Leht, mida soovite vaadata, asub veebi täisversioonis. Kas soovite vaadata täisversiooni?

Edasi

Riigikogu

Riigikogu andis tänasel istungil mandaadi Kaitseväe üksuste kasutamiseks 11 rahvusvahelisel missioonil. Riigikogu võttis vastu ka ühe seaduse ning lõpetas kahe eelnõu teise ja kahe eelnõu esimese lugemise.

Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse (48 SE). Sellega kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu on Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus vastuolus Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga. Vastuolu põhjuseks oli seaduse säte, mis ei kohusta suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjaid ja ülekandevõrguettevõtjaid koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisega peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ (63 OE), mis võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ (64 OE), mis võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia.

EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab tõkestada Euroopasse suunduvat ebaseaduslikku rännet. Osalemine suurendab ka Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (65 OE), mis näeb ette osaleda jätkuvalt kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis. NATO Brüsseli tippkohtumisel juulis 2018 loodi uus väljaõppemissioon, mis aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ (66 OE). Otsus näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsiooni eesmärgiks  ISIL-i vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus eelkõige Iraagis ja Süürias. Operatsiooni oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Eesti osalemine operatsioonil algas augustis 2016.

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (67 OE). Otsus võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonil Lähis-Idas.

UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (68 OE). Otsus võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Eelnõuga luuakse võimalus reageerida paindlikult kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ (69 SE), mis võimaldab panustada kuni 210 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

53 poolthääle ja 4 vastuhäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ (70 OE), mis  võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud Euroopa Liidu üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas 22 Euroopa Liidu liikmesriiki.

Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel ja suurendab Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks eesmärke on osaleda aktiivselt Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonidel osalemisega panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

2013. aasta 25. aprillil loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonnasisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis.

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (71 OE). Otsus näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force ehk JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel on ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult operatsioonidesse panustama.

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ (72 OE). Otsus näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele. Eesti osales operatsioonil ISAF (International Security Assistance Force) Afganistanis 11 aastat (2003-2014), RSM-il (Resolute Support Mission) alates 2015. aastast ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täimist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ (73 OE), mi võimaldab panustada kuni 95 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 60 ja vastu oli 4 Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on ohjata Saheli piirkonnast lähtuvaid üleilmseid aga eelkõige Euroopa suunalisi probleeme nagu terrorism ja ebaseaduslik ränne. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel.

Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Samuti aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (47 SE) võetakse Eesti õigusesse üle vastavad Euroopa Liidu direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine. Eelnõuga soovitakse parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel. Samuti tahetakse tagada, et otsingu- ja päästetööde ning võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ja et pädevatel asutustel oleks operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta. Lisaks ühtlustatakse reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavad kohustuslikud kontrollid ja vähendatakse dubleerivaid kontrollimenetlusi.

Eelnõu sätestab kohustuse teatada reisilaeval viibivate isikute arv elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisilaevad, mis teevad üle 20 meremiili regulaarreise ning mis ei ole vastavast kohustusest vabastatud meresõiduohutuse seaduse alusel, edastavad elektroonilisse mereinfosüsteemi ka reisilaeval viibivate isikute nimekirja. Eelnõus jäetakse välja reederi kohustus pidada isikuregistrit.

Eelnõu puudutab reisilaevade omanikke ja operaatoreid, kelle laevad teostavad regulaarreise ja külastavad Eesti sadamaid. Lisaks puudutab eelnõu Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna ametnike ja inspektorite tööd. Eelnõu puudutab ka kõiki ettevõtjaid, kelle reisilaevad teostavad regulaarreise nii Eesti-siseselt kui ka teistesse Euroopa Liidu või välisriigi sadamatesse.

Juhtivkomisjoni ettepanekul tehti neli muudatusettepanekut. Ühega neist täiendatakse eelnõu raudteeseaduse muudatustega, mis puudutavad eelkõige rongisõitjate õiguste ja kohustuste rakendamise tähtaja edasilükkamist viie aasta võrra.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (R), Kalvi Kõva (SDE) ja Annely Akkermann (R), kes tegi Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 31 ja vastu oli 49 saadik. Seega ettepanek ei leidnud teotust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (28 SE) võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.

Eelnõuga suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.

Muudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.

Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi.

Eelnõu puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida. Eelnõu kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama.

Juhtivkomisjon tegi eelnõu kohta 13 muudatusettepanekut. Ettepanekud reguleerivad avaliku pakkumise prospektiga seonduvat hüvitamiskohustust ja selle ulatust ning pakkumise dokumentide vormistamise keelt. Börsiettevõtte juhi mõiste alt jäetakse välja ettevõtte nõukogu liikmed. Reguleeritakse börsiettevõtte juhtkonna tasustamise põhimõtteid. Ettepaneku kohaselt kohaldatakse muudatusi alates 2020. aasta 31. detsembrile järgnevast börsiettevõtte majandusaastast.

Veel täpsustatakse muudatusettepanekutega maksesüsteemi mõistet ning selle raames arvelduste lõplikkust puudutavaid reegleid. Samuti muudetakse nõuete rahuldamise järjekorda krediidiasutuse pankroti korral, väljamaksete tegemist keskdepositooriumi vahendusel ning andmete esitamist registripidajale.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõuga (88 SE) vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest hoidumiseks.

OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud viia ühekorraga kooskõlla OECD-s kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 89 riiki. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud. Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut.

Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernseyga.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksutest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE) eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel.

Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.

Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

 (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside