Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu rea Kaitseväe missioone puudutavaid otsuseid, neist seitsme puhul on tegemist missioonide pikendamisega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ (263 OE) pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni 75 kaitseväelaseni.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuhääli oli kolm ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ (264 OE) pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) Liibanonis 31. detsembrini.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 64 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ (265 OE) pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) 31. detsembrini.

Otsus näeb samuti ette pikendada alates 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Malis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni viie kaitseväelaseni.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 1.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (266 OE) näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias 31. detsembrini.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 59 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ (267 OE) pikendatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri kuni kümne kaitseväelaseni.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 62 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ (268 OE) näeb ette kasutada alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini vajaduse korral kuni 70 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) koosseisus ja kuni 200 kaitseväelast NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative) koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 61 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (269 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 50 kaitseväelast 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (270 OE) näeb ette pikendada alates 2021. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni 40 kaitseväelaseni.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 62 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (271 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 59 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ (273 OE) võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile RSM (Resolute Support Mission) Afganistanis alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini“ (274 OE) näeb ette kasutada kuni kuut kaitseväelast alates 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Euroopa Liit käivitas 22. juunil 2015 Vahemere keskosas sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia, tõkestamaks ja ennetamaks inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 61 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) võimaldab kohalikel omavalitsustel suurendada netovõlakoormust. See on vajalik, et COVID-19 levikust tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil saaks KOVid aastatel 2020–2027 tulude kasvu pidurdumise tingimustes võtta vajadusel suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks.

Tavaolukorras on iga KOVi netovõlakoormuse ülempiir kuuekordne põhitegevuse tulemi väärtus või 60 protsenti põhitegevuse tuludest. Praegu on netovõlakoormuse ülempiiriks kehtestatud erandjuhuks aastateks 2020 ja 2021 kümnekordne põhitegevuse tulem või 80 protsenti põhitegevuse tuludest. Eelnõuga pikendatakse netovõlakoormuse ülempiiri erandit 2024. aasta lõpuni. Sealt edasi väheneb ülempiir aastatel 2025–2028 järk-järgult.

Samuti täiendatakse eelnõuga veetasu vähendamise rakendamiseks meresõiduohutuse seadust. Muudatus on tingitud vajadusest toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (257 SE) määratletakse seaduse tasandil töökeskkonna andmekogu eesmärk, kogutavad andmed ja andmete säilitustähtajad tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest. Uue nõudena nähakse eelnõus ette tööandja kohustus koostada töökeskkonna riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööinspektsioonile.

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Selleks arendatakse töökeskkonna andmekogu hõlbustades asutuste ja ettevõtete suhtlust riigiga ja pakkudes uusi teenuseid. Eelnõuga suurendatakse tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas.

Eelnõule lisatud muudatustega soovitakse alates jaanuarist nelja kuu vältel vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut. Eelnõu kohaselt väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Riina Sikkut (SDE) ja Tõnis Mölder (K).

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu (232 SE) koostamise peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat.

Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.

Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas. Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).

Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkulepetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.

Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof (SDE) ja tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu menetlemine teisel lugemisel katkestada. Katkestamise poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 47.

Riigikogu ei toetanud otsuse eelnõu

Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks“ eelnõuga (243 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis oleks eelnõu seletuskirja kohaselt kindlustanud ühiskonna sidususe ning taganuks, olenemata noorte emakeelest, nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu hariduses ja tööturul. Seejuures oleks soovitud kindlustada muukeelsetele õpilastele nende emakeele- ja kultuuriõpe.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE), Oudekki Loone (K), Katri Raik (SDE), Priit Sibul (I) ja Kaja Kallas (RE).

Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 häält, vastuvõtmise poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu hääletas 43 Riigikogu liiget ja üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Riigikogu liikmete arupärimisele arengute kohta metsanduse valdkonnas (nr 41) vastas keskkonnaminister Rain Epler. Riigikogu liikmed soovisid muu hulgas teada, milline on ministri nägemus toppama jäänud uue Metsanduse arengukava asjus. Epler ütles küsimustele vastates, et andis täna allkirja Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamiseks moodustatud juhtkogu laialisaatmise otsusele, kuna juhtkogu ei ole oma ülesandega hakkama saanud ning lubas hea seista selle eest, et uus arengukava siiski võimalikult kiiresti valmis saaks.

Läbirääkimistel võttis ühe arupärijana sõna Jevgeni Ossinovski (SDE).

Istungi alguses andis ametivande Riigikogu asendusliige Imre Sooäär.

Istung lõppes kell 22.10.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside