Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu seaduse, millega määratakse TTJA teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle, nähakse ette käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus ning täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadusega (359 SE) soovitakse tagada ELi platvormide määruse ja e-kaubanduse direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond Euroopa Liidu siseturul.

Peamiselt informatiivset selgust taotleva platvormide määruse peamine eesmärk on muuta veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused ärikasutajate jaoks selgemaks ja õiglasemaks. Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.

Euroopa Liidus soovitakse edendada õiglast, prognoositavat, jätkusuutlikku ja usaldusväärset veebipõhist ettevõtluskeskkonda siseturul. Veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised, võimaldades uusi ärimudeleid ja innovatsiooni ning sellised teenused pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õigluskindluse tagamiseks lahendada.

Platvormide määruse eesmärk on tagada, et peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttest. See tähendab, et nähakse ette nõuded vahendusteenuste pakkujatele (platvormidele), mis aitavad neid teenuseid kasutavatel isikutel ehk ärikasutajatel hõlpsamalt ja tõhusamalt oma õiguste eest seista, võimaldades enne kohtusse pöördumist kasutada näiteks kaebuste lahendamise mehhanismi või lepitajate abi.

Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama veebipõhiste vahendusteenuste (eelkõige müügiportaalid) ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujad (portaalid ja keskkonnad, mis võimaldavad internetiotsingut). Nõuded ei kehti veebipõhistele makseteenustele ega reklaamivahenditele, mille eesmärk ei ole lihtsustada otsetehingute algatamist ja millega ei kaasne lepingulist suhet tarbijatega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin (K).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu

Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (397 SE) tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni töös.

Eelnõu kohaselt ei või revisjonikomisjoni liige töötada töölepingu alusel sama valla või linna ametiasutuses, täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.

Seletuskirjas märgitakse, et kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige, kes töötab töölepinguga sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel satub olukorda, kus kontrollides ja hinnates oma tööandja – valla või linnavalitsuse ametiasutuse või selle hallatava asutuse – tegevust, asub teostama järelevalvet oma otsese ülemuse üle. Seega satub valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötav kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liige huvide konflikti ning korrektne on end niisuguses olukorras taandada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE) ja Heiki Hepner (I).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 15, vastu 55 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. juuni kell 16.

Riigikogu alustas isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise eelnõu teist lugemist

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (366 SE) luuakse õiguslik alus automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS (edaspidi andmekogu ABIS) asutamiseks.

Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ning praegu eri andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada eri infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.

Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eri seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas tagada andmete turvalisus. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ning Ruuben Kaalep, Merry Aart, Siim Pohlak, Rene Kokk, Riho Breivel, Paul Puustusmaa, Alar Laneman, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Urmas Reitelmann, Uno Kaskpeit, Henn Põlluaas, Leo Kunnas, Jaak Valge, Kert Kingo, Peeter Ernits, Anti Poolamets ja Kalle Grünthal (EKRE). Samuti võttis sõna Mihhail Stalnuhhin (K).

Eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine jäi pooleli seoses istungi tööaja lõppemisega kell 21. Arutelu jätkub homsel täiendaval istungil.

Täiendava istungi algul kuulati ära esitatud protestid ja kinnitati täpsustatud päevakord.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside