Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus oli täna sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ arutelu.

Ettekande tegid sotsiaalminister Tanel Kiik, sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus ja Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Tanel Kiik tutvustas ettekandes arengukava koostamist ja kirjeldas eestlaste tervist. Kui naiste oodatav eluiga jääb euroliidu keskmisele ühe aastaga alla (84 ja 83), siis meeste eluea puhul on ministri sõnul nelja-aastased käärid (78 ja 74) ja see vahe on viimase kümnendi jooksul küll järk-järgult vähenenud, kuid vahe on siiski jätkuv. Sellest veelgi muret tekitavam on Kiige sõnul tervena elatud aastad, kuna enamiku inimeste jaoks eluaastate arvust olulisem see, kui kaua ta suudab olla terve, kui kaua ta suudab iseseisvalt toime tulla, töö- ja perekonnaelust ning ühiskonnas aktiivne olemisest rõõmu tunda. Minister märkis, et põhilise osa oma vanaduspõlvest veedavad Eestimaa inimesed erinevate tervisemuredega kimpus olles, erinevate tervisest tulenevate piirangutega.

Kiik tõi ettekandes välja ka oodatava eluea erinevused maakondade lõikes. „Keskmine eluiga on põhiosas maakondades tõusutrendis. Murekohaks  on need maakonnad, kus me näeme keskmise eluea väiksemat numbrit. Eeskätt Ida-Virumaal, kus tuleb rohkem tähelepanu pöörata elukeskkonnale, tervena elamise võimalustele ja ka ravivõimalustele, mis tahes töövaldkonnast tulenevate või elulistest valikutest tulenevate tervisemurede korral lahenduse saamisel,“ rääkis Kiik.

Minister Kiik selgitas, et rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030 sihiks on see, et inimeste oodatav eluiga tõuseks ja et tervena elatud aastad kasvaksid kiiremini kui oodatav eluiga. „Ehk tõuseks järk-järgult just nimelt see osa meie kõigi elust ja meie inimeste oodatavast elueast, mis ta saab veeta ilma tervisest tulenevate oluliste piiranguteta,“ täpsustas ta.

Eestis on ministri sõnul väga palju surmajuhtumeid, mis tulenevad peamiselt südame-veresoonkonna haigustest ja pahaloomulistest kasvajatest. „Aga väga olulisel kohal on ka vigastused ja sellised surmad, mis on ennetatavad, ärahoitavad, mis tihtipeale tabavad inimesi sõltumata vanusest ja võib-olla kohati pigem nooremas eas. On need mürgistused, on need enesetapud, sõidukiõnnetused, kukkumised, uppumised, tulesurmad, külmumised – nende kõigi puhul me oleme olnud seadnud eesmärgiks vähendada siis neid mõõdikuid vastavalt vähemalt 20%, kohati kuni 80% võrra,“ rääkis Kiik.

Hele Everaus sõnas oma ettekandes, et kui Eesti elanikest peab oma tervist heaks 53 protsenti, siis euroliidus keskmiselt kaks kolmandikku. Samuti on tema sõnul märkimist väärt ebavõrdsus sissetulekurühmade lõikes ja ta tõi näiteks, et enam kui kolm neljandikku suurima sissetuleku rühma kuuluvatest inimestest peab oma tervist heaks, ent madalaima sissetulekuga inimestest arvab seda ainult kolmandik.

Everaus rääkis, et Eestil on ennetatava ja välditava suremuse vähendamisel veel arenguruumi ja ehkki tõhusama tervishoiu ja rahvatervise poliitikaga välditavate surmade arv on paljude haiguste, sh südame isheemiatõve ja insuldi puhul vähenenud, on Eestis nii ennetatava kui ka välditava suremuse kordaja ikka veel ELi keskmisest suurem.

Everaus peatus ettekandes ka meditsiinitöötajate nappusel ning viitas Riigikontrollile, kes on välja toonud olulised probleemid esmatasandi arstiabi tagamises väljaspool Tallinna ja Tartut.

Everaus viitas ka konsultatsioonifirma McKinsey hiljutisele analüüsile, mille kohaselt saaks Eesti SKP juurde tervelt kümnendiku, kui väheneks enneaegne suremus ja inimesed püsiksid kauem tööturul. Hea tervis suurendab tema sõnul ka töövõimet ja tõstab tootlikkust – investeerides ühe euro tervisesse annab see 2,4 eurot tagasi. „See on majanduslik vaade, aga inimene ise saaks aastas juurde keskmiselt 28 tervena elatud päeva,“ ütles Everaus. „Eesti sotsiaalkaitsesüsteem sarnaneb enim liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga ja seni on tervisekindlustuse rahastamine tuginenud kitsale tulubaasile ehk üksnes palgapõhistele maksetele. Seetõttu on süsteem juba oma disainilt tundlik majanduslanguste ja rahvastiku vananemise suhtes,“ lisas ta.

Veel ütles Everaus, et liikumine kõrge kvaliteediga tervishoiusüsteemi suunas, mis parandab tervist ja loob usaldust ning majanduslikku kasu, on primaarselt poliitiline, mitte tehniline otsus. „Süsteemid, mis töötavad, pole lihtsalt õnnelik juhus, vaid neid tuleb planeerida, disainida ja ehitada. Tervishoiule lähenemine peaks olema süsteemne,“ märkis Everaus.

Annika Veimeri sõnul on keskmine oodatav eluiga Eestis kõrgem kui kunagi varem. Ta ütles, et tänane keskmine oodatav eluiga on 78,8 aastat ja see on 8,5 aasta võrra pikem, kui see oli 20 aastat tagasi. „Kui me võrdleme ennast Euroopa regiooni riikidega, siis on justkui kõik hästi, aga kui me näiteks võrdleme ennast Põhjamaadega, siis on meil arenguruumi,“ lisas ta.

Veimer ütles, et aastas saaks ennetada keskmiselt 3000 surma. Nende hulka kuuluks tema sõnul kõik surmad, mis on põhjustatud alkoholi tarvitamisest tingitud haigustest ning osa südame isheemiatõvedest ja osa vähist tingitud surmadest.

Tervist mõjutavad Veimeri sõnul kõige enam käitumuslikud riskitegurid ja kõige paremaid tulemusi annavadki erinevad komplekssed ennetustegevused, mis on kombineeritud erinevate valdkondade vahel. „Probleeme täiskasvanueas aitabki ennetada eelkõige tõhus töö juba varases eas laste ja noortega. Väga oluline on laste ja noorte vaimse tervise toetamine,“ ütles ta.

Ühe riskitegurina peatus Veimer inimeste kehakaalul. Viimase 20 aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaal tema sõnul täiskasvanute hulgas järk-järgult kasvanud ja sõltumata vanusest esineb ülekaalulisust ja rasvumist rohkem meeste seas. „Väikelaste puhul on ülemäärase kehakaaluga laste osakaal alla 10 protsendi, kuid algkooliealiste laste seas on juba iga kolmas laps ülekaaluline või rasvunud,“ nentis ta.

Ettekande lõpus märkis Veimer, et väga palju sõltub sellest, millistesse oludesse inimene sünnib. „Ja selle ebavõrdsuse tervise ebavõrdsuse vähendamine ongi ka rahvastiku tervise arengukava üks prioriteetidest.“

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Signe Riisalo (RE), Riina Sikkut (SDE), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Urmas Espenberg (EKRE) ja Heiki Hepner (I).

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside