Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu otsustas tänasel kaugosalusega istungil nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (375 OE) näeb ette nimetada Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul seoses nõukogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa volituste ennetähtaegse lõppemisega. Ladõnskaja-Kubits esitas avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks omal soovil.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 90 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest tagada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelejate võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste andmisel.

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevaid isikuid, kes on toime pannud tõsiseid kalapüüginõuete rikkumisi ja taotlevad EMKFist toetust. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused ei ole vähemalt 12 kuu jooksul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKFi rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKFi rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abiliigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (365 SE) lisatakse riigiga seotud isikute loetellu, kelle suhtes põllumajandusmaa või metsamaa omandamise piirangud ei rakendu, maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus. Muudatuse tulemusel ei pea selline sihtasutus enne maa ostmist kohaliku omavalitsuse volikogult luba taotlema. Eesmärk on vähendada bürokraatiat, et paremini toetada kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid.

Eelnõuga vabastatakse Ühendkuningriigi kodanikud ja juriidilised isikud, kelle asukoht on Ühendkuningriigis, jätkuvalt kinnisasja omandamise korral riigikaitseliste kitsenduste kohaldamisest.

Menetlusest langes välja üks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (340 SE) sooviti muuta Vabariigi Presidendi valimiskogus esindajate arvu määramise reeglistikku nii, et säiliks enne 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi kehtinud vahekord Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel.

Põhiseaduse järgi valib Vabariigi Presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Kui Vabariigi President ei osutu valituks Riigikogus, kutsutakse kokku valimiskogu, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv. Seetõttu väheneb kehtiva seaduse järgi oluliselt ka volikogude esindajate arv valimiskogus.

Eelnõu eesmärk oli säilitada valimiskogus senine vahekord Riigikogu liikmete ja valimiskogu liikmete vahel. 1996. aastal vastu võetud Vabariigi Presidendi valimise seaduse järgi olid üle 2/3 valimiskogu liikmetest kohaliku omavalitsuse volikogude esindajad. Pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi on valimiskogu liikmetest volikogude esindajaid veidi üle poole.

Põhiseadus ega kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus ei sätesta, milline peaks olema Riigikogu ja valdade ning linnade esindajate vahekorra määramise põhimõte.

Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas (EKRE).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 63 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside