Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu arutas täna Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena, kuidas elada koroonaviirusega.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kaja Kallase sõnul on viirus vajutanud tugeva pitseri käesolevale aastale ja kindlasti peame selle viirusega seisma silmitsi ka järgmisel aastal. „Võib-olla ei kao COVID-19 kuhugi ja me lihtsalt peame õppima sellega elama. Käte desinfitseerimine, maskide kandmine, rahvarohkete kohtade vältimine ja eneseisolatsioon on nähtused, millega peame valmis olema elama pikemat aega,“ rääkis Kallas.

Kallas käsitles oma sõnavõtus koroonakriisi mõju inimeste vaimsele tervisele, laste ja noorte haridusele, tööjõuturule, turismisektorile ja majandusele laiemalt.  

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar rääkis oma ettekandes, milline on praegune olukord maailmas ning õppetundidest, mida sellest kevadest kaasa saab võtta.

Lutsari sõnul näitab statistika, et koroonaviirus ei ole mitte kuhugi kadumas ega näita mingisuguseid vaibumise märke. Nakatumise kõrgkolded on tema sõnul Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Ameerika. Eesti praegune kõrgpunkt on tema sõnul Ida-Virumaa.

Ühe õppetunnina tõi Lutsar välja, et igal riigil tuleb oma plaan ise välja töötada ning meetodid, mis töötavad ühes riigis, ei pruugi teises riigis töötada. Teise õppetunnina märkis ta kevadist riigi täielikku sulgemist. „Ma kindlasti ei poolda riigi täielikku sulgemist, aga kevadel oli see paratamatu,“ ütles Lutsar. Ta pidas oluliseks ka seda, et ühiskond aktsepteeris ekspertide arvamust ning valitsus väga tugevalt toetas teadust ja teaduspõhist lähenemist.

Lutsari hinnangul tuleb nii kaua kui võimalik hoida fokuseeritud lähenemist ja hoida keskmes eelkõige inimest. „SARS ei vaibu Eestis ega maailmas, ja Eestis enamikul inimestel ei ole immuunsust. Ükski vaktsiin reaalselt enne järgmist aastat turule ei jõua, ühtegi ülitõhusat ravimit pole silmapiiril,“ tõdes Lutsar. „Ainuke, millel on väga hea teaduslik tõestus, on distantsi hoidmine.“

Tallinn Nordic Hotel Forumi juht Feliks Mägus tõi oma ettekandes välja, et sisuliselt on turismisektori tegevus alates märtsist seadusega keelatud ja majandusnäitajate langused katastroofilised.

„Reisikorraldajate ja turismibüroode käibed on kukkunud 90 protsenti, majutusasutuste käibed 65 protsenti, sh Tallinna majutusettevõtete käibed 81 protsenti. Väliskülalisi Eestis on 84 protsenti vähem. Rahvusvaheliste konverentside pidamine on peatunud, kruiisiturismi ei ole,“ loetles Mägus. Selle tulemusel läheneb tema sõnul läheneb töötute arv sektoris 10 000-le ja paraku langustrend jätkub. Palgatoetuse meede, mis aitaks pooled töötajad hoida palgal, peaks Mäguse hinnangul olema suuruses 45 miljonit eurot.

Kuressaare Haigla SA juhatuse liige Edward Laane andis ülevaate koroonakriisi puhkemisest ja selle lahendamisest Saaremaal. Lõpetuseks märkis Laane, et praegu toimub Kuressaare haiglas nii plaaniline kui erakorraline töö, plaaniline ambulatoorne töö ning füsioteraapias rühmatunnid, kuid on terve rida piiranguid sh. haigete külastamise keeld, maskide kandmise kohustus ja testimine enne hospitaliseerimist, et hauglasse ei tuleks nakkusega patsiendid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Riisalo (RE), Riina Sikkut (SDE), Mihhail Lotman (I), Viktor Vassiljev (K), Urmas Espenberg (EKRE), Helmen Kütt (SDE) ja Hele Everaus (RE).

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu (231 SE).

 Eelnõu eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.

Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.

Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu (232 SE).

Eelnõu koostamise peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat.

Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.

Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas. Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).

Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkuleppetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.

Fotod. (Erik Peinar, Riigikogu)

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside