Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekande tegid välisminister Sven Mikser ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes mõlemad rõhutasid Eesti välispoliitika keskse küsimusena väärtustel ja reeglitel põhinevat koostööd liitlastega.

Välisminister Sven Mikser rääkis oma kõnes Eesti ees seisvatest väljakutsetest ja lahendustest, mis aitaksid kaitsta ja edendada reeglitel põhinevat maailmakorda ning teenida nii Eesti välispoliitika- ja julgeolekuhuve.

Kõneledes Eesti kandideerimisest ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, ütles minister, et eelkõige on ÜRO oluline just väikeriikidele, kelle jõud ei võistle kunagi suurriikide omaga, kuid kellel on rahvusvahelise kogukonna liikmetena kõigiti samaväärsed õigused. Minister loetles teemasid, millele Eesti peab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena eriliselt pühenduma: rahvusvahelise õiguse kohaldamine küberruumis, konfliktide ennetamine vastupanuvõime parandamise kaudu, kliima- ja looduskeskkonnaga seotud küsimused, naiste ja laste õigused ja turvalisus ning kindlasti ka ÜRO Julgeolekunõukogu enda töömeetodite ajakohastamine.

Transatlantiliste suhete puhul tõi minister Mikser välja, et USA juhtroll NATO heidutuse ja kaitse tagamisel ning panus Euroopa julgeolekusse on jätkuvalt vajalikud. Samas peavad Euroopa liitlased tema sõnul võtma tõsiselt USA üleskutset õiglasemaks koormajagamiseks. „Oma julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus, selle täitmine loob aluse usalduslikeks liitlassuheteks,“ ütles Mikser.

Mikser ütles, et viimastel aastatel on olnud olulisi arenguid Euroopa Liidu kaitsekoostöös ning koostöös Euroopa Liidu ja NATO vahel. Ta tõi heaks näiteks mõlemapoolselt kasulikust koostööst strateegilise kommunikatsiooni, küber- ja hübriidohtudega seonduva ning sõjalise mobiilsuse arendamise.

Ministri sõnul on oluline, et Euroopa kaitsekoostöö arendamine täiendaks transatlantilisel sidemel põhinevat julgeolekulahendit, mitte ei püüaks seda asendada. „Ka debatt Euroopa strateegilisest autonoomiast ei tohi muutuda tarbetuks ärritajaks transatlantilistes suhetes,“ ütles Mikser.

Rääkides ohtudest, ütles minister, et globaalne ohupilt muutub üha komplekssemaks ning asümmeetrilised ohud ei tunnista riigipiire ja nende allikaid on raske tuvastada. „Äärmuslased, terroriorganisatsioonid ning ka autokraatlikud režiimid tegutsevad üha jõulisemalt ja jultunumalt. Euroopa julgeolekule avaldab mõju ka ebaseaduslik ränne, mis tuleneb konfliktidest ja ebastabiilsusest Euroopa Liidu naabruses, aga ka majandus- ja kliimaprobleemidest,“ kõneles Mikser.

Ministri sõnul on täna löögi all Euroopa Liidu ühtsus ja alusväärtused – valedele tuginev populism ja madalatele instinktidele apelleerivad hirmud on tööriistaks Euroopa idee vastaste käes. „Kui me anname oma suveräänsuse ühishuvide teenistusse, siis just selleks, et tagada oma iseseisvuse ja suveräänsuse säilimine. Ühised otsused ja poliitikad Euroopa Liidus annavad võimenduse Eesti poliitikatele ja ka Eesti majanduse arengule,“ ütles ta.

Minister rõhutas, et kuigi Brexiti lõpplahendus ei ole täna veel selge, jääb Suurbritannia Eesti jaoks oluliseks partneriks ka väljaspool Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu järgmise viie aasta prioriteetvaldkondade ja eesmärkide puhul tõi minister Eestile oluliste suurprojektidena välja Rail Balticu ja elektrivõrkude sünkroniseerimise Euroopa sagedusalaga. Euroopa Liidu Idapartnerluse raames väljendas minister toetust idapartnerite reformidele ja ütles, et Eesti annab perspektiivi suhete edasiseks arendamiseks.

Ministri sõnul jätkab Eesti ja välismajanduse valdkonnas reeglitepõhise vabakaubanduse aktiivset edendamist, otsides lahendusi, mis aitaksid hoida Atlandi-üleseid kaubandussuhteid ning maandada Euroopa Liidu ja USA suhetes tekkinud pingeid. Tema sõnul on Eesti välisteenistuse prioriteedid Eesti ettevõtjate abistamine eksporditurgude leidmisel ja välisinvesteeringute toomine, keskendudes kapitalimahukatele „tarkadele“ valdkondadele, et suurendada Eesti toodete lisandväärtust. Nende eesmärkide täitmisel on abiks peatselt avatav suursaatkond Abu Dhabis, mis on väravaks Araabia poolsaarele, samuti uus peakonsulaat USA läänerannikul San Franciscos.

Mikser märkis, et Eesti välispoliitika digitaalne mõõde kasvab ning Eesti aitab ka teisi riike, piirkondi ja rahvusvahelisi organisatsioone infoühiskonna lahenduste kasutuselevõtul. Samuti on Eesti loonud tugeva riikliku küberkaitse ja küberturbe süsteemi ning saab õpetada, kuidas väheste ressurssidega luua toimiv riiklik küberkaitse süsteem.

Lõpetuseks rõhutas minister, et Eesti huvid lähtuvad väärtustest ning on kõige paremini kaitstud liberaalsete väärtuste ja reeglitel põhineva koostöö edendamisega. „Demokraatlik väikeriik jääb ellu ja areneb siis, kui ta kaitseb oma väärtusi nii kodus kui ka võõrsil ja kui tal on olemas neid väärtusi jagavad liitlased, kes on samuti valmis neid ühiselt edendama ja kaitsma,“ ütles Mikser.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles oma kõnes, et Eesti jaoks on eksistentsiaalselt tähtis, et ühtse Euroopa idee elaks üle nii Brexiti kui ka eeldatavalt kasvava surve euroskeptiliste populistide poolt. „Tihedat koostööd tegevale ja tugevat ühisosa omavale rahvusriikide Euroopa Liidule lihtsalt ei ole alternatiivi ajal, kui Venemaa püüab sõjajõudu kasutades laiendada oma piire ja Hiina eesmärgiks on kujuneda globaalseks liidriks,“ rääkis Mihkelson. Tema sõnul on Eesti pühendumus ühtse väärtus- ja liitlasruumi hoidmisele meie välispoliitika keskne küsimus.

Atlandiülese koostöö puhul tõdes Mihkelson, et esimest korda peale Teist maailmasõda on Lääne liitlasruumis märgata ohtlikke kõhklusi ja pingeid, mis võivad halvimal juhul viia atlandiülese koostöö hääbumiseni või koguni NATO lagunemiseni.

Mihkelson märkis, et globaalselt oma suhtelist mõju kaotaval läänemaailmal ei ole aga arukas hästitoimivat NATO kaitseallianssi lõhkuda. Pigem peaksid tema sõnul Euroopa ja Ameerika liidrid heitma kõrvale personaalsed solvumised ja töötama liitlassuhete tugevdamise nimel, kasvatama heidutust NATO idatiival ning taaselustama kaubanduskõnelused atlandiülese vabaturu loomiseks. 

Mihkelson ütles, et rahvusvahelistes suhetes toimuv dünaamika nõuab Eesti välisteenistuselt pidevat professionaalsuse tõstmist ja riigilt suurema ressursi suunamist diplomaatiasse kui meie rahvuslike huvide kaitsmise eesliinile.

Komisjoni esimees andis ka ülevaate väliskomisjon tööst ning soovitustest valitsusele Eesti diplomaatilise võimekuse tugevdamiseks, mille aluseks on komisjonis toimunud kuulamised ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vastavasisuline analüüs.

Komisjoni esimehe sõnul on välisteenistuse tugevdamine möödapääsmatu, kui Eesti soovib olla rahvusvaheliselt ambitsioonikas oma julgeoleku- ja majandushuvide kaitsmisel. Teise väliskomisjoni töö keskmes olnud teemana tõi Mihkelson esile raporti – “Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“. Ta ütles, et mõjutustegevuse ja desinformatsiooni vastu seismisel on lähtekohaks ühiskonna psühholoogilise turvavõrgu tugevdamine ning teadlikkuse kasvatamine mõjutustegevuseks kasutatavatest vahenditest.

Mihkelson kinnitas, et Riigikogu väliskomisjon on oma tegevuses alati seadnud keskmesse avatud ja demokraatliku debati kõigi Eestile oluliste välispoliitiliste teemade üle. Tema sõnul ei tähenda tugeva ühisosa leidmine Eesti välispoliitika kujundamisel, et erakondadel ei oleks erinevaid arvamusi üksikküsimustes. „Samas on siiani Eesti välispoliitikas domineerinud järjepidevusele, usaldusele ja etteaimatavusele rõhuv hoiak. See on toonud meile edu ja nii peab see jääma ka edaspidi,“ ütles Mihkelson.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel (EVA), Mart Nutt (I), Keit Pentus-Rosimannus (R), Kersti Sarapuu (KE), Henn Põlluaas (EKRE), Barbi Pilvre (SDE), Oudekki Loone (KE), Mart Helme (EKRE) ja Jürgen Ligi (RE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, millega tõstetakse pensione neil politsei- ja kaitseväepensionäridel, kelle palgataset majanduskriisi ajal alandati. 34 Riigikogu liikme algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (667 SE) poolt hääletas 72 saadikut, erapooletuks jäi üks saadik.

Seaduse algatajate sõnul tagatakse sellega enne 2013. aasta aprilli pensionile läinud kaitseväelaste ja enne 2010. aasta jaanuari pensionile läinud politseiametnike võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Algatajate hinnangul puudutab seadus ligi 1400 politsei- ja piirivalveameti pensionäri ning ligi 660 kaitseväepensionäri.

Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogus läbis teise lugemise – 2 eelnõu:

Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaidi, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõuga (789 SE) tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).

KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis.

KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.

Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Sama pealkirjaga eelnõu (710 SE) oli ka varem Riigikogu menetluses, kuid ei saanud seadusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust, milleks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Nüüd anti sama eelnõu uuesti menetlusse ja see läbis täna teise lugemise.

Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (788 SE) soovitakse sätestada valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib valitsus teha korraldusega kindlaks põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju tekitavate ja olulisel määral tavapärastest erinevate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

Eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega sätestada volitusnorm valitsusele kinnitada korraldusega sellise olukorra esinemine, mille puhul ilmaolud võivad tekitada olulist kahju põllumajandustootjate majandustegevusele. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.

Vajadus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks teravnes 2018. aasta erakordselt kuuma ja põuase suve tõttu, kuid põllumajandussektori jaoks oli keeruline ka 2017. aasta sügis, mis oli keskmisest tunduvalt sademete rohkem.

Seletuskirjas seisab, et viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest. Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandasid põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30 protsenti.

Mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust. Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks. Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.

Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Istungi fotod.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

 (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside