Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus oli täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti eelarvepoliitika“ arutelu.

Ettekande tegid riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, Eesti Panga president Madis Müller, eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Jürgen Ligi sõnul on jõukohane kulutamine olnud eestilik traditsioon kaks aastakümmet ja Eestil oli pikka aega põhjust olla selle üle uhke. Ta lisas, et Eesti on tänu sellele olnud mõneti ajast ees, samal ajal kui Euroopa tervikuna ja eriti mõni Lõuna-Euroopa riik, on pikalt elanud võlgu. „Nende võlad on kuhjunud, nad on pidanud suure aja oma energiast või suure osa oma energiast, majanduspotentsiaalist kulutama võlgade teenindamisele,“ ütles Ligi. Ta märkis, et Eesti on olnud selles mõttes stabiilsem. „Aga kui tendents Euroopas on meeleparandusele, siis Eestis on see täpselt vastupidi. 2016. aastal alustanud valitsus jõudis oluliselt halvendada ka 2016. aasta eelarvet, tõstes sinna kulusid ja sealt ära tulusid, ja ka 2017. aastal algas juba selline allakäik, millele ka rahvusvahelised organisatsioonid hakkasid kriitikaga reageerima,“ rääkis Ligi.

Ligi viitas, et Riigikontroll on tähelepanu juhtinud sellele, et Eesti tegelik eelarve tasakaal on järsult halvem ja seda isegi prognoositust. „Kui eelarve reegel lasti lõdvaks, siis lubati endale miinust, mis adekvaatne polnud. Reaalses elus kadus kulude üle kontroll ja eksiti aastaid ühes suunas, miinuse suunas – ja seda nii nominaalselt kui ka struktuurselt. Olukord on halvenev, ühe kaitsekulude jagu, aasta kaitsekulude jagu me olime eelmises aastas miinuses ja seda suuresti lodeva käitumise tõttu.“

Ligi sõnutsi usub ta, et Eestil on ees hoopis põnevamad ajad või sama põnevad nagu masu ajal, sest kõik struktuuri probleemid ja eelarve probleemid on peidetud laenuraha alla. „Laenuraha ühelt poolt ei ole suudetud kasutada, teiselt poolt peidetakse neid otsuseid, ka siin saalis järjest.“

Madis Müller ütles, et võrreldes teiste euroala riikidega on Eesti majanduse olukord viimastel aastatel parem olnud ja 19 euroala riigi seas oli aastatel 2016-2019 SKP lõhe Eesti omast suurem kolmes riigis. Eesti struktuurne eelarvepuudujääk oli suurem kui euroalas keskmiselt – 2016-2019 aastate keskmisena oli struktuurne eelarvepuudujääk Eesti omast suurem viies euroala riigis.

Müller rääkis, et viimasel neljal aastal on Eesti eelarve olnud puudujäägis, mistõttu on riigi reservid väiksemad. „Pärast praeguse kriisi vaibumist peaksime mõtlema, kuidas tulevikus vältida olukorda, kus headel aegadel on eelarve puudujäägis,“ ütles ta.

„Nii Eesti euroala kui ka kogu maailmamajanduse väljavaade on väga ebakindel ja raskesti prognoositav. Euroopa komisjon prognoosib Eestile 2020. aasta majanduslanguseks 6,9%, mis on lähedane euroala keskmisele, kus Euroopa Komisjon prognoosib veidi suuremat, 7,7%-list majanduse kukkumist. Euroopa keskpanga värske prognoosi baastsenaariumi kohaselt võib euroala majanduslanguseks sel aastal kujuneda 8,7%. Seni avaldatud prognooside kohaselt saavutab nii Eesti kui ka enamik meie suurematest kaubanduspartneritest oma majanduse kriisieelse taseme uuesti alles 2022. aastaks,“ rääkis Müller.

Praeguse kriisiga toimetulekuks ette nähtud abimeetmete kohta ütles Müller, et esialgsetel hinnangutel on Eesti abipakett euroala keskmisest veidi suurem ning abipaketi struktuuris on Eestis suurema osakaaluga investeeringud ja kaudsed maksud ning väiksema osakaaluga toetused.

Raul Eamets rääkis, et Euroopa Komisjoni ettepanekul rakendati sel kevadel esmakordselt Euroopa Liidu eelarvereeglite vabastusklauslit. Sellega anti riikidele võimalus ajutiselt riigirahanduse nõuetest kõrvale kalduda, et majandust abimeetmetega toetada. Sellega rakendati automaatselt ka vabastusklauslit Eesti eelarvereeglites, mis võimaldab varasemate vigade parandust edasi lükata. Seega, ehkki valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon 2019. aastal ei paranenud, ei ole valitsusel Eametsa sõnul kohustust positsiooni parandada ka 2020. aastal.

„Praegu pole teada, kui kaua vabastusklauslid kehtivad, aga ka vabastusklausli kehtivuse ajal tuleb tagada, et riigirahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ei saaks kahjustada,“ ütles Eamets. Rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadprognoosi järgi ulatub Eesti nominaalne eelarvepuudujääk sel aastal 10%ni SKPst ja struktuurne puudujääk 5%ni SKPst. „Euroopa Komisjoni hinnangul ületab oodatav puudujääk reeglitega lubatut, kuid rikkumise menetlust praegustes oludes ei alustata,“ rääkis Eamets.

Ta lisas, et eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel Eesti majanduse ja riigirahanduse pikemaajalise vaate või mõned stsenaariumid koos kavandatavate sammudega eelarvetasakaalu taastamiseks. „Ajal, mil majandustsükli seisu ja struktuurset positsiooni on keeruline hinnata, võiks eelarve-eesmärkide seadmisel lähtuda nominaalse eelarvepositsiooni näitajast. 2021. aastal võiks olla lähtekohaks mitte ületada puudujäägiga 3% SKPst, mis on üks teada-tuntud Euroopa Liidu kriteeriumitest.“

Toomas Luman ütles oma ettekandes, et ettevõtja ootavad eelarvepoliitikalt, et see oleks ettearvatav ja stabiilne ning et see toetaks efektiivset riigi toimimist ja avalike teenuste kättesaadavust. Samuti peab see olema jätkusuutlik ja jõukohane.

Lumani sõnul peab Eesti säilitama ka edaspidiste võimalike kriiside puhuks riigi laenamise võimekuse. „Kui me nüüd entusiastlikult praegu edasi laename, siis suure tõenäosusega meil järgmisel korral seda võimekust enam ei ole või see on väga väike,“ ütles ta.

Luman märkis, et ettevõtjaid saab suuremas mahus ja madalama riskiga toetada läbi laenukäenduse, mistõttu tuleks käendusteks antavat summat suurendada. Ta ütles, et KredExi maksimaalset koguvastutust panga ja liisinguandja ees tuleb tõsta 40%-ni. Luman peatus ka ettevõtjate ootustel toetusmeetmete osas. Tema sõnul peaks riik pakkuma toetust vaid nendele ettevõtjatele, kelle tegevust on kriis kõige rohkem negatiivsemalt mõjutanud. Samuti peavad toetusmeetmed olema läbipaistvad ja riik peab kohtlema ettevõtjaid võrdselt ning tagama ausa konkurentsi. Toetuse saamise tingimused võiksid tema hinnangul olla seotud riigile tasutud tööjõumaksudega. Lisaks leidis ta, et KredExi laenukäenduse tingimusi tuleb leevendada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Kersti Sarapuu (K), Peeter Ernits (EKRE), Aivar Kokk (I), Kalvi Kõva (SDE), Oudekki Loone (KE), Henn Põlluaas (EKRE) ja Siim Kallas (RE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadusega (109 SE) muudetakse keskkonnatasude senist arvestamise põhimõtet nende tegevuste puhul, mille käigus viiakse keskkonda saasteaineid elusorganismidele toitainetena tarbimiseks.

Seadusega sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei rakendata, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid viiakse lubatud kogustes veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. Veesaastetasu makstakse keskkonnatasu kõrgendatud määra alusel juhul, kui ületatakse veeseaduses või selle alusel kehtestatud piirkoguseid. Võrreldes kehtiva KeTSi regulatsiooniga ei kaasne muudatusega elusorganismide kasvatajatele täiendavaid tasu maksmise kohustusi.

Keskkonnatasude kehtestamise eesmärk on suunata ettevõtjaid keskkonnale tekitatud kahjusid vähendama, sh paiskama keskkonda vähem saasteaineid.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 86 Riigikogu liiget.

Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (185 SE) täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Eelnõu kohaselt saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale.

Samuti pikendatakse eelnõuga järjestikuste sündide periood, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.

Lisaks muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Eelnõuga luuakse võimalus maksta elatisabi kolm kuud kiiremini. Seeläbi parandatakse üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna tagamisel.

Läbirääkimistel võttis sõna Signe Riisalo (RE).

Riigikogu otsustas sotsiaalkomisjoni ehk juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu teise lugemise katkestada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. juuni kell 10.

Istungiaja lõppemise tõttu lükkus edasi ühe eelnõu teine lugemine

Õiguskomisjoni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) näeb ette tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8 protsendi võrra vähendatud.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu).

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside