Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus toimus tänasel istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem - kuidas edasi?“ arutelu.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu märkis oma ettekandes, et Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid – 2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33 protsenti, seejuures Euroopa Liidu keskmine oli 40 protsenti SKP-st. Eestist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias. Sarapuu lisas, et järgmisel kahel aastal püsib Eesti maksukoormus 33,2 protsendi juures ja langeb aastaks 2022 32,7 protsendile.

Sarapuu sõnul näitas 2020. aasta riigieelarve teine lugemine, et meil on palju sektoreid, mis vajaksid täiendavalt vahendeid. „Kui me räägime opositsiooni muudatusettepanekutest, siis me ei ole vastu nende sisule, kui neil oleks konkreetne katteallikas, aga tänases seisus ei ole neid,“ ütles Sarapuu.

„Riigieelarve ei ole midagi muud kui ühe pere eelarve, selleks pereks on Eestimaa inimesed,“ tõi Sarapuu võrdluse. „Ja nii nagu igal pere eelarvel, on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal. Võrrand on paigas ning kui tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada, teisi võimalusi lihtsalt ei ole.“

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov kõneles digimajanduse maksustamisest. Ta kirjeldas probleemina rahvusvaheliseid põhimõtteid, kuidas maksustada kasumeid. „Need on pärit 19. sajandi keskpaigast Saksamaalt ja ametlikud reeglid ise on pärit 20. sajandi alguse Rahvaste Liiga otsusest, aga kõigile on arusaadav, et need põhilised kriteeriumid, ei ole digimajanduse jaoks absoluutselt olulised. Ei ole füüsilised piirid ega füüsilised varad olulised siis, kui äri tehakse internetis,“ rääkis Jegorov. „Probleem on selles, et kõikide riikide majandustes osalevad aktiivselt ettevõtted, kes kehtivate maksustamise reeglite järgi seal riigis üldse ei eksisteeri ja loomulikult sellise juhul nad kasumimaksu maksma ei peagi.“

Lahendusettepanekuna tutvustas Jegorov Euroopa Komisjoni kava kehtestada digiteenuste käibelt võetav maks 3 protsenti, mis koosneb kolmest erinevast maksuobjektist, millelt seda maksu võetakse. Üheks selliseks on netireklaam ehk reklaamteenuste osutamine üle interneti. Teine maksuobjekt on ostja ja müüja kokkuviimine ehk platvormitulu sellest, mille näitena tõi Jegorov Bolti või Uberi või Amazoni. „Ehk siis seal, kus on olemas ostja, kus on olemas teenusetarbija ja kus on olemas kaubamüüja või teenuseosutaja ja platvorm teenib tulu nende kokkuviimise pealt,“ selgitas Jegorov. Kolmas maksuobjekt on kasutajaandmete müük.

Oma ettekande lõpus juhtis Jegorov tähelepanu, et tööjõuturg on muutumas, kuid valdavas osas Euroopas eristatakse maksustamisel aktiivset ja passiivset tulu. Jegorovi sõnul ei pruugi tuluteenimise vormide selline eristamine enam olla mõistlik, sest tegelikult pensionit ja ravikindlustust vajavad tulevikus kõik. Ta tegi ettepaneku, et sotskindlustus oleks kõigil ja sotskindlustuse eest peaksime ka kõik maksma.

Jegorov märkis, et sotsmaks ainult tööl käijatele ei ole varsti enam optimaalne lahendus ja riigid peaksid mõtlema sellest eemaldumisele. Samuti mainis ta diginomaane, kes töötavad internetis ja kellel on võimalik valida, millisele riigile nad oma makse maksavad. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu, et Eesti sotsiaalkindlussüsteem oleks atraktiivne ja need inimesed liituksid Eesti süsteemiga.

Ettevõtja Indrek Neivelt tõi oma sõnavõtus välja, et Eesti maksusüsteem on kinni 90-ndates. Tema sõnul olid siis maksude maksmise distsipliin ning maksude kogumise võimekus teine. „Samuti ei olnud rikkust, mida maksustada. Lisaks, veel 15 aastat tagasi või rohkem kui 15 aastat tagasi puudus kapital – siis, kui meil tehti seesama ettevõtte tulumaksuvabastus,“ loetles Neivelt ja lisas, et: „Tänane olukord on hoopis teine, meil on väga hästi korralikult töötav maksuamet, meil on väga hea distsipliin maksude maksmisel ja maailmas on juba mõnda aega kapitali ülejääk. Samal ajal ka rikkuse kontsentratsioon on maailma üks suurematest probleemidest. Rääkimata juba muutunud ja muutuvatest töösuhetest.“

Neivelt juhtis tähelepanu, et meie maksusüsteemil on praegu väga suur osa tarbimismaksudel, aga tarbimine enam ei suurene, vaid hakkab vähenema, siis tekkib küsimus, kuidas me oma ühiskondlikud kulutused kataksime?

Neivelti sõnul on maailm muutunud ja muutub aina kiiremini ja kiiremini ning muutuma peab ka maksusüsteem. Samas märkis ta, et kui maksusid muuta, siis vähehaaval, mitte väga palju korraga, sest järsud liigutused on liiga riskantsed.

Muudatustena pakkus Neivelt välja mitu ideed. Näiteks rääkis ta üleeuroopalistest maksudest, loodusressursside maksustamisest, mahepõllumajanduse käibemaksust vabastamisest, varade maksustamisest, tulude maksustamisest ning sotsiaalmaksu laest.

Neivelt rääkis, et ta pooldab astmelisest tulumaksu, millel on tema sõnul palju sügavam filosoofia, kui esmapilgul tundub ja suunab selgelt inimeste käitumist. „Esiteks aitab see paljudel ületundide tegijatel jõuda olulisemalt tasakaalustama elu poole ja teiseks, oleks hea, kui tööd jätkuks kõigile. Ei ole hea, kui osa teeb 70-80 tundi nädalas ja teistel pole üldse tööd,“ ütles Neivelt, kelle sõnul ei pea kõrgeim tase olema 50, vaid näiteks 25-30 protsenti.

Samuti arvas Neivelt, et tuleks vaadata üle ettevõtte tulumaksusüsteem. Pahede maksustamisel pakkus ta, et alkohol- ja tubakaaktsiis peaks kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse ja hädavajalik oleks ka suhkru maksustamine.  

„Kui me üldist maksukoormust tõsta ei plaani, siis saame seda ainult ümber jagada. Tööl käivate ja väärtust loovate inimeste arv meil ei kasva, see tähendab, et saame maksukoormust ümber tõsta erinevatele elanikkonnagruppidele,“ resümeeri Neivelt oma sõnavõtu. „Peaksime vähendama tarbimismaksude osakaalu ja maksustama rohkem pahesid, varasid ja suuremaid tulusid. Maksukoormat liigutama rohkem suureettevõtetele, rikastele eraisikutele ja suuremat tulu teenivate inimeste poole.“

Läbirääkimistel maksuteemade üle võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Kai Rimmel. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Maris Lauri, Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik. Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni seisukohad tõi välja Riina Sikkut ja Isamaa fraktsiooni omad Aivar Kokk.

Sõna võtsid veel Jürgen Ligi (R), Aivar Sõerd (R), Marika Tuus-Laul (KE), Erki Savisaar (KE), Marko Šorin (KE), Peeter Ernits (EKRE) ja Tarmo Tamm (KE).

Istungi fotod.  

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

 (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside