 90 protsendil juhtudest dokumendid paberil posti teel või antakse üle allkirja vastu. Praktika näitab, et paljud dokumendid jäävad kätte toimetamata kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja vananenud aadressi andmete tõttu või kaitseväekohustuslase soovimatuse tõttu dokumente ja nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta. Näiteks ei jõudnud 2017. aastal õppekogunemistele saadetud kutsed adressaatideni 21,8 protsendil juhtudest ning 2018. aastal 28 protsendil juhtudest. Lisaks sätestab kaitseväeteenistuse seadus nii kutsealusele kui ka reservis olevale isikule kohustuse teavitada enda kontaktandmetest ja nende muutumisest.

Eelnõu vastuvõtmise seadusena jõustuks see 2022. aasta 1. jaanuaril.

Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Oudekki Loone.

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) eesmärgiks on anda energiamahukatele ettevõtjatele paindlikkus aktsiisisoodustusele kvalifitseerumisel.

Eelnõuga antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele paindlikkus valida soodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivsust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõuga saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.

Elektrointensiivsuse ja gaasitarbimise intensiivsuse hindamisel arvestusperioodi pikendamine ühelt majandusaastalt kuni neljale majandusaastale annab ettevõtjatele volatiilses majanduskeskkonnas suurema paindlikkuse ja vähendab lühiajaliste majandusraskuste mõju hindamistulemusele.

COVID-19 järgne majanduskeskkond on negatiivselt mõjutanud ka muidu jätkusuutlikke ettevõtjaid. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja praktikas teada juhtum, kus ettevõtja lisandväärtus on 2020. aastal tugevalt negatiivne ja on risk, et see võib ka 2021. aastal tulla negatiivne. Pole välistatud, et sarnase probleemiga ettevõtjaid tekib juurde. Praeguse seisuga saab elektriaktsiisi soodustust üheksa ja gaasiaktsiisi soodustust neli ettevõtjat.

Esimese lugemise läbis veel üks eelnõu:

Valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (326 SE).

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Muudatustega tagatakse kindlustuses suurem koordinatsioon järelevalveasutuste vahel. Eelnõu kohaselt võib Finantsinspektsioon taotleda valdkondlikes küsimustes, näiteks sisemudelite heakskiitmise otsuste tegemisel, abi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuselt (EIOPA). Lisaks tõhustatakse järelevalveasustuste vahelist teavitamist seoses kindlustusandjate piiriülese tegevusega. Finantsinspektsioon võib luua EIOPA-ga koostööplatvormi, et tõhustada teabevahetust ja järelevalveasutuste vahelist koostööd.

Direktiivi kohaselt võtab Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutus (ESMA) teatud juhtudel üle liikmesriikide finantsjärelevalveasutustelt järelevalve teostamise. Eelnõu järgi tuleb aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa taotlus esitada üldjuhul ESMA-le, kelle üle viimane teostab ka järelevalvet, välja arvatud erandi saanud aruandlusteenuse osutajad. Erandi saamise tingimused kehtestatakse komisjoni määruses ning kui isik vastab nendele tingimustele, teostab tema üle järelevalvet riiklik pädev asutus. Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel (EBA) on Euroopa Liidu tasandil juhtiv, koordineeriv ja järelevalveroll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Eelnõuga muudetakse vastavas seaduses viited Euroopa järelevalveasutustele viidetega Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

Ühtlasi määratletakse eelnõu järgi õiguskantsler riikliku taustaga isikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ning sätestatakse, et eelnimetatud seaduse tähenduses kohustatud isikud võivad muuhulgas vahetada teavet ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seonduvalt.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside