Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus toimus täna riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng“ arutelu.

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa rõhutas oma sõnavõtus, et riigi sõjaline kaitse ei saa ega või olla kauge ja keeruline teema, vaid igal inimesel on selles oma roll ja ülesanne. „Eesti sõjaline kaitse tugineb riigikaitse laiale käsitusele, mis suurendab kogu Eesti ühiskonna vastupidavust ja valmidust mis tahes kriisideks,“ kõneles Eesmaa. „Riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, riigi kaitseks peab valmis olema kogu ühiskond üksikisikust kuni Riigikogu ja presidendini.“

Eesmaa tõi oma ettekandes esile kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kohest abivalmidust nii COVID-19-ne kui teisteski tsiviilkriisi olukordades. „Ometi ja kõigele vaatamata ei tohi me unustada riikide ja rahvaste sõjalist kaitset ja turvalisust,“ ütles Eesmaa. „Isegi praegusel ülikeerulisel ajal suureneb NATO sõjaline eelarve ja seda peab tervitama, sest maailm on täna tavalisest ka militaarohtude tõttu turbulentsem.“

Eesmaa tõi esile, et üha suuremat tähelepanu ja panustamist nõuab küberturvalisus. Samuti on tema sõnul väga oluline ka energiajulgeoleku ja varustuskindlusega seonduv. Eesmaa rõhutas ka riigikaitse õpetuse läbiviimise olulisust koolides, sest kaitsetahet ja oskusi selle realiseerimiseks tuleb maast madalast rõhutada ja õpetada.

Riigikaitsekomisjoni esimees viitas ka, et lähiajal peaks valmima riigikaitse arengukava aastateks 2021-2030, mistõttu on taolise arutelu pidamine parlamentaarse Eesti Riigikogu saalis oluline teetähis järgmiseks kümnendiks riigi sõjalise kaitse edasiarendamisel.

Kaitseminister Kalle Laanet keskendus oma kõnes ohuhinnangule, kaitsekulule ja võimearendusele. Samuti rääkis ta kaitsealasest koostööst ning liitlassuhetest NATO ja Euroopa Liidu kontekstis. Kaitseminister tõi esile laiapindse riigikaitse ning COVID-19 pandeemiaga seotud küsimusteringi ning kõneles uutest tehnoloogiatest ja koostööst Eesti kaitsetööstusega.

Rääkides ohuhinnangust ütles Laanet, et ohupilt ei ole viimase aasta jooksul paranenud. „Venemaa jätkab stiililt agressiivset ja sisult vaenulikku poliitikat läänemaailma, see tähendab NATO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide suhtes,“ kõneles Laanet. „COVID-19 on lisanud Venemaa mõjutusoperatsioonide arsenali lisaks küberrünnakutele ja infosõjale ka vaktsiinidiplomaatia.“

Ka konventsionaalne sõda pole ministri sõnul kuhugi kadunud. „Venemaa harjutab regulaarselt suure sõja pidamist NATO vastu Arktikast Musta mereni välja Atlandi ookeanil ja mujal. Ta on suurendanud Balti laevastiku võimeid, püüdes saavutada kontrolli Läänemere üle,“ ütles Laanet.

Laaneti sõnul peab Eesti lähiaastatel veelgi enam pingutama oma sõjalise kaitse tugevdamiseks nii iseseisvalt kui liitlastega koostöös. Samuti peab Eesti täitma võimalikult kiiresti võtmetähtsusega kaitsevõimete puudusid ja lünki, sest haavatavus teeb väikeriigist sihtmärgi.

Kaitsekulude kohta ütles Laanet, et epideemia ja sellega kaasnev majanduslangus on vähendanud märgatavalt riigi kaitsekulu pikaajalist prognoosi. Tema sõnul on praegune kaitsekulutuste määr 2,3% SKT-st tänu majanduslangusele rahalises mahus peaaegu võrdne kriisieelselt prognoositud 2%-ga. Ministri sõnul võimaldab see üksnes olemasolevaid kaitsevõimeid üleval pidada.

Laanet viitas, et kaitseplaneerijate arvutused näitavad, et kaitsekulutused tasemel 2,6% SKT-st oleksid parajalt piisavad esmase iseseisva kaitsevõime lünkade täitmiseks. Minister loetles, et lünkade täitmise all peab ta silmas rannakaitse raketisüsteemide, meremiinide ja keskmaa õhutõrjesüsteemide soetamist, kuid ka merelaevastike ühendamist juhtimise ja kulude mõttes optimaalsemaks ning sõjaliselt paremini toimivaks mereväeks. Laaneti sõnul valmistab olukord merel üha suuremat muret ka meie liitlastele.

Minister Laaneti sõnul pole liiitlaste rolli Eesti kaitses võimalik alahinnata. Tema sõnul on igal koostöötasandil, Balti ja Põhjala riikide, NATO-liitlaste ja Euroopa Liidu liikmete vahel on oma kindel roll ja kasutegur. Ta märkis, et tuumaliitlaste USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa huvi Eesti kaitse vastu ja nende kohalolek Eestis ja mujal NATO kirdetiival ei võimalda julgeolekuvaakumi tekkimist.

Veel tõi minister esile Kaitseväe ja Kaitseliidu pühendunud ja professionaalsee osalemise rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, mis motiveerib liitlasi panustama Eesti kaitsesse.

COVID-19 valguses rääkis Laanet riigikaitse laiapindsusest, mis tähendab ühelt poolt seda, et riigi kaitstus algab meie kõigi panusest. Ta tõi välja ka, et arusaamine omariiklusest ja riigikaitsest ning kaitsetahte kasvatamine algab koolidest, kui mitte öelda kodust ning, et Kaitseministeerium toetab igati riigikaitseõpetust.

Minister puuduta ka uusi tehnoloogiaid ja koostööd Eesti kaitsetööstusega. Ta ütles, et üha kasvav roll sõjapidamises on tehnoloogial ja innovaatilistel lahendustel. Mehitamata õhu-, mere- ja allvee- ning maismaavahendid on tema sõnul üha enam kasutatavad paljude riikide relvajõududes.

Laanet ütles, et Kaitseministeeriumi toel on loodud kaitsetööstus, mis kasvas rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks küberkaitselahenduste ja autonoomsete relvasüsteemide turul. Ta märkis, et Eesti ettevõtetel on üha suurem roll kaitseväe võimearendustes. „Sõjapidamises on toimumas kõrgtehnoloogiline murrang, kuid tavarelvastuse põhilised platvormid, tankid, ründelennukid, suurtükid jne, ei kaota oma tähtsust veel pikaks ajaks,“ rääkis Laanet.

Laanet ütles oma ettekande kokkuvõtteks, et Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et epideemia ei nakataks meie riigi tuumikfunktsiooni, et me epideemia poolt põhjustatud kurnatuse tõttu ei kaotaks järgmiseks kümnendiks oma riigikaitse arendamisel ambitsiooni ja sihikindlust.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem andis ülevaate sõjalisest riigikaitsest, alustades ohupildist ja lõpetades võimalike arendustega. Ta rääkis, et Vene Föderatsioon kujutab endast täna jätkuvalt sõjalist ohtu naaberriikidele. Konventsionaalsed sõjalised vahendid omavad olulist rolli Venemaa Föderatsiooni riiklike ambitsioonide saavutamisel ning konventsionaalsete sõjaliste vahendite arendamine ei ole peatunud ka COVID-19 ajal.

„Vaatamata ühiskonnas levinud arusaamale hübriidsõjast, küberrünnakutest või droonilöökidest on peamiseks sõjapidamise viisiks ja vastase alistamiseks ka täna jalaväelasest püssi ja saabastega sõdur teise riigi pinnal. Selle vastu aitab ainult samaväärne konventsionaalne jõud,“ ütles Herem.

Herem ütles heidutusest rääkides, et heidutuse eesmärk on veenda võimalikku agressorit mitte teostama rünnakut, demonstreerides talle selle tegevuse vastuvõetamatut kõrget hinda või eesmärkide saavutamatust. „Selleks kasutatakse üldist heidutust ehk igapäevaste võimete, nende valmisoleku ja kohaloleku demonstratsiooni või viivitamatut heidutust ehk konkreetsete tegevuste läbiviimist vastusena agressori tõusnud agressiivsusele. Eesti suudab täna nii üksi kui ka koos liitlastega viia läbi üldist ja viivitamatut heidutust,“ kõneles ta. „Kahtlemata on meie liitlased osa nii heidutusest kui ka kaitsest. Need liitlased, kes viibivad täna Eestis, on lõimitud Eesti Kaitseväe tegevustesse ja plaanidesse ja nad on valmis sõjaliseks tegevuseks Eesti ja kogu regiooni kaitsel.“

Heremi sõnul suudab Eesti täna olemasolevate ja arendatavate sõjaliste võimetega tekitada võimalikule agressorile märkimisväärset kahju ja luua soodsamad tingimused liitlaste toetuseks nii vägede kui ka efektidega. „Kuid agressiooni korral, näiteks ühe Balti riigi vastu, ei ole keegi kolmest võimeline toetama teisi väljaspool oma piire. Ei vägede, ei efektidega,“ möönis Herem. „Me oleme täna abi ootajad. Kahtlemata oleme me vastasele väga kulukad agressiooni korral.“

Herem rääkis, et kaitsekulu puhul on valida kolme arengustsenaariumi vahel. „Kui kaitsekulu jääb tänaste prognooside kohaselt 2% juurde, oleme me vastase jaoks tänasest vähem ohtlikud ja peame kaitseväge vähendama. Kaitsekulu 2,23% SKT-st tähendab, et me oleksime vastase jaoks jätkuvalt valusad ja ohtlikud, aga ainult oma territooriumi piires. Kaitsekulu üle 2,3% tähendab seda, et suudame vastast mõjutada väljaspool oma riigi piire ja suudame panustada sõjaliste võimetega NATO kollektiivkaitsesse,“ kirjeldas Herem.

Heremi sõnul tähendab praegu kokkulepitud tasemel võimete väljaarendamine tervikuna või osadena sõjalise riigikaitse kulude tõstmist kuni 2,6%-ni SKT-st, ja seda järgmise kümne aasta jooksul. „Regionaalse arenduse korral suureneb tõenäosus saada rahalist toetust meie suurimatelt liitlastelt,“ ütles Herem. Ta rõhutas, et see ei oleks lihtsalt iseseisva kaitsevõime suurendamine, vaid see oleks regionaalne samm NATO liitlaste silmis tõsiseltvõetavuse ja parema koostöö saavutamiseks.

SA Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik kõneles oma sõnavõtus regionaalsest julgeolekuolukorrast. Ta kirjeldas Venemaa poliitikat ja Vene võimude tegevusi ja sellest tulenevaid ohte Eestile ning meie liitlastele.

Samuti rääkis Kannik liitlassuhete olulisusest ohtude tõrjumisel ning viimase kümne aasta jooksul ka meie regioonis märksa jõulisemalt tegutsevast Hiina Rahvavabariigist. Ettekande lõpus käsitles ta väga muidu ohtusid Eesti julgeolekule ja stabiilsusele.

Kanniku sõnul on viimase kümnendiga Venemaa sõjaline mõtlemine naasnud külma sõja aegsete plaanide juurde, mis nägid ette valmisolekut täiemahuliseks sõjaliseks konfliktiks NATO-ga ning armee arendamise prioriteetseks suunaks on olnud selgelt Lääs.

„Läänes on ajalooliselt palju arutatud ja arutatakse ka täna selle üle, kas nõrk Venemaa võiks ülejäänud maailma jaoks olla veelgi ohtlikum kui tugev Venemaa,“ rääkis Kannik. „Ehk tänasesse keelde tõlgituna, kas Venemaa juhtkond võiks oma siseprobleemide lahendamiseks võtta ette järjekordse sõjalise operatsiooni mõne oma naabri vastu?“ Kannik meenutas, et Krimmi annekteerimisega õnnestus Putinil oma populaarsust märkimisväärselt tõsta. Viimaste kümnendite ajalugu näitab tema sõnul aga pigem siiski vastupidist. „Kui Venemaal on läinud majanduslikult kehvasti, siis pole olnud ka jaksu naabrite sõjaliseks kimbutamiseks,“ rääkis Kannik. „Nii rünnak Georgia kui Ukraina vastu võeti ette ajaperioodil, kui Venemaa majandusel läks silmapaistvalt hästi.“ Ta märkis, et Venemaa majandus on praegu kriisis.

Kanniku sõnul teavad venalased, et nad ei suuda olla konkurent Läänele kui tervikule. Sellest tulenevalt püütakse tekitada umbusku ja vastuolusid lääneliitlaste vahele ning see ei ole Venemaa poliitikas midagi uut.

Kannik puudutas oma sõnavõtus ka vaktsiinidiplomaatiat. Tema sõnul puudub Venemaal võimekus toota piisav kogus Sputnikut isegi selleks, et oma kodanikud kas või enam-vähem rahuldavas tempos ära vaktsineerida. „Vene propaganda, mis külvab kahtlusi Läänes toodetud vaktsiinide suunal, tekitab eelkõige korvamatut kahju siinse venekeelse elanikkonna hulgas,“ rääkis Kannik. „Vene propagandakanaleid vaatavad inimesed ei julgenud Pfizeri, AstraZeneca või Modernaga vaktsineerida ning ootavad Sputniku näol suurt valget laeva, mis suure tõenäosusega ei saabugi või kui saabub, siis on suure valge laeva asemel tegu halli kummipaadiga.“

Kanniku sõnul on selge, et lähikümnenditeks jääb Eesti jaoks julgeolekuohuks number üks Venemaa, seda eelkõige oma geograafilise läheduse tõttu, kuid ta tõi välja ja Hiina ohu. „Venemaa ja Hiina juhtkondade mõttemallides ja käitumismaneeris on palju sarnast, aga Hiina on Venemaaga võrreldes eelkõige majanduslikult potentsiaalilt hoopis teises ja kõrgemas liigas ning sellest tulenevalt ka Lääne kui terviku jaoks ohtlikum,“ rääkis Kannik.

Ohtudena märkis Kannik veel terrorismi, aga ka ühiskonna liiga tugevat sisemist vastandumist. „Liiga jõuline, kas või retooriline vastandumine lõhub ühiskonda ja segab keskendumist ka välistele ohtudele,“ ütles ta.

„Maailm meie ümber on täna üsna närvilises seisus ja prognoosimatu. Vähemalt osade Euroopa liitlaste vägede moderniseerimise aeglustub suure tõenäosusega pandeemiast tingitud majandusliku surve tõttu. Seda rohkem peame ise pingutama, et viimase 10–15 aastaga halvenenud julgeolekukeskkonnas hakkama saada,“ lõpetas Kannik oma sõnavõtu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Milling Reformierakonna fraktsiooni nimel, Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Jüri Luik Isamaa fraktsiooni nimel, Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ja Oudekki Loone Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Sõna võtsid veel Siim Kallas (RE), Kalle Grünthal (EKRE), Uno Kaskpeit (EKRE) ja Raivo Tamm (I).

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Kaitseminister Kalle Laaneti ettekande esitlus ning Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ettekande esitlus.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside