Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogus täna vastu võetud seadusega piiratakse selliste ainete kättesaadavust, mida võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Samuti on regulatsiooni eesmärk tagada, et kahtlustäratavatest tehingutest antaks teada politseile.

Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (296 SE) rakendatakse Euroopa Liidu vastava määruse nõudeid, millega ühtlustatakse norme, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Regulatsiooni eesmärk on piirata sedalaadi ainete kättesaadavust tavainimestele ja tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

ELi määruse peamised eesmärgid on tagada parem ja ühtsem nõuete rakendamine liikmesriikides. Selle all peetakse silmas sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdset kohtlemist ja lõhkeainete lähteainete vaba liikumist siseturul, sh e-kaubanduse vahendusel. Lisaks soovitakse kindlustada, et lõhkeainete lähteaineid kasutatakse selleks ettenähtud otstarbel.

Lõhkeainete lähteainetele kehtestatud nõuete tõhusamaks rakendamiseks peavad ettevõtjad, professionaalsed kasutajad ja internetipõhised kauplemiskohad teavitama kahtlustäratavatest tehingutest Politsei- ja Piirivalveametit. Seda juhul, kui nad teevad üldsusele kättesaadavaks lõhkeainete lähteaineid. Rangemad nõuded on kehtestatud ka isikute taustakontrollile, kes soovivad lähteaineid soetada.

Siiani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olnud majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning toote kontaktpunktide ülesannete täitmine viiakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse. TTJA teostab juba praegu kaubanduses järelevalvetoiminguid toodete, sh teatud kemikaalide nõuete täitmise üle.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 90 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse

Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (291 SE) muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida. Samuti muudetakse seadusega kohtutäiturite tasusätteid. Kohtutäituri põhitasu alandatakse 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku lahendusi otsima.

Kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.

Seaduse järgi saab täiteasja menetlemiseks üle anda teisele kohtutäiturile, kui asja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse järgi saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat. Täiteasja üleandmiseks on vaja ülevõtva kohtutäituri nõusolekut ja üleandmine tuleb lõpule viia kolme kuu jooksul arvates kohtutäituri nõusoleku saamisest. Täiteasja esimesena menetlenud kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud ning asja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu. Täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud nõuab võlgnikult sisse täiteasja üle võtnud kohtutäitur, kes kannab need üle täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile.

Praegune kohtutäiturite süsteem on tulude kahanemise tõttu olnud mitu aastat toimeraskustes, mistõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Seaduse järgi hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ja elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Vastuvõetud seaduse järgi on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot aastas. Orienteeriv eelarveline kulu aastas on 500 000 eurot.

Ühtlasi luuakse seadusega uus Justiitsministeeriumi poolt peetav keskne täitmisregister, mis hakkab täitma täitemenetlusregistri ja elektroonilise arestimissüsteemi ülesandeid. Seni pole menetlusosalisel olnud tervikliku ülevaate saamiseks tema suhtes toimuva täitemenetluse, nõude täitmise ja seatud arestide kohta head lahendust. Loodav register võimaldab menetlusosalistel saada kogu info kätte iseteenindusportaali kaudu. Täitmisregistris on ka kogu senise elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsus – konto arestimine krediidi- ja makseasutustes ning infopäringute edastamine ja vastamine asutuste vahel, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus. Register võetakse kasutusele 1. jaanuaril 2024.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 87 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõuga (323 SE) sätestatakse huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ministri poliitilistele nõunikele ja piiratakse julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni avalikustamist.

Huvide deklaratsiooni esitajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO. Selle eesmärk on hõlmata huvide deklaratsiooni esitajate hulka ka ministrite poliitilised nõunikud ehk nõunikud, kes avaliku teenistuse seaduse alusel täidavad peaministri ja teiste ministrite juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping.

Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatuse järgi laieneb huvide deklaratsiooni avalikustamise kohustus ka asekantsleritele.

Eelnõuga säilitatakse kehtiv regulatsioon Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti juhi huvide deklaratsiooni esitamise kohta, kuid nähakse ette, et erinevalt kehtivast õigusest ei ole nende huvide deklaratsioonid avalikud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Paul Puustusmaa (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Lauri Läänemets (SDE), Eduard Odinets (SDE), Toomas Kivimägi (RE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 19 ja vastu 72 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE) järgi edastatakse kaitseväekohuslastele otsuseid ja muidu dokumente edaspidi paberkandja asemel elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu. Kättetoimetatuks loetakse dokument, mille saatmisest on möödunud 30 päeva. Kaitseväekohuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (326 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Esimese lugemise läbis kuus eelnõu

Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) järgi on lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on mõeldud Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ja tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni teise samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei arvestatud.

Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKPst. Rahandusministeeriumi uus majandusprognoos avalikustatakse 5. aprillil ja selles prognoosis võetakse arvesse lisaeelarve mõju riigirahandusele ja majandusele täies ulatuses.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles eelnõu tutvustades, et 2021. aasta lisaeelarve eesmärk on Eesti kriisist võimalikult väikeste kadudega väljajuhtimine, kiire taastumine ja uuesti avamine. Tema sõnul eeldab riigi praegusest kriisist väljajuhtimine, et tuge saavad piirangute ajal kõige valusamalt pihta saanud sektorid.

„See tugi on ajaliselt piiratud ja võimalikult täpselt sihitud ja me teeme seda selleks, et võimalikult paljude sissetulekute, töökohtade ja ettevõtete säilimine oleks tagatud ja toetatud. Katame ka vajalikud vaktsineerimise, viiruse testimise ja ravi kulud. Aitame leevendada neid lünki, mis hariduses selle väga pika distantsõppeperioodiga paratamatult kaasnevad. Toetame vaimse tervise hoidmist ja turgutamist,“ lausus Pentus-Rosimannus.

Minister tutvustas, et lisaeelarvest läheb 150 miljonit eurot tervishoidu, sealhulgas haiglate erakorraliste kriisikulude katteks, aga ka vaktsiinideks, vaktsineerimise korraldamiseks, testideks, koroonaravimi hankimiseks ja Haigekassa reservkapitali taastamiseks.

Haigushüvitiste maksmine alates teisest päevast jätkub aasta lõpuni, selle meetme kulu lisaeelarves on 12 miljonit eurot. Palgatoetusega jätkamiseks märtsis ja aprillis on lisaeelarves 102,2 miljonit eurot, millele lisandub 38 miljonit eurot Töötukassa raha. Majutus-toitlustussektorile, spaadele, reisikorraldajatele ja jaekaubandusele on lisaeelarves erakorraline ettevõtluse toetuspakett 44 miljonit eurot, mis on mõeldud kulude katteks, mis ei ole palgakulu, kuna on tööandjaid, keda palgatoetus piisavalt ei aita. Pentus-Rosimannus lisas, et pärast lisaeelarve vastuvõtmist on võimalik EASi kaudu taotleda toetust 50–70 protsendi ulatuses palgakuludest ülejäävate vältimatute kulude katteks.

Õpilünkade tasandamise toetamiseks on haridusvaldkonnale lisaeelarves ette nähtud 12 miljonit eurot. Vaimse tervise tugipakett sisaldab nii perearsti teraapiafondi, kliiniliste psühholoogide suuremat tuge kui ka näiteks e-psühholoogi broneerimissüsteemi. „Kaudsemalt toetavad selles lisaeelarves sellist vaimse tervise hoidmist ja turgutamist lisaks nimetatule veel väga paljud teisedki meetmed,“ sõnas minister. Kultuurivaldkond saab lisaeelarvest koos spordivaldkonnaga tuge kokku umbes 39 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Aivar Kokk (I), Aivar Sõerd (RE), Martin Helme (EKRE) ja Mart Helme (EKRE).

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et seoses elektroonilise side turu kiire arenguga on elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp, Viber ja Facebook Messenger. Selleks et tagada tarbijate õiguste samaväärne kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ELis raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõu eesmärk on ka soodustada 5G võrkude ehitamist ja toetada mobiilsidevõrkude arendamist. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. Seega on vaja teha avalikud hooned ja muu avalik taristu mõistlikel tingimustel väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks kättesaadavaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja (I).

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (344 SE) luuakse regulatsioon, mis võimaldab elektrienergia tänastel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2023. aastast maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu.

Eelnõuga suurendatakse Eesti elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni rahvusvahelisel turul ja luuakse võimalused täiendavateks investeeringuteks energiamahukatesse sektoritesse. Eelnõu loob eeldused kõigi lõpptarbijate elektri lõpphinna vähendamiseks, kuna potentsiaalselt suurenev tarbimine tähendab nii taastuvenergia eelarvesse panustajate suurenemist kui ka seab alused võrguteenuse hinna vähenemiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Imre Sooäär (K).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas seitse ja vastu 80 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE).

Peamised on muudatused, mis aitavad toetada Terviseametit tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel, sealhulgas järelevalve tegemisel, on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega (NETS).

Juba praegu näeb seadus ette, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerib tööandja haiguslehe 2.–5. ning Haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis eelnõu kohaselt jätkub see kuni 2021. aasta lõpuni. Koroonaviiruse leviku piiramiseks saavad samasugustel tingimustel haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.

Haiguspäevade varasem hüvitamine vähendab haigena tööl käimise riski ja aitab seeläbi piirata COVID-19 levikut, sest võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel koju jääda, aidates säilitada nende sissetuleku. Muudatus nõuab sel aastal 12 miljonit eurot lisaraha, millest pool kaetakse riigieelarvest ja pool Haigekassa eelarvest.

Teise muudatusena täpsustab eelnõu valitsuse ja Terviseameti pädevusi ning lisab seadusesse selge õigusliku aluse, mis võimaldab kohustada inimesi järgima nakkushaiguse leviku korral nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Lisaks täpsustab eelnõu, et peale koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste sulgemise võivad Terviseamet ja valitsus nende tegevust ka ajutiselt piirata. Juba praegu näeb seadus ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist. Samuti võivad Terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.

Eriti ohtliku nakkushaiguse korral võivad Terviseamet ja valitsus samuti vältimatu vajaduse korral asutused eelnõu järgi ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab eelnõu kehtestada nõudeid nende korraldamisele. Juba praegu on seaduse kohaselt võimalik kehtestada ka muid liikumisvabaduse piiranguid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse võimalus kaasata politseid ja teisi korrakaitseorganeid Terviseameti ülesannete täitmisse. Siiani on kaasamise regulatsioon puudunud, mistõttu on Terviseamet saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabi taotluste või ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab ja kiirendab kaasamist. Kaasamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse eelnõu järgi valitsuse määrusega.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid, näiteks maskikandmise kohustust või liikumisvabaduse või ürituste korraldamise piiranguid. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot, juriidilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I), Tiiu Aro (RE), Kert Kingo (EKRE) ja Riina Sikkut (SDE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 62 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) loob võimaluse sel õppeaastal vastavalt vajadusele eksamite toimumist edasi lükata ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Esimesena peaks toimuma eesti keele riigieksam 19. aprillil.

Eelnõu järgi ei pea lõpueksamid tänavu erandkorras olema gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, kui valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik.

Samuti võimaldatakse eelnõuga sel õppeaastal põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada õpilaste hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

Läbirääkimistel võttis sõna Marko Šorin (KE).

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest tagada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste andmisel.

Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKFi toetuse taotlused ei ole teatud ajavahemikul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKFi rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKFi rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abi liigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid.

Istung lõppes 25. märtsil kell 02.02.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside